Obsah (8)

§ 62§ 444§ 4842§ 173§ 174§ 162§ 138§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-130584 T

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 24.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 944,70 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.01.2018 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud talle kätte toimetada. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohus menetluse 23.05.2018 määrusega ja andis avalduse üle Pärnu Maakohtule hagimenetluse jätkamiseks. Pärnu Maakohus kohustas 24.05.2018 määrusega hagejat esitama nõutele vastav hagi, mille hageja 05.06.2018 ka esitas. Pärnu Maakohus keeldus 06.06.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis asja kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis hagi 11.07.2018 määrusega menetlusse. Hageja esitas 26.02.2019 menetluskulude nimekirja.
2. Nõude aluseks toob hageja esile järgmist. 30.11.2015 toimus xxxx juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada V K kuuluv sõiduk xxxx (xxxx). Kahju põhjustas S OÜ-le kuuluv ja kostja poolt juhitud sõiduk xxxx (xxxx). Kahju põhjustas asjaolu, et kostja ei veendunud tagurdades, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Pärast õnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Ülevaatusel hinnati kahjuks 800,58 eurot. Hageja (kindlustusandja) tasus tekkinud kahjude kõrvaldamise eest. Kostja suhtes algatas Politsei- ja Piirivalveameti väärteomenetluse, kus tuvastati, et kostja on toimunud õnnetuses süüdi (LS § 223 lõike 1 ja § 236 lõike 1 järgi). LKindlS § 53 lõike 1 p 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt (regressinõue). 2
3. Hageja taotleb kostjalt kahju hüvitamist 800,58 eurot, 04.06.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 134,54 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 327 eurot (riigilõiv 175 eurot, 20 eurot

§ 4842

alusel ja lepingulise esindaja kulud 132 eurot (2 tunni eest hinnaga 55 eurot tunnis + käibemaks 22 eurot).

1. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 11.10.2018 tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu Soome Vabariiki (t lk 63). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (08.11.2018) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Menetluskulude nimekiri on toimetatud kätte 14.03.2019 (t lk 70). Ka menetluskulude nimekirjale ei ole kostja vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu (lepingulise esindaja tasu) põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 285 eurot (175 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 110 eurot) välja mõista. 7. Kohus selgitas hagejale, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Hageja nõuab kulusid käibemaksuga, kuid nõuetekohast kinnitust kohtule ei esitanud. Kohus kontrollis Maksu-ja tolliameti andmeid ning tuvastas, et hageja on käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100305320). Seetõttu mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. 8.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus ei mõista eelnimetatud kulu välja kostjalt hageja kasuks, kuna viidatuid kulusid hüvitatakse vaid maksekäsu kiirmenetluses juhul, kui kohus koostab maksekäsu või lõpetab menetluse võla tasumise korral. Käesoleval juhul sellist olukorda aga pole. 9.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3