Obsah (12)

§ 424§ 74§ 78§ 75§ 65§ 50§ 16§ 57§ 58§ 184§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Tartu Kriminaalasja number 1-19-1947 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Krim

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Kohtuistungi toimumise aeg

1. september 2019 Kohtuistungil osalesid süüdistatav Vaido Vabaoja, kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, abiprokurör Liane Peets Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2019 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vaido Vabaoja kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Prokurör abiprokurör Liane Peets Süüdistatav Vaido Vabaoja, isikukood: 36902222747, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Marina Valge Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. juuni 2019 otsus osas, millega Vaido Vabaojale mõistetud karistus pöörati reaalselt täitmisele. 2.

§ 74

lg-te 1, 3, 5 alusel jätta Vaido Vabaojale mõistetud liitkaristus 4 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohaldades tema suhtes tähtajalist elektroonilist valvet.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi teatavaks tegemisest, st alates 30. septembrist 2019.

§ 75

lg 1 alusel on Vaido Vabaoja kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 9 alusel kohustada Vaido Vabaoja käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi; mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja alluda elektroonilisele valvele.

§ 75

lg 2 p 9, § 74 lg 5 ja § 751 lg 3 alusel kohaldada Vaido Vabaoja suhtes 12 (kaksteist) kuud elektroonilist valvet. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Prokuröril pole lühimenetluses õigust karistuse osas kassatsiooni esitada. Süüdistus
3. Vaido Vabaoja süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema 09.10.2018 kella 10.:53 paiku Jõgeva linnas Suurel tänaval suunaga Tartu-Jõgeva-Aravere maantee poole juhtis sõiduautot Renault Captur registreerimismärgiga XXX , sõitis Suur tänav 90 maja juures tagant otsa eessõitvale sõiduautole Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX ning peale otsasõitu jätkas sõitu Suure tänava ja Tartu-Jõgeva-Aravete maantee ristmikule, kus põrkas kokku Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel Tartu suunas liikuva veoautoga MAN registreerimismärgiga XXX haagisega registreerimismärgiga XXX . Veoauto paiskus kokkupõrke tagajärjel vastu maantee ääres olevat Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Õuna küla, Tartu mnt 2 kinnistut piiravat aeda ning aia juures asuvaid põõsaid. V. Vabaoja oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema veres vereproovi võtmise ajal (09.10.2018 kell 11.55) oli 2,38±0,07 mg/g, k=2 kohta. Sellega V. Vabaoja rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu 14.06.2019 otsusega karistati V. Vabaoja

§ 424lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, s.o 6 kuud vangistust, ja mõisteti V. Vabaojale lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. 2

§ 65lg 2 alusel suurendati V.

Vabaojale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9109 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust, võrra ning mõisteti V. Vabaojale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti V.

