1-17-4407/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4407 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Nikita Gikalo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikita Gikalo (isikukood 39607255236) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid lisada sellele ringkonnakohtu põhistused seoses formaalsete eelduste täidetusega.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 25.10.2017 otsusega karistati Nikita Gikalot KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 5 aasta vangistusega, mille kandmise alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti 05.02.
7. Karistuse kandmise aja lõpp 05.02.
9. Viru Maakohtu 05.08.2019 määrusega jäeti N. Gikalo vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
10. Enne vangistust elas süüdimõistetu koos ema ja kahe vennaga, XXX kahetoalises üürikorteris. N. Gikalo sooritas kuriteo vennaga, kellega elas koos. N. Gikalol on põhiharidus. Riigikeelt valdab suhtlustasandil (tase B1). N. Gikalo töötas enne vangistust Rotkiv OÜ-s (teostas ettevõttes metallitöid, luges jooniseid). Vaatamata sellele pani toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasusaamise eesmärgil, viimaseks kuriteoks oli rööv. Isiku lähedasteks on ema, õde ja kaks venda. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad. Vabaduses suhtles N. Gikalo probleemsete, negatiivset mõju avaldavate isikutega. N. Gikalo on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Eelnevalt on käitumiskontrolli ajal pannud toime uue kuriteo ning üldkasuliku töö ajal koostati erakorraline ettekanne seoses sellega, et N. Gikalo hoidis kõrvale ÜKT sooritamisest. Maakohus tõdes, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud pere, elukoht, kindel töökoht ja varasem karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Prognoos järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamisele on negatiivne. 2.
11. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on neli kriminaalkaristust. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud kahel korral kehalise väärkohtlemise, ühel korral grupis sissetungimise ja ühel korral varguse toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab röövimise eest grupis. Kehtivaid väärteokaristused puuduvad. Isiku korduvad kriminaalkaristused näitavad maakohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav paneb kuritegusid toime konfliktolukordade lahendamise suutmatusest ja majandusliku kasusaamise eesmärgil. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et lähedastel, elukohal ega töökohal ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Retsidiivsuse risk on üsna oluline, arvestades isiku varasemat elukäiku. 2.
12. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud ehitusviimistluse kursusel ning alates 18.04.2019 teostab R hoones ruumide remonditöid, omandas keevitaja eriala. Töötanud koristaja ametikohal ja alates 18.04.2018 töötab toidujagaja ametikohal. Lisaks on kinnipeetav läbinud kuriteoanalüüsi ja sotsiaalprogrammi viha juhtimise. Lisaks osaleb noortele suunatud motivatsiooniprogrammis, kus on preemiana välja teeninud koju viietunnisele väljaviimisele lubamise kokku kümnel korral. Kodukülastused on toimunud ilma vahejuhtumiteta. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Isiku käitumine on väga hea ja ta täidab oma individuaalset kava usinalt. 2.
13. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on möödunud liiga lühike aeg. Viimane kuritegu on esimese astme kuritegu, mis on tõsine asjaolu, ja isikule oli vastavalt süüle mõistetud pikaajaline vangistus. Kuigi isiku käitumine vanglas on väga hea ja tal on läbitud viha juhtimise programm ja ta on väga tubli noortele suunatud motivatsiooni programmis, puudus maakohtul veendumus, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Kinnipeetav viibib vangistuses teist korda ehk enne raske kuriteo toimepanemist oli isikul vangistuse kogemus. See ei olnud piisav, et takistada raske kuriteo toimepanemist. Süüdimõistetu vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia maakohus, et läbitud töö, eriala omandamine ja programmid oleks piisav uue kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. 2.
14. Süüdimõistetu võimalused vabaduses on iseenesest head – pere, elu- ja töökoht. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. N. Gikalo omab isikut tõendava dokumendina elamisloakaarti BB0101495, kehtivusega kuni 27.11.
15. N. Gikalol on garanteeritud töökoht ettevõttes Kodused pirukad, abikokana. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile XXX. N.R. , A.R. ja korteriomanik H.V. andsid kirjalikult nõusoleku N. Gikalo elektroonilise valvega vabanemiseks. Sõlmitud on pikaajaline üürileping. Eluase on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Maakohus nõustub, et isiku võimalused vabaduses on väga head ja isiku vastava suhtumise korral (selge tõrjuv suhtumine kuritegelikku elusse) võivad olla väga olulised uue kuriteo toimepanemise riski maandamisel. Samas märgib maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. 2.
16. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole maakohtu hinnangul N. Gikalo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise 2 valve kohaldamisega õigustatud. Maakohtul puudus alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, keda on varasemalt karistatud reaalse vangistusega, kes on varasemalt käitumiskontrolli ajal sooritanud uue kuriteo, kes on ÜKT tegemisest kõrvalehoidunud, oleks piisav mõjutamiseks, kui karistusest, mis on 5 aastat, on ära kantud pool ehk 2 aastat 6 kuud. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole maakohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetavat oli korduvalt karistatud ja ta oli varasemalt kandnud ühel korral reaalset vangla karistust, teda oli varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegude toimepanemisega. Isikul oli ka elukoht, lähedased ja tegevus tööturul. Lähtuvalt eelnevast asus maakohus seisukohale, et kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudus maakohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. 2.
17. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetaval on küll vabanedes olemas garanteeritud töökoht ettevõttes Kodused pirukad (abikokk), kus talle makstakse täistööajaga 3,50 eurot tunnis brutopalka. Samas kinnipeetaval on rahalisi nõudeid 1075 euro ulatuses. Isik pani toime kuriteo majandusliku kasusaamise eesmärgil. Seega on eelnevate kuritegude toimepanemise eesmärki arvestades võlgnevuse omamine ohuallikas. Tegemist on asjaoluga, mis võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mis soodustab kuritegelikul teel tuluteenimist. Maakohtu hinnangul võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. 2.
18. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on sooritanud kuriteod grupis ning vabaduses suhtles probleemsete, negatiivset mõju avaldavate isikutega. Seega on maakohtul põhjust arvata, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise põhjuseks on vangla iseloomustuse kohaselt tema mõjutatavus. Seega on oht, et isik jätkab peale vanglast vabanemist suhtlemist vanade tuttavatega ning ta võib olla teiste poolt kergesti mõjutatav. Maakohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. 2.
19. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei tekkinud maakohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam toime uusi kuritegusid. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduvat karistatust, katseajal kriminaalhoolduse all uue kuriteo toimepanemist, leiab maakohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Maakohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Määruskaebus
20. Viru Maakohtu 05.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N. Gikalo kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Valesti on kohaldatud materiaalõigust, mis on viinud kaalutlusõiguse puuduliku teostamiseni. Vastuolud on väljakujunenud kohtupraktikaga. 3 3.
21. 01.07.2019 kehtima hakanud KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on 05.08.2019 määruse tegemisel lähtunud kuni 30.06.2019 kehtinud KarS § 76 lg 4 redaktsioonist ning jätnud käsitlemata N. Gikalo nõusoleku osaleda käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes. 3.
22. Materiaalõiguse rikkumise tõttu on maakohus jõudnud ebaõige järelduseni, mille kohaselt varasemalt katseajal kriminaalhoolduse all uue kuriteo toimepanemine välistab N. Gikalo ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on tuvastanud, et eelnevalt N. Gikalo on käitumiskontrolli ajal pannud toime uue kuriteo. Vangistuse ajal kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine on oma eesmärgi saavutanud, mistõttu Viru Vangla 24.07.2019 käskkirjaga paigutas N. Gikalo avavanglaosakonda. Seega karistus on vangistuse näol oma eesmärki täitnud ning N. Gikalo uute kuritegude toimepanemise ohtu on võimalik välistada ka vabaduses kontrollitud keskkonnas. 24.07.2019 käskkirja kohaselt vajalik on jätkata sotsiaalprogrammi viha juhtimine jätkutegevusega. KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Vangla seisukoha kohaselt kinnipeetava resotsialiseerimist saab efektiivselt läbi viia avavanglaosakonnas. N. Gikalo kaitsja on seega seisukohal, et midagi ei takista käesoleval juhul N. Gikalot vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 kohustada osalema viha juhtimise sotsiaalprogrammis käitumiskontrolli ajal. Ka Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-09-14104 punktis 23 asunud seisukohale, et kriminaalhooldus ongi rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele. Maakohus ei ole nimetatud asjaolusid käsitlenud, kuigi seadusandja on alates 01.07.2019 täiendavalt kaalutlusõiguse teostamise kehtestanud. 3.
23. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Maakohus N. Gikalo puhul positiivsetele asjaoludele vastandanud toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi. Kohtul lasub süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmisel kohustus osutada nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Kaitsja tõdeb eelnevat silmas pidades põhjendatult, et sisuliselt keskendusid kohtud üksnes kuritegude kordumisele ja raskusele ega võtnud arvesse süüdimõistetu käitumist pika vangistuse kandmise ajal. Samuti ei nähtu kohtumäärustest, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed (sh elukoha, pere ning töökoha olemasolu). 3.
