lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Anton Lerma Guerrero suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1 1-17-4775 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; osalema sotsiaalprogrammis.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Anton Lerma Guerrero vangistusest vabastamisest. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Anton Lerma Guerrerolt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700035903. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 22.05.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4775 tunnistati Anton Lerma Guerrero süüdi
järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Anton Lerma Guerrerole mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.11.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra 3 aastat ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algusajaks loeti Anton Lerma Guerrero kahtlustatavana kinnipidamise päev 30.04.
järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Anton Lerma Guerrerole mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.11.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra 3 aastat ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algusajaks loeti Anton Lerma Guerrero kahtlustatavana kinnipidamise päev 30.04.
) § 76 lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Anton Lerma Guerrero temale mõistetud karistusajast, 3 aastat 6 kuud, ära kandnud 2 aastat 5 kuud 21 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane
§s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna 3 1-17-4775 järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Vanglas ta on hõivatud tööga. Alates 18.09.2017 on määratud tööle XXX. Lisaks töötas ajavahemikul 22.03.2018 – 14.08.2018 XXX. Ajavahemikul 25.09.2017 – 08.12.2017 osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Oli grupis aktiivne, töötas kaasa ning arutles. Saab aru enda probleemist ning on motiveeritud sellega tegelema. 05.03.2018 ning 06.04.2018 vestles kriminaalhooldajaga seoses lähedastest pereliikmetest ning riskivast ja hoolimatust elustiilist. Kinnipeetav tunnistab enda süüd ja toob välja, et ta ei tahtnud kellelegi haiget teha, vaid ei arvestanud enda jõudu õigesti. Arvab, et põhjus vägivalla kasutamiseks oli tingitud vales seltskonnas viibimisest. Lisab, et ta oli noor ja ei saanud aru olukorra tõsisusest, praegusel hetkel muud prioriteedid ning ei soovi riskida. 31.05.2018 ning 12.06.2018 läbi viidud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevus. 12.06.2018 ning 02.07.2018 läbi viidud vestlus seoses majandusliku toimetuleku oskuste arendamisega. Kinnipeetaval oli vabaduses vale elustiil ja sellest lähtuvalt oli majanduslikult ebaotstarbekas. Saab praegusel hetkel aru enda plaanidest ja miks on vaja majanduslik toimetulek kord saada. Kinnipeetav oskab enda sõnul nüüd tulusid ja kulusid planeerida. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Ka nähtub eeltoodud iseloomustusest, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt A. Lerma Guerrero isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 25.02.2019 käskkirjaga nr 6-3/146-1 (tl 37-39) määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käesoleval juhul ei ole seega õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Anton Lerma Guerrerol on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Anton Lerma Guerrero soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile 4 1-17-4775 XXX. Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga, mis e-kinnistusraamatu andmetel kuulub J L P H . 08.10.2018 on koostatud notariaalakti järgi on J L P H volitanud Anton Lerma Guerrerot valitsema, valdama ja kasutama oma äranägemisel korteriomandit, mis asub aadressil XXX. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Anton Lerma Guerrerol on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. A. Lerma Guerrero lähisuhtevõrgustiku moodustavad tema tütar M -L, M H (lapse ema), L P (XXX), T J (tuttav) ning J L P H (vanaisa). A. Lerma Guerrero võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral toetab ja abistab teda T J , kellel on enda sõnul kinnipeetavaga head suhted ning nad suhtlevad omavahel 1 x nädalas. T J lubas toetada Anton Lerma Guerrerot ennetähtaegsel vabanemisel moraalselt ja materiaalselt. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ peaks aitama kaasa sellele, et vabaduses olles A. Lerma Guerrerol ei tarvita alkoholi, kuna ta on saanud teadmisi sellest loobumiseks ja enda eluviisi korrigeerimiseks. Samuti on süüdimõistetu läbinud riskipõhised vestlused, mille eesmärk on see, et isik mõistab seaduskuulekate isikute olemasolu ning mõju tähtsust, teadvustab riske, mis võivad kaasneda kuritegeliku mõtteviisi omavate inimestega suhtlemisel. Seega arvestades süüdimõistetu käitumist kinnipidamisasutuses ja läbitud sotsiaalprogrammi ning riskipõhiseid vestlusi ja vabaduses teda ootavaid elutingimusi on põhjendatud kohtu hinnangul anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta on teinud talle mõistetud vabaduskaotuslikust karistusest vajalikud järeldused ning suudab alluda käitumiskontrollile ja täita talle mõistetavaid kohustusi. Sellele peaks kaasa aitama ka see, et ta kohustub ka täitma
Kohus leiab, et Anton Lerma Guerrero edaspidised võimalused vabaduses (elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja garanteeritud töökoht) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida. Kohus on veendunud, et Anton Lerma Guerrero suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine oleks käitumiskontroll ja kohustuste järgimine, mis aitaks paremini toetada ja kindlustada isiku motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Anton Lerma Guerrerole katseajaks täiendavad kohustused, nimelt: mitte tarvitama alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus on seisukohal, et karistus on enda eesmärgi täitnud ning tuleb anda Anton Lerma Guerrerole võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Anton Lerma Guerrero võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetab ka prokurör. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Anton Lerma Guerrero vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas 5 1-17-4775 Kohtuistungil osales süüdimõistetu A. Lerma Guerrero kaitsja V. Gimaev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 97,20 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist, asja materjalidega tutvumist ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lgle 1 tuleb kõnealune menetluskulu Anton Lerma Guerrerolt välja mõista. Kohus leiab, et Anton Lerma Guerrerole võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.