Obsah (8)

§ 76§ 75§ 78§ 4231§ 69§ 65§ 121§ 5

1-19-5075 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-5075 (19233000688) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Igor Berjozkin tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Vastavalt

§ 76

lg 5 ja § 78 p 2 määrata Igor Berjozkinile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada Igor Berjozkin katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli jooksul peab Igor Berjozkin kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Igor Berjozkin on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-19-5075 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 8) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajat eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Igor Berjozkini vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Berjozkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2019 kohtuotsusega tunnistati Igor Berjozkin süüdi

§ 4231

järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.12.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 22 päeva vangistust ehk 112 tundi üldkasulikku tööd võrra ning Igor Berjozkinile mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.06.2019. 3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2019 otsusest tunnistati Igor Berjozkin süüdi selles, et ta pani toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Täpsemalt 11.06.2019 (väärteo pani 04.05.2019 toime) ja 12.06.2019 (väärteo pani 05.05.2019 toime) karistatud Ida prefektuuri poolt ning Viru Maakohtu 08.05.2019 otsusega (väärteo pani 07.05.2019 toime) LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, s.o. korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 09.06.2019 kella 08:45 paiku Narva linnas XXX maja juures mootorsõidukit BMW 316i reg.nrga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu 07.12.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.12.2017 otsusest tunnistati Igor Berjozkin süüdi selles, et ta 22.04.2017 kella 20.50 paiku Narva linnas XXX maja vastas Gerassimovi bussipeatuse juures seisnud liinibussis kasutas füüsilist vägivalda bussijuhi A B suhtes, nimelt lõi teda rusikaga vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sel moel pani Igor Berjozkin oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo.

2 1-19-5075

1. Kinnipidamisasutuses Igor Berjozkini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused. Samuti seisneb oht liiklusnõuete rikkumises. Oht on kõige suurem majanduslike probleemide esinemisel, teravate elamuste otsimisel grupis, impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlematult käitudes, konfliktiolukorra tekkimisel ja kui I. Berjozkin ei muuda enda riskeerivat ja hoolimatut elustiili. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Igor Berjozkini vabastada vangistusest ennetähtaegselt, kohustada teda täitma lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

§ 75

lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis - osaleda sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Igor Berjozkinile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabanemisest.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma kirjalikus 18.10.2019 arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Igor Berjozkini ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Igor Berjozkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Igor Berjozkin jäi 18.10.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed vastavad tegelikkusele ja ta nõustus ka kriminaalhooldusametniku arvamuses välja toodud kohustuste täitmisega, leides, et need ei ole talle liialt koormavad. Tal on plaanis tööd endale leida, asuda tööle, et ta peaks juhiloa kätte saama, et enam ei sõidaks ringi ilma juhiloata. Esimesel korral sõitis ta niisama ringi ilma põhjuseta, kui oli sõit Nissan Almeraga, teisel korral aga kui oli XXX, siis sõiduk oli parklas seismas, löödi aga aknaklaas katki ja seejärel otsustas toimetada sõiduki teisele kohale. Tema tüdruksõbra ema rääkis töö teemal oma ülemusega, et teda võetakse tööle Tartus viimistlejana koos tüdruksõbra emaga töötamisele. Ta on vahepeal mõistnud, et sellest löömisest ei ole mingit kasu, et kui lööb kedagi, siis peab selle eest ka vastutama. Sellel teemal, et ta ei soovi enda emaga rääkida on ta rääkinud oma tugiisikuga ja kriminaalhooldajaga ja selgitas, et esimesed kuud elab ta ema juures, aga hiljem kolib Tartusse elama koos tüdruksõbraga. Kui talle töö meeldib, siis ta võib küll rohkem töötada ühel kohal kui paar kuud. Ta käis koristamas oma vangla sektsioonis või osas ja võtmas prahti teiste kinnipeetavate käest. Nende vestluste järel, mis vanglas toimunud, ei tule mingit kasu tavaliselt, sest siin töötavad sellised töötajad, kes teevad oma tööd ilma tulemuseta, et teevad ainult seda, et see on nende kohustus. Ta ikka plaanib kõikidega, vanematega ka rääkida korralikult edaspidi. Kui isik ise ei tule talle kallale, siis ta ei ütle midagi vastu, aga kui keegi ründab teda, siis ta ikka ennast kaitseb, kaitseb oma au ja elu ka. Kui vabaduses olles hakkab keegi teda ründama, vägivaldselt käituma tema suhtes, siis ta hakkab ennast rusikatega ka kaitsma, siis ta peab seda tegema vastuseks. 3 1-19-5075 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et Igor Berjozkini tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2019 otsusega tunnistati Igor Berjozkin süüdi