24. Maakohus on leidnud, et kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad N. Gikalo ennetähtaegset vabastamist, kuna tema vastu on rahalisi nõudeid 1 075 EUR ning isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N. Gikalo ei ole kuritegu toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, vaid ei tahtnud enda venda alt vedada ning astus venna eest välja. Seega rahaliste kohustuste olemasolu ei anna käesoleval juhul alust väita, et N. Gikalo hakkab uusi kuritegusid toime panema. Seda enam, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt N. Gikalo on motiveeritud tööle asumisel need tasuma. Garanteeritud töökoht, toetav võrgustik ning lähedaste poolt tagatud kindel elukoht võimaldab ilma vaevata rahalised kohustused täita. Mis puudutab kriminaalse taustaga isikute 4 suhtlusringkonda kuulumist, siis ka nimetatud asjaolu käesoleval juhul ei kaalu positiivseid asjaolusid üle. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N. Gikalo suhtlusringkonda varasemalt kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega tema enam ei suhtle. N. Gikalo vend A.R. on katseaja läbinud ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest. Seega käesoleval juhul ükski asjaolu ei suurenda uute kuritegude toimepanemise ohtu, vaid kõik positiivsed asjaolud viitavad sellele, et N. Gikalo puhul vangistus on oma eesmärki saavutanud, isiku efektiivne resotsialiseerimine on võimlik ka käitumiskontrolli kohaldades. Viimast kinnitab ka asjaolu, et N. Gikalo kannab alates 05.08.2019 karistust avavangla osakonnas. 3.
25. Seega toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud võimaldavad N. Gikalo ennetähtaegset vabastamist ning ennetähtaegsel vabastamisel on võimalik suunata N. Gikalo seaduskuulekale teele. N. Gikalo on vangistuses käitumist oluliselt parandanud, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ehk kontrollitud keskkonnas on tema suuteline õiguskuulekalt käituma. Oluline märkida, et ka elektroonilise valve alla ennetähtaegsel vabastamisel satub N. Gikalo kontrollitud keskkonda (elektrooniline valve, tööle asumine). Kõik muud positiivsed asjaolud räägivad N. Gikalo ennetähtaegse vabastamise kasuks elektroonilise valve alla.
26. Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.10.
27. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohus nõustub, et käesolevalt ei ole põhjendatud N. Gikalo ennetähtaegne vabastamine ning vastupidises seisukohas ei veena ringkonnakohut ka esitatud kaitsja määruskaebus.
29. Esmalt peab ringkonnakohus väljaspool määruskaebust vajalikuks juhtida taaskord maakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole käsitlenud ennetähtaegse vabastamise formaalseid eeldusi, vaid on asunud koheselt analüüsima selle materiaalseid eeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul on aimatav, et kuna maakohus on asunud analüüsima materiaalseid eeldusi, on ta leidnud, et formaalsed eeldused on täidetud, kuid see peab nähtuma üheselt ka maakohtu määrusest. Seega maakohus on rikkunud põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid tulenevalt KrMS § 338 p-st 3 ja § 341 lg-st 3 on võimalik ringkonnakohtul rikkumine kõrvaldada. Tuleb teostada kontrolli vangla iseloomustuses välja toodud kuupäevade õigsuse osas, mille alusel ennetähtaegset vabastamist arutada. N. Gikalo kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
30. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. N. Gikalo on käesolevaks ajaks ära kandnud mõistetud 5-aastasest karistusest rohkem kui 1/3 karistusest, ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning esinevad formaalsed alused N. Gikalo tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Etteruttavalt märgib ringkonnakohus ka, et aadressil XXX, korter, kuhu taotletakse elektroonilise valve kohaldamist on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning olemas on ka korteri omaniku ja seal elavate isikute nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, millist osa on ka maakohus käsitlenud.
31. Vaatamata eelnevale leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et N. Gikalo ei kuulu ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele, kuna ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata, st uue kuriteo risk ei ole N. Gikalo puhul maandatud vajalikus määras. 5 Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine oleks põhjendatud ning temale mõistetud karistuse vangistuses täielik ärakandmine poleks põhjendatud. Maakohus on oma määruses põhjalikult käsitlenud, miks ei ole põhjendatud N. Gikalo vabastamine KarS § 76 lg-st 4 tulenevatel asjaoludel ning asjaolu, et määruskaebuses maakohtu põhistustega ei nõustuta, ei anna veel alust maakohtu määruse tühistamiseks. Küll on maakohtu mitmed seisukohad mitmeti tõlgendatavad, millest ühe versiooni on ka kaitsja esitanud määruskaebuses.
