lg 1 ja 2 p 5 alusel võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust
§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Hageja pidi tõendama, et kostjale oli täiendav tähtaeg teada ja kostja on aru saanud, et tegemist on viimase võimalusega kohustust täita. Sama põhimõte kehtib ka taganemisavalduse puhul, s.o taganemine on tahteavaldus, mis peab võlgnikuni jõudma, vastasel juhul ei ole taganemine kehtiv. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks selle kohta tõendeid esitanud. Kostja vaidles taganemisavalduse kättesaamisele vastu. Avalduse notariaalselt vormil ei ole tähendust, kuna kostja ei pruugi teada notari juures tehtud taganemisavaldusest. Kuna taganemisavalduse varasemat kättetoimetamist pole tõendatud, toimetati taganemisavaldus kostjale kätte koos hagiga, s.o 2017. a novembris.
lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Müügihinna tasumise tähtaeg oli 25.12.2015. Taganemisavaldus tehti 09.12.2016. Kuna müügihind tuli tasuda osamaksetena, on nõude täitmata jätmisest möödunud veelgi rohkem aega.
Juri Nesterenko suhtes toimunud kriminaalmenetlus ei ole mõjuvaks põhjuseks taganemisavalduse õigel ajal esitamata jätmiseks. Lepingu pool oli kostja, mitte J. Nesterenko. Asjasse ei puutu ka kostja raamatupidamine. Peaaegu kahe aasta möödumisel lepingu rikkumisest ei ole lepingust taganemine enam võimalik, taganemiseks mõistlik aeg on möödunud. Seetõttu ei saa hageja lepingust taganeda
Hageja nõue omandiõiguse ja valduse üleandmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna omandi üleandmise nõue ei ole põhjendatud, ei saa tekkida ka hüpoteegist kahju. 3
lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kostja on seisukohal, et tal on poolte vahel 15.10.2014 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue hageja vastu summas 10 194.58 eurot. Kostja on tasunud ka täitemenetluse algatamise eest 229 eurot ning täitemenetluse lõpetamise eest 778,01 eurot. Kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe notaritasu summas 61,68 eurot oli samuti tasutud. Kostja tasus ka kulutused summas 108,79 eurot, mis olid seotud ostueesõiguse lepingu vormistamisega. Samuti kandis kostja täiendavaid kulutusi, mis olid seotud hagejale kuuluva kinnisvara erastamise ja hooldamisega; kokku 12 032,26 eurot. Arvestades poolte vahelisi suhteid ning lepingute sõlmimise kronoloogiat, võib väita, et poolte nõuded on omavahel piisavalt seotud. Kostja nõue ei pea tulenema samast õigussuhtest (antud juhul tuleneb laenulepingust), kuid võlasuhe peab olema kehtiv. Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest ainult siis, kui tema nõue hageja vastu ei ole piisavalt tagatud, nõuded ei tohi olla ka samaliigilised, vastasel juhul saab need tasaarvestada. Tegemist on erinevatest lepingutest tulenevate kohustustega, seega mittevastastike kohustustega
mõttes (tegemist ei ole vastastikuse lepinguga) ning seega ei saa kostja
Kuna tegemist on samaliigiliste kohustustega, ei saa kostja ka keelduda täitmisest
Kostja seisukohast nähtub tema soov nõudeid tasaarvestada.
lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kostja on tõendanud hageja vastu laenulepingust tuleneva nõude olemasolu. Kohtule on esitatud tõendina poolte vahel 15.10.2014 sõlmitud laenuleping tähtajaga 01.03.2015 ning 04.03.2015 notariaalne kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe, mille kohaselt tuleneb võlakohustus 15.10.2014 sõlmitud laenulepingust. Kostja on selgitanud, et hageja suhtes oli algatatud täitemenetlus, kuid kostja 17.07.2015 avalduse alusel see lõpetati. Kostja on selgitanud ka, et täitemenetlus oli lõpetatud, kuna pooled on jõudnud kokkuleppele omavahelised nõuded tasaarvestada. Seega on kostja püüdnud hagejalt sisse nõuda laenulepingust tulenevat võlgnevust, täitemenetluse lõpetamine ei tõenda, et laenuleping oli rahatu. Sellisele järeldusele ei saa kohus jõuda ka arvestades hageja vanust ega ka seda, et hageja ei valda eesti keelt. Kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta oli sõlmitud notari juures ja tõestatud. Isegi juhul, kui eeldada, et laenulepingu sisust hageja aru ei saanud, 4 ei ole eluliselt usutav, et hageja ei saanud aru notari juures allkirjastatava dokumendi sisust. Notari kohustus on selgitada ning veenduda, et isik saab allkirjastavast dokumendist ja selle sisust aru. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit pettuse kohta ega palunud pettuse tõttu laenuleping tühistada. Seega on poolte vahel sõlmitud laenuleping on kehtiv ja kostjal on nõue hageja vastu summas 10 194.58 eurot. Muude kulude (s.o täitemenetluse algatamine, lõpetamine, notaritasu ja ostueesõiguse lepingu vormistamine) osas ei ole kostja tõendanud, et hagejal on kohustus nimetatud kulusid kanda või et pooltel oleks mistahes kokkulepe nimetatud kulude kandmise osas. Tasaarvestamisele kuulub seega 15.10.2014 laenulepingust tulenev laenusumma koos intressiga, s.o 10 194,58 eurot. Tasaarvestamata nõude osa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, s.o 1 805,42 eurot (12 000-10 194,58). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Samuti tõendab 04.03.2015 notariaalne kohesele sundtäitmisele allumise 5 kokkulepe, et laenuleping oli täidetud, kuna hageja sõlmis kostjaga notariaalakti, millega allutas end laenulepingust tuleneva kohustuse osas kohesele sundtäitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas kostjal nõude olemasolu, selle sissenõutavuse ja õiguse esitada tasaarvestusavaldus, ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. 9. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei saanud menetluses oma nõuet tasaarvestada.
Tasaarvestuse aluseks on ühepoolne tahteavaldus, mis ei eelda vastaspoole nõustumist, kuid mis hakkab kehtima kättesaamisega. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse vastuväite ning selles sisalduv tasaarvestuse avaldus hakkas kehtima hageja poolt menetlusdokumendi kättesaamisega. Hageja tõlgendab ebaõigesti
lg-t 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on
lõike 4 kohta avaldanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse (RKTKo 3-2-1-129-11, p 9). Maakohus on hinnanud hageja vastuväiteid ning õigesti tuvastanud, et kostja tasaarvestus on kehtiv.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.