Vabaojalt ära sõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et V. Vabaoja juhtis 09.10.2018 kella 10.53 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Suurel tänaval sõiduautot Renault Captur, registreerimismärgiga XXX alkoholijoobes. Nimetatud sõiduk kuulub V. Vabaojale. Samuti ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et V. Vabaoja juhitud sõiduk sõitis otsa kokku kahele sõidukile, s.o esmalt toimus kokkupõrge sõidukiga Volkswagen Touareg, registreerimismärgiga XXX (mis sõitis Suurel tänaval), ja seejärel veoautoga MAN, registreerimismärgiga XXX (mis sõitis Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel). 2.
2. Seda, et just sõiduk Renault Captur on põhjustanud otsasõidu eesliikuvale sõidukile Volkswagen Touareg ja seejärel veoautole MAN kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ning selle lisaks olev fototabel ja CD-plaat videosalvestisega, aga ka tunnistajate A.K. e, U.V. , L.M. i ja T.L. i ütlused. Lisaks tunnistajate T.L. i ja A.K. e ülekuulamise protokollide lisaks olevatelt CD-plaatidelt nähtuv. Seda, milliseid vigastusi sai toimunud sündmuses V. Vabaoja ja tema kaassõitja P.S. kinnitavad SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatised ning kiirabikaart ja epikriis ja eelnimetatute ütlused. Toimunu tõttu sai varalist kahju lisaks kokkupõrgetes osalenud sõidukite omanikud, aga ka Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Õuna külas Tartu mnt 2 asuva Voore kinnistu (mis piirneb Tartu-Jõgeva-Aravete maanteega) omanik, kuna aia metallpostid olid lahti ja aialipid katki (veoauto sõitis kokkupõrke tagajärjel vastu aeda ja hekki). 2.
3. Joobeseisundis tuvastamise saatekirja kohaselt leiti V. Vabaoja verest etanooli 2,38 +/0,07 mg/g kohta. Seda kinnitab ka ekspertiisiakt nr 13-I. Seega oli V. Vabaoja sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis LS § 69 lg 2 p 1 mõttes. Narkootilisi aineid ei leitud. V. Vabaojal on juhtimisõigus alates 24.04.1987 ja teo toimepanemise ajal oli väljastatud juhiluba kehtivusega 01.05.
4. V. Vabaoja ütluste kohaselt juhtis ta sõidukit alkoholijoobes (oli joonud pipraviina ja veini. Ta soovis koos P.S. aga Siimustisse sõita. Ta mäletab, et sõidu ajal oli tal mingi auto nurk ees, millest ta tahtis mööda sõita, võib-olla jäi ta ka hetkeks magama. Mäletab ka nagu mingisugust pauku. 2.
5. Kuna V. Vabaoja juhtis 09.10.2018 kella 10.53 paiku Jõgeva linnas Suurel tänaval mootorsõidukit Renault Captur, registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobe seisundis, on V. Vabaoja rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega on V. Vabaoja tegevuses tuvastatud objektiivne süüteokoosseis. 2.
6. Maakohus on seisukohal, et V. Vabaoja on kuriteo toime pannud tahtlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

V. Vabaoja oli täielikult teadlik, et ta on tugevas alkoholijoobe seisundis (arvestades suhteliselt lühikese ajaga tema poolt ära joodud alkoholi koguseid) ja et sellises seisundis ei ole lubatud mootorsõiduk juhtida, kuid sellele vaatamata juhtis ta sõidukit. V. Vabaoja seadis seega sõidukit juhtima asudes eesmärgiks teha seda just nimelt alkoholijoobe seisundis ja V. Vabaoja pikaajaliste kogemustega juhina teadis, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on lubamatu. Kuigi V. Vabaoja ise ei ole hiljem mäletanud sündmusi, ei tähenda see maakohtu arvates, et V. Vabaoja ei tegutsenud tahtlikult. 2.

1. Maakohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3 2.
2. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus süü suurust, mida tuleb kohtu arvates antud juhul pidada suureks. Siinkohal arvestas maakohus V. Vabaojal tuvastatud alkoholijoobe suurust, s.o 2,38+/- 0,07 mg/g kohta. Seda, et V. Vabaoja oli tugevas alkoholijoobes kinnitab ka asjaolu, et V. Vabaoja ise väga sündmust ei mäleta ja teab üksikuid fakte (kuigi mitte mäletamise põhjuseks võib kahtlematult olla ka kokkupõrke tagajärjel vigastuste saamine). Samas on V. Vabaoja möönnud, et ta võis sõidu ajal isegi magama jääda, mis kinnitab, et V. Vabaoja seisund oli täiesti ebaadekvaatne. Lisaks on oluline, et V. Vabaoja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes Jõgeva linna tähenduses vägagi liigeldaval teel. Tegemist on ühe suurima tänavaga Jõgeva linnas, mida kinnitab ainuüksi see, et samal ajal V. Vabaojaga oli liiklemas mitmeid teisi kaasliiklejaid (sh sõiduk Suure tänava ja Tartu-Jõgeva-Aravete maantee ristmikul sooritamas vasakpööret, sõiduk liiklemas mööda Suurt tänavat, mitu veoautot Tartu-JõgevaAravete maanteel liikumas suunaga Tartu poole, Neste tanklas sõiduk). Sündmus toimus tööpäeva ennelõunasel ajal. Maakohus arvestas, et alkoholijoobe seisundi tõttu põhjustas V. Vabaoja mitme sõidukiga kokkupõrked. Esimese kokkupõrke järgselt ei vähendanud V. Vabaoja kiirust ega jäänud seisma, vaid jätkas sõitu. Lisaks tegi V. Vabaoja hulgaliselt ohtlikke manöövreid (kasutas möödasõiduks kõnniteed, sõitis ristmikule ilma peatumata, sõitis suurel kiirusel, jne), mistõttu ohustatud isikute ring oli kahtlematult laiem, kui tegelikult kahju kannatanud. V. Vabaoja teo ohtlikkust näitab maakohtu arvates asjaolu, et veoautol olid nii suured kahjustused, et neid taastada ei olnud võimalik. Lisaks tuli veoautoga kokkupõrke tagajärjel V. Vabaoja autost lahti aku, mis kukkus mõned meetrid Neste tanklas viibivast tunnistajast eemale. Maakohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes on võimalik arvestada puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes maakohus ei tuvastanud.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et V. Vabaoja on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Tartu Maakohtu 30.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9109 tunnistati V. Vabaoja süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati V.

Vabaoja eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. V. Vabaoja kandmata karistuseks loeti 3 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Mõistetud karistust ei pööratud

§ 74lg-te 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele 3-aastase katseajaga.

V. Vabaojale määrati lisakohustuseks mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt on V. Vabaoja täitnud nõudeid korrektselt ja rikkumisi tuvastatud ei ole. Maakohus pidas iseloomustava materjalina oluliseks ka asjaolu, et teo toimepanemise ajal oli V. Vabaojal kehtiv karistus väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Nimetatud karistus ei mõjutanud aga V. Vabaoja liikluskäitumist, kuna juba 6 kuud hiljem sõitis V. Vabaoja taaskord mootorsõidukit lubamatus seisundis. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. Vabaojal on olnud pikemat aega probleeme tervisliku seisundiga. Nimelt nähtub meditsiinilistest dokumentidest, et juba enne 09.10.2018 sündmust oli V. Vabaojal probleeme, s.o labakäe nõrkus, rahutud jalad ja valud nimmes. Kuna sündmuste käigus sai V. Vabaoja samuti vigastusi, sh vasaku hüppeliigese lahtine murd on ta pidanud ka seetõttu pöörduma meditsiiniasutusse (täiendavad uuringud, kipsi eemaldamine). Alates aastast 2004 on V. Vabaoja järjepidevalt käinud ka psühhiaatrite visiitidel Jaanson&Lääne OÜ-s. Dokumentidest järeldub, et V. Vabaojal on olnud pikemat aega paanika-, ärevus- ja unehäired, tema peamisteks kaebusteks on olnud ärevus, rahutud jalad ja käe kahjustus ning sellest tulenev tundlikkus. Dokumentide kohaselt on aga peale 09.10.2018 sündmusi käinud psühhiaatri vastuvõtul V. Vabaoja ema. V. Vabaoja ise on pöördunud 14.02.2019 ja olnud mures, mis seoses avariiga temast saab. 4 Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Maakohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Siiski tuleb käesoleval juhul arvestada, et V. Vabaoja tegevuse tõttu on kannatada saanud väga mitmete inimeste elud ja tervised ning nende vara. Peale V. Vabaoja kaassõitja P.S. a on V. Vabaoja tegevuse tagajärjel saanud kahjustusi ka tunnistajad A.K. ja U.V. . Lisaks olid sündmuse ajal liikluses osalemas mitmed isikud, kelle elud, tervised ja vara olid samuti ohustatud. Maakohus pidas kohaseks karistusliigiks V. Vabaoja puhul üksnes vangistust ja kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades sanktsiooni keskmises määras, s.o 1 aasta 6 kuud, mida tuleb lühimenetluses KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Katseajal olemise tõttu tuleb mõista liitkaristus. Maakohus on seisukohal, et V. Vabaojale mõistetud liitkaristuse suhtes ei ole võimalik kohaldada

§ 74lg 5 sätteid ja jätta V.