§ 4231

järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.06.2019. 11.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on I. Berjozkin temale mõistetud karistusajast 8 kuud ja 22 päeva ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 13. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

14. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses 4 1-19-5075 täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 15. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi I. Berjozkinil ei ole, mida kinnitab ka isiklik toimik kinnipeetud isiku kohta.
2. Nähtuvalt andmetest kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohta on 28.08.2019 vesteldud inspektor-kontaktisikuga kuritegude toimepanemise põhjustest. Süüdimõistetu leiab, et kannab vanglakaristust, sest talle meeldib autoga sõita ja ei suuda ära oodata juhilubade tegemist. Selgitas, et peab enne lubade tegemist trahvid ära maksma. Ta soovib esimesel võimalusel vabanemisjärgselt trahvid tasuda ja load teha. 29.98.2019 kriminaalhooldajaga räägitud suhetest peres – suhtlemine lähedastega. Käesolevalt toob välja, et ei soovi emaga suhelda – seeläbi vesteldud ka ITK teemal probleemi lahendamise oskuse arendamiseks programmi sotsiaalsete oskuste treeningu põhjal – vesteldud emotsioonidest ning erinevatest tunnetest, mida inimesed tunnevad. Vihastamine ja tülitsemine – kuidas mõista vihastamist kui negatiivset tunnet ja seda kontrolli all hoida, millised on tülitsemise „reeglid“.
3. Ka nähtub I. Berjozkini suhtes koostatud individuaalsest täitmiskavast, et alates 30.07.2019 käskkirjaga nr 6-2/444-1 alusel on ta määratud majandustöödele koristaja ametikohale. Töötegemisega hõivatus ja pakutud tööga mittepirtsutamine on kohtu hinnangul üheks selliseks asjaoluks, mis aitab kinnipidamisasutusest vabanemisel püsida õigel rajal. Nimetatu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et süüdimõistetu on võimeline vabaduses olles teenima ametlikku tulu ja ennast ära elatama. Ka pole kohtul alust kahelda I. Berjozkini poolt välja toodud, mille kohaselt ta õpib hetkel B1 tasemel riigikeelt.
4. Arvestades ülaltoodud andmeid I. Berjozkini käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale. Isiklikust toimikust nähtus küll, et I. Berjozkini suhtes on 30.09.2019 käskkirjaga nr 6-4/238-1 kohaldatud täiendavaid 5 1-19-5075 julgeolekuabinõusid. Kohtuistungil selgitas I. Berjozkin ka seda, mis põhjustas tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Ka ei eitanud ta seda, et tema suhtes on alustatud uus kriminaalasi

§ 121lg 1 järgi seoses kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemisega.

