4-19-1034/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus

1. oktoobril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-1034 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Sissenõudja taotlus Birgit Õkvale asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2840,15,003571 Taotluse esitaja Esti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri kaudu e-posti aadress: louna@politsei.ee Süüdlane Birgit Õkva isikukood: 48701162741; viibimiskoht: XXXX Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras:
3. Jätta sissenõudja taotlus Birgit Õkvale asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.
4. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, Birgit Õkvale ja kohtutäitur Anne Böcklerile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. PPA Lõuna Prefektuuri 01.12.
6. a otsusega väärteoasjas nr 2840,15,003571 määrati Birgit Õkvale liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut ehk 140 eurot. Otsus jõustus 20.12.
7. a.
8. Kuna Birgit Õkva rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Anne Böckler, täiteasi nr 182/2017/357).
9. 16.01.
10. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 1
11. 20.02.
12. a esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse Birgit Õkvale asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna rahatrahvi sundtäitmine on isiku materiaalsest seisundist tulenevalt võimatu. Kohtu seisukoht
13. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.
14. Vaatamata asjaolule, et Birgit Õkva puhul on olemas KarS § 72 lg-s 1 ning VTMS § 211 lg-s 1 toodud asenduskaristuse kohaldamise eeldused, leiab kohus, et sissenõudja taotlus tuleb käesolevalt jätta rahuldamata. Nimelt selgub kohtute infosüsteemist ning riiklikust kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist, et Birgit Õkva kannab XXXX Vanglas vangistust, mis on talle mõistetud XXXXX Kohaldades Birgit Õkvale praegu asendusaresti, tuleks tõdeda, et vangistuse kandmise ajal seda täitmisele pöörata ei saa. Samuti ei saa Birgit Õkva vangistuse ajal teha üldkasulikku tööd. Samas KarS § 82 lg 1 p-st 3 tulenevalt aeguks asenduskaristus 1 aasta jooksul alates selle kohaldamise määruse jõustumisest ega oleks hiljem enam täidetav. Seega, kuna Birgit Õkva vangistuse tähtaegne lõpp saabub alles XXXX, tekiks olukord, kus asenduskaristuse täitmisele pööramine osutuks aegumise tõttu võimatuks.
15. Sellest tulenevalt jätab kohus Birgit Õkvale asenduskaristuse kohaldamata. Sissenõudjal on võimalik oma taotlus esitada KarS § 82 lg-s 4 ning lg 2 p-s 3 sätestatud aegumistähtaegu arvestavalt hiljem. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2