Vabaojale mõistetud liitkaristus tingimuslikult täitmisele pööramata elektroonilise valve kohaldamisega. Seda vaatamata sellele, et elektroonilise valve kohaldamise eeldused V. Vabaoja elukohas on täidetud. Maakohtu hinnangul ei võimalda karistuse kandmiselt tingimuslikku vabastamist V. Vabaoja karistust mõjutavad asjaolud, s.o ennekõike süü suurus, aga ka eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid. Kuigi V. Vabaoja on senise käitumiskontrolli ajal täitnud korrektselt kõiki nõudeid ja kohustusi, on ta rikkunud kõige olulisemat katseaja nõuet, s.o mitte toime panna uusi kuritegusid. V. Vabaoja oli teadlik, et talle on mõistetud pikaajaline vangistus, mille kandmisest on ta tingimuslikult vabastatud, kuid see ei hoidnud ära uue ja väga raske kuriteo toimepanemist. 2.8. Maakohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on V. Vabaoja suhtes vajalik kohaldada

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks.

Võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja V. Vabaoja isikut, on seisukohal, et karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik süüdistatav V. Vabaoja suhtes kohaldada ka lisakaristust. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna V. Vabaoja on toime pannud üldohtliku süüteo, mille käigus on ta rikkunud väga olulisi liiklusnõudeid. Süüdistatav V. Vabaoja tegevuse tõttu on tervisekahjustusi saanud mitmed inimesed, samuti on tema tegevus põhjustanud suurt varalist kahju. Sellises olukorras on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest. Apellatsioon ja eelmenetlus ringkonnakohtus 3. Tartu Maakohtu 14.06.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Vabaoja kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ja mõista V. Vabaojale kergem karistus. Apellant ei vaidlusta seda, et V. Vabaoja on toime pannud

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 3.1. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et V. Vabaoja on kuriteo toime pannud tahtlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks või kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

§ 16

lg-s 2 toodud määratluses on seadusandja asetanud rõhu isiku käitumise eesmärgipärasusele, mis ongi kavatsetuse konstitueeriv tunnus. Seega on isik tegutsenud kavatsetult alati , kui koosseisupärase tagajärje põhjustamine on isiku käitumise eesmärk, siht. Kavatsetus on seeläbi võrdsustatud eesmärgipärase tegutsemisega. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel, milliste tõendite pinnalt jõudis maakohus järeldusele, et joobes juhtimine oli V. Vabaoja eesmärk. V. Vabaoja eesmärgiks ei olnud tarvitada alkohoolseid jooke selleks, et seejärel asuda just nimelt alkoholijoobes autot juhtima. Apellant on seisukohal, et V. Vabaoja pani

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

V. Vabaoja oli teadlik sellest, et ta on tarvitanud alkoholi. Vaatamata sellele läks ta autorooli. V. Vabaoja pidi vähemalt möönma, et pärast alkoholi tarvitamist on ta sellises seisundis, mille tõttu ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud. 3.2. Apellant ei nõustu ka maakohtu poolt V. Vabaojale mõistetud karistusega. Riigikohus on selgitanud, et andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Riigikohus on märkinud ka seda, et kohtul tuleb põhjendada, miks täidab süüdistatava puhul tema isikut arvestades karistuse eesmärgid pikaajaline vangistus. Maakohus ei ole üldse kaalunud võimalust V. Vabaoja karistamist kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Maakohus on asunud koheselt põhjendama, miks peaks V. Vabaojale mõistma karistuseks vangistuse. Miks ei ole võimalik teiseliigilise karistuse mõistmine, seda maakohus ei ole põhjendanud. Kohtupraktika alusel ei tule alati ja igal juhul pöörata täitmisele ka selle isiku tingimuslikku vangistust, kes on katseajal pannud toime tahtliku kuriteo. Apellant taotles V. Vabaoja suhtes

§ 74lg 5 sätete kohaldamist.