Arvestades süütuse presumptsiooni põhimõtet ei omista kohus käesoleval juhul sellele asjaolule, et süüdimõistetu suhtes on algatatud kriminaalasi mingit õiguslikku tähendust, kuna tema süüdimõistmisel järgneb sellele ka kriminaalkaristus. Selle kriminaalasja menetlemisel selgub, kas I. Berjozkin oli süüdi kehalise väärkohtlemise toimepanemises ja milline oli kannatanu roll toimunus.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Vangistuse viibimise ajal ta on allunud vanglas kehtestatud reeglitele ning osalenud ka talle koostatud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustes. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et I. Berjozkin teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Tema ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa tähelepanuta jätta seda, et tegemist on väga noore inimesega, kelle täiskasvanuks saamisest ei ole palju aega möödunud ning üldteada on ka see, et erinevad inimesed jõuavad täisealise isiku küpsuseni paariaastase nihkega. Arvestades süüdimõistetu käitumist vanglas, kus tal ei ole kehtivaid karistusi, ta on osalenud vestlustel ja olnud ka tööga hõivatud, siis nende andmete pinnalt saab järeldada, et I. Berjozkin on suuteline alluma kehtestatud korrale ning ta väärib võimalust kanda karistus ära vabaduses teistel tingimustel. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustataval on vabaduses olemas kindel eluase, kuna ta saab elama asuda koos ema ja vennaga. Nimelt nähtub eeltoodud iseloomustusest, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib I. Berjozkin elama asuda aadressile XXX. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, leping SA N on sõlmitud T B nimele tähtajatult. Tegemist on kahetoalise korteriga, üldpinda ca 48 m
3. Sellel pinnal elavad ema T. B ja vanem vend A Z kahekesi.
4. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et enne vangistust I. Berjozkin töötas enda sõnul ametlikult kaks nädalat Rakvere firmas U OÜ. Lahkus töölt, sest tema jaoks oli seal kaugel käia. Lisaks on teinud lühiajalisi juhutöid. Tunnistab, et talle ei meeldi ühel töökohal üle paari kuu töötada. Soovib pidevalt vaheldust. Lisaks enne vangistust õppis Narva Täiskasvanute koolis ja tegeles kohtu poolt määratud ÜKT tundide täitmisega. Tunnistab, et on hilinenud nii tööandja juurde kui ka kooli erinevatel põhjustel. I. Berjozkinil puudub kutsetunnistus ja tööoskused, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Samas on ta enda sõnul motiveeritud töötama. Vanglas töötab alates 30.07.2019 majandustöödel koristajana. Vabanemisjärgselt töökoht ja kindel sissetulek puudub. Samas kohtuistungil tõi välja, et tema elukaaslase ema saab abistada töö leidmisega. I. Berjozkinil on võlad suuruses 4421,31 eurot. I. Berjozkin on motiveeritud trahve maksma, et saada võimalus sooritada B-kategooria juhilubade eksam.
5. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et eeltoodud kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad pigem selle kasuks, et põhjendatud on I. Berjozkini vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht ja motivatsioon töötamiseks, mille olemasolu kinnitas ta ka kohtuistungil ja mis aitab tal vabaneda tekkinud võlgnevusest. Kohus loodab, et ka süüdimõistetu tüdruksõbra ema saab abistada töö leidmisel ning lähiajal asub I. Berjozkin ametlikult tööle. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Kohus möönab, et väikesel pinnal koos emaga, kellega ta ei soovi suhelda, ja vennaga elades 6 1-19-5075 ei ole välistatud erimeelsuste tekkimine ja see ei pruugi elukoha valikuna olla parim lahendus. Samas süüdimõistetu tõi kohtuistungil välja, et selline elukoha valik oleks ajutine ning ta plaanib asuda elama enda tüdruksõbra juurde Tartusse. Kohus leiab, et sellise elumuutuse puhul on alust arvata, et süüdimõistetut vabaduses ootavad elutingimused on tema edasist õiguskuulekust toetavamad, kuna ta asuks elama täiesti teise linna ning saaks uue võimaluse enda elu korraldamiseks selliselt, et õiguskaitseorganitel pole põhjust tema käitumisele etteheiteid teha. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
7. I. Berjozkini iseloomustus näitab, et tal on põhiharidus. Riigikeele testitud tasemeks A
8. I. Berjozkin saab aru, mida talle riigikeeles räägitakse, vastamisel esineb teatud raskuseid. Õppimisest isik huvitatud ei ole, pigem soovib töötada. Samas teatas ta kohtuistungil, et õpib riigikeelt kinnipidamisasutuses ning hetkel käib B1 taseme koolitusel. Õpingud kulgevad hästi ning ta vabalt suhtleb eesti keeles teiste korrapidajatega.
9. Karistusregistri andmetel on I. Berjozkinil viis kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta teist korda. Käesolevat karistust kannab süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Iseloomustuse kohaselt I. Berjozkin tunnistab probleemi, mille tõttu kannab ta karistust. Kohtuistungil tõi ta välja, et vabanemisel on tema peamiseks eesmärgiks tööle asuda, trahvid tasuda ja seejärel tüdruksõbra juurde Tartusse kolida. Soovib tüdruksõbraga hakata Tartus omaette elama ja taotleda lapse hooldusõiguse endale ning autojuhiload teha. Mõistab, et selleks on tal esmalt vajalik tööle minna ja raha koguda.
10. Eelpool olevate andmete alusel on seega kohtu hinnangul I. Berjozkini tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. I. Berjozkini ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et I. Berjozkin on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et I. Berjozkini puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (tüdruksõber, püsiv eluase ja motivatsioon töötada), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt.
11. Kohus otsustades süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, arvestas ka seda, et I. Berjozkin on määruse koostamise ajaks täitnud tema suhtes koostatud individuaalses täitmiskavas talle ette nähtud tegevused. Seega ei toimu nende kuude jooksul, mil tal tuleb Viru Maakohtu 20.06.2019 otsuse kohaselt veel kanda karistust vanglas, temaga mingeid tegevusi, mis aitaks vähendada riske, et ta ei pane vabaduses olles toime uusi kuritegusid. Tulenevalt

