Obsah (7)

§ 29§ 23§ 155§ 150§ 120§ 132§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3466 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Margus Leppik’u vää

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1

§ 23

alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Margus Leppik’ule tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot, mis kanda Margus Leppik’u arveldusarvele nr xxxx. Jõustunud kohtuotsus saata Rahandusministeeriumile. õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. 09.05.2019 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik E L väärteoprotokolli AB 1560206 väärteoasjas nr: 2590,19,001833 menetlusaluse isiku Margus Leppiku suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Margus Leppik 09.05.2019 kell 18.00 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Lilleoru tänaval, liikudes Tõrma suunas, mootorsõidukit (xxxx registreerimismärgiga xxxx) kiirusega 102 km/h +/- 7 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X, taatlustunnistuse nr TTRS-18/
2. Juhile näitu tutvustatud. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi. Menetlusalune isik esitas 21.05.2019 väärteoprotokollile vastulause, milles tunnistas oma süüd ja vabandas juhtunu pärast.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.05.2019 otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,001833 määrati menetlusalusele isikule Margus Leppikule LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 25.06.
5. 21.06.2019 esitas Margus Leppik kaitsja vahendusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse ühes lisadega kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse täies ulatuses, sest väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Väärteootsusest nähtub, et väärteo toimepanemine on tõendatud muu hulgas kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Nii väärteoprotokollist, kiirusmõõturi kasutamise protokollist kui ka väärteootsusest nähtub, et liiklusjärelevalvet on teostatud kiirusemõõturiga Stalker DSR 2X, märgitud on taatlustunnistuse number, kuid märgitud ei ole, millal nimetatud mõõteseadet taadeldud on. Mõõteseadme taatlemisaeg ei nähtu ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist ega ka väärteootsusest. Samuti ei nähtu kiirusmõõturi kasutamise protokollist, milline oli seadme helisignaal (Doppleri helisignaal). 2 Lähtudes asjaolust, et väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu, kas kohtuvälise menetleja poolt teostatud kiirusemõõtmine on jälgitav, ei ole ilma vastavate tõenditeta võimalik kaebuse esitajat süüdi mõista LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumise eest ja teda karistada. Liiklusseaduse (LS) § 199 lg 6 sätestab, et kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.
6. 2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 6 lg-le 1 kontrollitakse mõõtmise ettevalmistamisel, et kiirusmõõturi taatlus on kehtiv ja taatluskleebised ei ole vigastatud. Kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavus peab olema tõendatud tulenevalt mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p-st 2, mis sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. MõõteS § 7 lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. Tehnilise Järelevalve Amet väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse, Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Samuti peab kiirusmõõtevahend olema taadeldud kooskõlas MõõteS § 7 lõikega 3 (ja selle alusel antud määrusega) ning §-ga
7. MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistu kohaselt on kiirusmõõtevahendi puhul kohustuslik Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. MõõteS § 11 lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. MõõteS § 2 lg 1 p 33 kohaselt on tüübikinnitus pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi. Käesoleval juhul ei ole väärteomaterjalidele lisatud 09.05.2019 patrullpolitseiniku E L kasutuses olnud mõõteseadme taatlustunnistust, tüübikinnitust ja patrull-lehte. Väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu seega, kas kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki väidetava kiiruse tuvastanud kiirusmõõteseade on vastavalt õigusaktidele taadeldud ning kas kasutatud mõõtevahend vastas majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määrusega nr 104 kehtestatud "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" lisa 1 punkt 8.2 nõuetele lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele (riikliku järelevalve käigus kasutatavate kiirusmõõturite veapiir peab vastama laboritingimustes taatlemisel täpsusklassile ±1 km/h kiirustel alla 100 km/h ja ±1 % kiirustel üle 100 