Maakohus asus seisukohale, et V. Vabaojale mõistetud liitkaristuse suhtes ei ole võimalik kohaldada

§ 74lg 5 sätteid ja jätta V.

Vabaojale mõistetud liitkaristus tingimuslikult täitmisele pööramata elektroonilise valve kohaldamisega. Seda vaatamata sellele, et elektroonilise valve kohaldamise eeldused V. Vabaoja elukohas on täidetud. Maakohtu hinnangul ei võimalda karistuse kandmiselt tingimuslikku vabastamist V. Vabaoja karistust mõjutavad asjaolud, s.o ennekõike süü suurus, aga ka eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid. Kuigi V. Vabaoja on senise käitumiskontrolli ajal täitnud korrektselt kõiki nõudeid ja kohustusi, on ta rikkunud kõige olulisemat katseaja nõuet, s.o mitte toime panna uusi kuritegusid. 3.

1. Maakohus on otsuses põgusalt märkinud V. Vabaoja tervislikku seisundit. Paraku on kohus oluliseks pidanud vaid seda, et „...viimasel ajal on psühhiaatri juures käinud V. Vabaoja ema ning V. Vabaoja on olnud mures, mis temast saab seoses avariiga“. Maakohus ei ole süüvinud V. Vabaoja tervislikku seisundisse ning milles see avaldub. V. Vabaoja on külastanud regulaarselt psühhiaatrit 17 aasta jooksul. Dr T.S. kanne on V. Vabaoja tervisliku seisundi kohta ja seda juba 2013 septembris. Kandes märgitakse: XXX, XXX ja XXX skaalad oluliselt kõrgemad normi vahemikust. Profiili tõus depressiivsuse skaalal väljendab mitte ainult inimese meeleolu langust seoses negatiivsete elamustega vaid ka isiklikku eripära – kalduvust käsitleda tulevikku pessimistlikult, probleemide ilmnemisel 6 reageerida abitusega. Sellised patsiendid kannatavad sageli unehäirete all, tunnevad jõuetust ja võimetust tegutseda, on introvertsed. Patsiente profiili tõusuga XXX skaalal iseloomustab muretsemine, pidev pingesolek, ärevus, paanikahood. Neil on sageli tähelepanu ja keskendumisraskused, madal enesehinnang. Stressisituatsioonides „reageerivad üle“. Võib esineda sundmõtteid, sundkäitumist. Profiili tõus XXX skaalal esineb patsientidel, kellel on raskusi suhtlemisel teiste inimestega, nad tunnevad ennast ebamugavalt sotsiaalsetes situatsioonides, eelistavad üksildasi tegevusi, kartlikud, ei suuda kohaneda võõraste elurütmiga. Suure turvalisusevajaduse tõttu mina kaitsemehhanismidest valdavalt ülekaalus vältimine või isoleerumine. Seoses oma tervisliku seisundiga on V. Vabaoja kaotanud töövõime. Töövõime määramise otsuses on märgitud, et isikul on rasked tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise, inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades. V. Vabaoja on pideva arsti järelevalve ja kontrolli all. Isikule on määratud raviskeem ja ravimid. Apellandile on teadmata, kas V. Vabaojale määratud ravimid ja arsti järelevalve ning kontroll mahuvad vanglateenistuse võimaluste piiridesse või ei. 3.
2. Apellandi arvates omab elektrooniline valve rohkem mõju kriminaalse käitumise hülgamiseks kui vanglas olek. Seda eriti, arvestades V. Vabaoja tervislikku seisundit. Elektroonilise valve võimaldab läbi range järelevalve ning liikumispiirangute kehtestamise tagada ühiskonna turvalisuse. Oluline eelis seoses antud alternatiivi kohaldamisega alternatiivkaristusena vanglale seisneb ka selles, et kuigi süüdlast karistatakse liikumispiirangute näol, saab isik oma karistust kanda vältides vanglakeskkonna rikkuvat mõju. Süüdlane saab viibida kodus perekonna keskel. Kuna süüdlase karistamise puhul omab tähtsat rolli süüdlase rehabiliteerimine, et süüdlane tulevikus enam süütegusid toime ei paneks, võimaldab elektrooniline valve seda koostoimes kriminaalhooldusega rakendada. Seda enam, et V. Vabaoja on täitnud korrektselt kõiki varasemaid kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldaja on oma arvamuses, mis on esitatud kohtule, teinud ettepaneku elektroonilise valve kohaldamiseks. V. Vabaoja on ise vabatahtlikult loobunud auto juhtimisest alates teo toimepanemisest ning ka juhtimisõigusest, ta ei ole pikendanud juhtimisõiguse olemasoluks vajalikku tervisetõendit. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, kuidas mõjustada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks – prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut.
3. Tartu Ringkonnakohtu 08.08.2019 määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile, mille toimumise ajaks määrati 05.09.
4. 08.08.2019 esitas kaitsja taotluse istungi edasilükkamiseks ning uueks istungi ajaks määrati 25.09.
5. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Kohtuistungil süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ning kaitsja jäi esitatud apellatsiooni juurde. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Süüdistatav kinnitas veelkord, et kahetseb puhtsüdamlikult ja palus karistust kergendada ning talle vangistust mitte mõista.
7. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga tahtluse liigi osas ja leiab, et V. Vabaoja käitumises on subjektiivse koosseisu elemendina kavatsetus