§ 76

lg-st 5 katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Seega oleks käesoleval juhul tema ennetähtaegsel vabastamisel karistuse kandmisest riigipoolne kontroll tema käitumise üle pikem kui kogu karistuse ärakandmisel ning kohtul on võimalik ka lisakohustuste määramisega suurendada seda tõenäosust, et Igor Berjozkin suudab edaspidiselt püsida õigel teel ning mitte jätkata enda senist kuritegelikku käitumismustrit. Kohtuistungil kohtule vastates oli süüdimõistetu kohtu hinnangul enda vastustes äärmiselt aus ning ei ilustanud midagi kohtule vastates. Nimetatu annab kohtule aluse uskuda, et Igor Berjozkini edasine elukäik ei ole selline, et tal tuleb naasta kinnipidamisasutusse. Tegemist on noore inimesega, kelle sõnul on tal ka 7 1-19-5075 olemas mitte tema nimele registreeritud laps, kelle kasvatamises on ta valmis osalema. Kohus loodab, et ka nimetatud asjaolu, mida varasemalt ei esinenud, on selliseks teguriks, mis suunab Igor Berjozkinit edaspidiselt õiguskuulekuse suunas ning tekitab temas tahte lahendada tekkinud konflikte ilma vägivalla rakendamiseta ning suurendab tema tahet omandada lähiajal juhtimisõigus. 29. Kohus peab põhjendatuks seega määrata Igor Berjozkinile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus 6 kuud alates vanglast vabastamisest. Samuti peab süüdimõistetu täitma ka järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajat eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Suurimaks probleemiks on tema puhul oskamatus konfliktolukordi lahendada ilma vägivallata. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et I. Berjozkini poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi ning ka vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile ja täites määratavaid kohustusi on võimalik lisaks panustada sellesse, et I. Berjozkin ei naase enda kuritegeliku eluviisi juurde.
2. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et süüdimõistetu vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse I. Berjozkin lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Igor Berjozkin suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega, et mitte sattuda uuesti kinnipidamisasutusse.
3. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu I. Berjozkini karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 4, 7 ja 8 sätestatud kontrollnõuded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8