km/h), milline asjaolu võimaldab hinnata, kas olemasoleva taatlustunnistuse 3 väljastamine konkreetsele mõõtevahendile oli ka seaduslik või mitte, kuivõrd täpsusklassile mittevastava mõõtevahendi taatlemine on ebaseaduslik ning mõõtetulemuste jälgitavus pole sel juhul tõendatud (mõõteseaduse § 5 lg 1). Seega peab kiirusemõõteseadmel olema tüübikinnitus ja seade tuleb taadelda. Riigikohus on lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-58-08 selgitanud, et „Mõõteseaduse § 7 lg 4 kohaselt on lubatud liiklusjärelevalves kasutada üksnes sellist kiirusmõõturit, mis on läbinud metroloogilise kontrolli. Sellise kontrolli läbimisest annavad kiirusemõõturite puhul tunnistust kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlusmärgis või -märgised. Kehtiv tüübikinnitustunnistus tagab pädeva otsustuse selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi, taatlusmärgis aga selle, et pädev taatluslabor on kontrollinud konkreetse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele“. Kuivõrd ilma vastavate tõenditeta ei ole väärteo toimepanek tõendatud, ei ole ka võimalik kaebuse esitajat karistada LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumise eest. Lisaks on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-48-13 rõhutatud, et „Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal tuleb vaidluse korral tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust, peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid dokumente vahetult, mitte aga piirduda vastutava ametkonna kinnitusega selle kohta, et mõõtevahend oli näiteks töökorras või läbinud nõuetekohase kontrolli. Mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa olla pelgalt tõdemus, et mõõteseaduses märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud. Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. märtsi
9. a otsus asjas nr 31-1-17-12, p-d 8.2-8.3).“ Eeltoodust johtuvalt ning arvestades eelviidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohti, on põhjendatud, et kohus nõuab kohtuväliselt menetlejalt välja 09.05.2019 patrullpolitseiniku E L kasutuses olnud mõõteseadme taatlustunnistuse, tüübikinnituse ning samuti 09.05.2019 patrulllehe, millisest nähtub, kas ja millise patrulli kasutuses oli 09.05.2019 käesolevas asjas kõnealune kiirusmõõtur (vastav liiklusvahend, millises seda kasutati). Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus) § 1 lg 3 sätestab, et radarmõõtur on kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on väljasaadetud ja tagasipeegeldunud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt mõõteobjekti kiirusest (Doppleri efekt). Vabariigi Valitsuse määruse § 9 lg 2 p 3 sätestab, et radarmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. 16.01.2012 Viru Maakohtu otsuse 4-11-3873 p-s 14 on kohus seisukohal, et lähtudes Vabariigi Valitsuse määruse § 9 lg 2 p-st 3 on äärmiselt tähtis, et kiiruse mõõtmisel ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostamisel oleks kohtuvälise menetleja poolt 4 järgitud metoodikat ja protokollis oleks piisava selgusega tehtud märge Doppleri signaali iseloomu kohta, muidu selle faktilise asjaolu hilisem kohtulik kontroll võib osutuda võimatuks ning kuivõrd mõõtemetoodika kohaselt on Doppleri signaal radarmõõturiga mõõtmisel mõõtemeetodi aluseks, siis tehakse radarmõõturiga mõõtmisel signaalist ka järeldusi mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse kohta.“. Nimetatud otsuse p-s 15 on kohus seisukohal, et „Kuna Doppleri signaal on helisignaal, siis saab radarkiirusmõõturi mõõtemeetodi aluseks oleva signaali nõuetele vastavust tuvastada üksnes helisignaali järgi ning tõendite puudumisel signaali kohta või signaali mittetajumisel ei saa teha mistahes järeldusi selle signaali ja ka mitte mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse kohta. Olukord, kus puuduvad tõendid Doppleri helisignaali nõuetele vastavusest, tuleb kohtu hinnangul lugeda mõõtemetoodika oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa mõõtetulemuse mittejälgitavuse.“ Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kuna kiirusmõõturi kasutamise protokollis puudub märge Doppleri helisignaali kohta, ei ole mõõtetulemus jälgitav ning seega ei ole tõendatud ka väärteo toimepanemine kaebuse esitaja poolt. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kaebuse esitaja karistamiseks LS § 227 lg 3 ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel, mistõttu kaebuse esitaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.05.2019 otsuse väärteoasjas nr: 2590,19,001833 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 alusel, sest teos puuduvad väärteo tunnused.

Väärteootsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu järgmistel põhjendustel. Väärteomenetluse oluline rikkumine on see, et kohtuväline menetleja kogus tõendeid peale seda, kui oli kaebuse esitajale andnud väärteoprotokolli. Riigikohtu korduvatest seisukohtadest tulenevalt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (Riigikohtu otsus 3-1-145-11). Käesoleval juhul andis kohtuväline menetleja kaebuse esitajale väärteoprotokolli üle enne, kui oli üle kuulanud tunnistaja. Peale peatumismärguande andmist kutsuti kaebuse esitaja politseiautosse, kus koostati kiirusmõõturi kasutamise protokoll, kaebuse esitaja kui menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll (kell 18.35-18.42) ning väärteoprotokoll. Väärteo materjalidest aga nähtub, et tunnistaja T T kuulati üle kell 18.15, s.o enne, kui kuulati üle kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja kinnitab, et protokolli koostanud kohtuväline menetleja ei kuulanud üle tunnistajat, vaid koostas kiirusmõõturi kasutamise protokolli, kuulas teda üle ja koostas väärteoprotokolli ning andis selle kaebuse esitajale ilma, et oleks üle kuulanud tunnistajat. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et temale LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumise inkrimineerimine ning tema karistamine on olnud põhjendamatu. Lahendis kohtuasjas nr 3-11-75-10 on Riigikohus selgitanud, et „Juhul, kui kohtuvälise menetleja lahendis sisalduvast teokirjeldusest ei tulene ja väärteomenetluse raames pole tuvastatud isiku teo vastavus süüteokoosseisule, siis tuleb KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. 5 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal“.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud

§-s 29 sätestatud asjaoludel.

§ 29

lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lähtudes eeltoodust tuleb väärteootsus tühistada ning kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Eeltoodust tulenevalt ei ole lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine absoluutne nõue ja kaebuse esitaja põhjendab oma taotlust sellega, et on hetkel töötu ja juhtimisõiguse äravõtmine raskendab töö leidmist. Kaebuse esitaja kahetseb juhtunut ja on aru saanud, et mootorrattad on tema nõrkuseks, mistõttu on kaebuse esitaja käesolevaks ajaks selle ära müünud. Kaebuse esitaja selgitab, et sõiduauto roolis ei ole kehtivaid karistusi. Seega juhul, kui kohus leiab, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit kiirusega 102 +/- 7 km/h, siis kaebuse esitaja taotleb, et kohus ei määraks lisakaristuseks LS § 227 lg 5 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmist ja määraks karistuseks ainult rahatrahvi LS § 227 lg 3 alusel ehk määraks raskema põhikaristuse ja jätaks lisakaristuse rakendamata. Lähtudes eeltoodust palus kaebuse esitaja: 1) nõuda Ida prefektuurist välja tõend kiirusmõõturi Stalker DSR 2X nr DP019598, millist kasutas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik E L 09.05.2019, taatlemise (taatlustunnistus) ning tüübikinnituse kohta ning tõend selle kohta, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinikule E L oli 09.05.2019 väljastatud kasutamiseks – kiiruse mõõtmiseks – kiirusemõõtur Stalker DSR 2X nr DP019598; 2) tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.05.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001833 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel; 3) alternatiivselt juhul, kui kohus loeb rikkumise tõendatuks ja väärteomenetlusõiguse rikkumised olematuks, siis tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.05.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001833 tehtud karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega karistada Margus Leppikut rahatrahviga; 4) jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. 6