§ 16lg 2 mõttes.

Kavatsetus eeldab, et süüdistatav seab eesmärgiks süüteo toimepanemise ehk isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. 7 Maakohus on leidnud, et V. Vabaoja oli teadlik raskest alkoholijoobest ja teadis, et sellises seisundis ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida, kuid tegi seda vaatamata sellele. Asjas kogutud tõendusteave kinnitab, et V. Vabaoja tarbis suures koguses alkoholi ja sai aru endal tõsise alkoholijoobe olemasolust, kuid vaatamata sellele asus sõidukirooli alkoholijoobes, olgugi et pikaaegse staažiga juhina teadis, et see ei ole lubatud. Kohtukolleegiumi hinnangul on õige maakohtu järeldus, et V. Vabaoja pani teo toime kavatsetusega. Ringkonnakohtul ei ole võimalik uuritud tõendite põhjal (ei süüdistatava ütluste kohaselt ega maakohtu põhistuste alusel) järeldada, et süüdistatava käitumine oleks vastanud kergemale tahtluse vormile. 7. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei analüüsinud võimalust karistada V. Vabaoja rahalise karistusega. Ringkonnakohus nõustub, et

§ 56

lg-st 2 tulenevalt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Küll ei leia teise astme kohus, et süüdistatavale oleks tulnud mõista karistuseks rahaline karistus. Maakohus on pikalt põhjendanud, miks on üksnes vangistuse mõistmine võimalik, arvestades isiku süü suurust, isiku käitumist teo toimepanemise ajal, tema varasemat käitumist ja teo tagajärgi. See, et maakohus põhistas, miks on vangistus ainuvõimalik, ei tähenda nagu maakohus ei oleks seisukohta võtnud rahalise karistuse kohaldamise võimalikkuse kohta. 8. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad apellatsioonis toodud väited karistuse raskuse ja täitmisele pööramise osas siiski tähelepanu. Kaitsja leiab, et lähtuvalt süüdistatava tervislikust seisundist mõjutaks V. Vabaoja kriminaalset käitumist hülgama elektrooniline valve. Kohtukolleegium leiab, et V. Vabaoja puhul on põhjendatud vangistuse tingimisi täielikult kohaldamata jätmine. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et peale liiklusõnnetust on tal diagnoositud liigese posttraumaatiline artroos, ning lisaks varasematele operatsioonidele on tulemas veel uus operatsioon. Süüdistatav rõhutas, et ta ei tööta, sest tal on raske puue ja töövõime puudub. Arvestades süüdistatava süü suurust, tema varasemat elukäiku ning asjaolu, et isik saab aru, millise teo ta on toime pannud ning kahetseb toimepandut, on võimalik karistuse tingimisi kohaldamata jätmisega, maksimaalse käitumiskontrolli aja, täiendavate lisakohustuste ning elektroonilise valve kohaldamisega süüdimõistetut piisavalt mõjutada. Vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule, kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

V. Vabaoja oli varasemalt karistatud Tartu Maakohtu 30.10.2017 otsusega

§ 184

lg 2 pde 1, 2 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega, mille hulka arvestati

§ 68

lg 1 alusel süüdistatava eelvangistuse aeg ja kandmata karistuseks loeti 3 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1, 3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.

Vabaoja 3 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1sätestatud kontrollinõudeid ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli perioodil mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Käesoleva kriminaalasja aluseks oleva süüteo pani V. Vabaoja toime 09.10.

1. Seega uue süüteo toimepanemise ajaks oli süüdistataval katseajast läbitud pool aega. Küll ei saa nõustuda maakohtuga osas, et arvestades isiku süüd ning karistuse mõistmise eesmärke, ei ole võimalik süüdistatavat tingimisi vabastada. Tegemist on süüdistatava esimese selleliigilise süüteoga ning tulenevalt asjaolust, et isik kahetseb toimepandut ning on teo toimepanemist tunnistanud, on põhjendatud jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Arvestades seejuures isiku süüd, on põhjendatud kohaldada katseaega kui ka elektroonilist valvet lisakohustusena maksimaalses määras, s.o vastavalt 5-ks aastaks ja 12-ks kuuks. Süüdistatava elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning süüdimõistetu on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Selline karistus on 8 kohtu hinnangul efektiivne, mõjutamaks süüdistatavat rohkem kuritegusid mitte toime panema. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise ohtu aitab maandada ka lisakohustusena määratav keeld mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, milline risk tuleb eelnevalt mõistetud karistusest. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjalikkusega käsitlenud V. Vabaoja tervislikku seisundit. Ringkonnakohtule jääb mõneti arusaamatuks, mida kaitsja täpselt tervisliku seisundi väljatoomisega tahab öelda, kuid apellatsioonis on tehtud viide vangla sisekorraeeskirjale ja väidetud, et on teadmata, kas V. Vabaojale määratud ravimid ja arsti järelevalve oleks süüdistatavale tagatud. Tulenevalt VangS § 53 lg-dest 1 ja 2 tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kui kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Tulenevalt sellest puudub ringkonnakohtul kahtlus, et süüdistatav ei saaks vangistuses vajalikku ravi, kuid käesolevalt ei ole vangistuse reaalne ärakandmine vaatamata sellele põhjendatud.
2. Ringkonnakohus juhib süüdistatava tähelepanu

§ 74

lg-le 4, mille kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. juuni 2019 otsuse osaliselt, s.o reaalselt mõistetud karistuse osas ning mõistab süüdistatavale

§ 74

lg-te 1, 3, ja 5 alusel tingimisi vangistuse 5-aastase katseajaga, koos kohustusega alluda 12-ks kuuks elektroonilisele valvele. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ Juhan Sarv 9 Mati Kartau