1. 23.07.2019 kohtule saabunud vastuskirjas Margus Leppiku kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 1 lg 3 ja § 9 lg 2 p 3 ning määruse seletuskirja kohaselt on radarmõõturite puhul mõõtemetoodika oluliseks osaks Doppleri helisignaali hindamine. Väärteoasja nr: 2590,19,001833 kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt ei ole protokollile märgitud, kas mõõtevahendil oli Doppleri helisignaal ühtlane, ühtlaselt tõusev/kõrgenev, ühtlaselt langev/madalduv või katkendlik. Sellest nähtub, et Doppleri helisignaal oli välja lülitatud. Olukorras, kus Doppleri helisignaal oli välja lülitatud, pole võimalik hinnata ka selle iseloomu, st kas see oli ühtlane, katkendlik või hüplev. Seega pole sellisel juhul võimalik kontrollida määruse nõuete täidetust ega seetõttu ka sedastada mõõtetulemuse usaldusväärsust (p-d 26 ja 27). Seega on tegemist olulise menetlusnormide rikkumisega. Tuginedes eeltoodule, on kohtuväline menetleja nõus Margus Leppiku kaebuse rahuldamisega ja leitakse, et menetlus väärteoasjas nr: 2590,19,001833 tuleb täies ulatuses lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. 19.08.2019 esitas kaebuse esitaja Margus Leppik kaitsja vahendusel kohtule nõusoleku asja arutamiseks kirjalikus menetluses ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks väärteoasjas nr 4-19-3466 (2590,19,001833). Vastavalt PPA Rakvere politseijaoskonna juhtivuurija Martin Risti 23.07.2019 vastuskirjale on politsei tunnistanud väärteomenetluse rikkumist ning nõus Margus Leppiku kaebuse rahuldamisega. Samuti on avaldatud soovi väärteoasja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Margus Leppik teavitas kohut, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses juhul, kui kohus kaebuse rahuldab. Samuti palus kaitsja sel juhul jätta Margus Leppiku poolt kantud menetluskulu summas 450 eurot, mis seisneb kulutuste kandmises advokaadi abile, Eesti Vabariigi kanda. Taotlusele on juurde lisatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 11.06.2019 sularaha arve nr 20190510 summas 450 eurot, mis hõlmab väärteomaterjalidega tutvumist ja kaebuse koostamist väärteoasjas nr: 2590,19,
2. Lähtudes ülaltoodust palutakse:
3. välja mõista Margus Leppiku menetluskulu arve nr 20190510 alusel;
4. teha määrus, millega jätta Margus Leppiku poolt kantud menetluskulu summas 450 eurot, mis seisneb kulutuste kandmises advokaadi abile, Eesti Vabariigi kanda;
5. summa kanda üle Margus Leppiku arveldusarvele nr EE
6. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha 7 lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 7.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 8.

§ 2

kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda

§-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuses kaebusele avaldanud, et on nõus kaebuse rahuldamisega ja menetluse lõpetamisega väärteoasjas nr: 2590,19,001833

§ 29lg 1 p 1 alusel.

9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.05.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001833, millega määrati Margus Leppikule LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, tuleb tühistada ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, s.o Margus Leppiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kr

MS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. 19.08.2019 esitas menetlusalune isik Margus Leppik kaitsja vahendusel kohtule taotluse tema poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 450 eurot. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 11.06.2019 sularaha arve nr 20190510 summas 450 eurot, mis taotluse kohaselt hõlmab väärteomaterjalidega tutvumist ja kaebuse koostamist väärteoasjas nr: 2590,19,001833. 8

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. Menetlusalusele isikule Margus Leppikule kuulub

§ 23

alusel hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 450 eurot riigieelarve vahenditest. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 2, 120 lg 1, 132 p 3, 133-134 tuleb Margus Leppiku kaebus rahuldada, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 29.05.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001833 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 9