32. Ringkonnakohtul tuleb nõustuda kaitsjaga osas, et alates 01.07.2019 muutus KarS § 76 lg 4 ning varasemaga võrreldes sisaldab säte viidet ka asjaolule, et käitumise puhul karistuse kandmise ajal tuleb arvestada süüdimõistetu osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohtu määrus sisaldab aga kopeeritud teksti kehtetust seaduse sättest. Küll leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele ei ole maakohus nimetatud asjaolusid jätnud analüüsimata. Maakohus on pööranud tähelepanu süüdimõistetu poolt vangistuses olles uute kuritegude riski vähendavate tegevuste läbimisele. Asjaolu, et süüdimõistetu on olnud nõus käitumiskontrolli ajal tegevustes osaleda, ei ole vangla iseloomustuses välja toodud ning seda ei ole käsitletud ka istungil. Vangla iseloomustusest tulenevalt on süüdimõistetu motiveeritud täitma talle määratavaid tingimusi, kuid sellest väitest põhjapanevaid järeldusi teha ei saa, sest midagi konkreetset välja toodud ei ole. Kaitsja leiab, et materiaalõiguse rikkumise tõttu on maakohus jõudnud ebaõige järelduseni, mille kohaselt varasemalt katseajal kriminaalhoolduse all uue kuriteo toimepanemine välistab N. Gikalo ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja järeldus maakohtu järeldusest päris õige. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestatakse ennetähtaegsel vabastamisel muuhulgas ka süüdimõistetu isikut kui ka tema varasemat elukäiku. Asjaolu, et N. Gikalo on katseajal toime pannud uue kuriteo, ei tähenda automaatselt, et süüdimõistetut ei saaks ennetähtaegselt vabastada, vaid annab selge signaali, et kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu suhtes sobiv vahend kuritegude toimepanemise ennetamiseks. Senini ei ole see N. Gikalole mõju avaldanud, miks käesolevalt peaks teisiti olema, asja materjalidest ei nähtu. Isiku avavanglasse paigutamine ei tähenda, et selle pinnalt saaks järeldada, et isiku kriminaalhooldus õnnestub. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu on positiivse käitumisega vangistuses näidanud, et ta allub vanglas kehtivale korrale, mis on toonud kaasa avavanglasse paigutamise, kuid isiku käitumine karistuse kandmise ajal on vaid üks asjaolu, mida kohus arvestab. Olukorda tuleb hinnata aga tervikpilti arvestades, s.o kõiki asjaolusid kogumis arvestades. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mida soovib kaitsja öelda väitega, et ka vangla seisukoha kohaselt saab kinnipeetava resotsialiseerimist läbi viia avavanglaosakonnas. Sellest ei saa teha järeldust, miks peaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastama. Kuigi süüdimõistetul on võimalik osaleda tõesti ka kriminaalhooldusel olles sotsiaalprogrammides, ei leia ringkonnakohus, et süüdimõistetule tervikuna avaldaks kriminaalhooldus mõju. Mõneti on kaheldav ka süüdimõistetule sotsiaalprogrammide mõju. Tegemist ei ole N. Gikalo esimese vangistusega, enamgi veel, N. Gikalo on varasemalt olnud ennetähtaegselt vabastatu. Kriminaalasjas nr 1-15-8025 vabastati N. Gikalo 12.02.2016 määrusega (jõustus 01.03.2016), talle pandi peale erinevad kohustused ja nõuded käitumiskontrolli ajaks, sh kohustus osaleda sotsiaalprogrammides. Katseaja pikkuseks määrati 6 kuud. Käesoleva vangistuse aluseks olev tegu on toime pandud juba 05.02.
33. Sisuliselt näitab see ringkonnakohtul hinnangul seda, et vaatamata sellele, et isik on katseaja küll edukalt läbinud, kuid sellel puudub igasugune mõju tema edasisele käitumisele. Seega puudub ringkonnakohtul igasugune veendumus selles, et käesolevalt oleks N. Gikalo aru saanud oma tegevuse keelatusest ning ta hoiduks edaspidi kuritegudest. Puudub alus uskuda süüdimõistetu lubadusi. Ka varasema vangistuse jooksul on süüdimõistetu osalenud psühholoogilisel nõustamisel ning on osalenud noorte käitumise 6 muutmisele suunatud motivatsioonisüsteemis, kus on olnud oma käitumisega teistele eeskujuks, kuid sellel puudus igasugune mõju tema edasisele reaalsele käitumisele. Maakohus on käsitlenud, miks faktiliselt positiivsed asjaolud seda tegelikkuses N. Gikalo suhtes ei ole. Raske on lugeda positiivseks asjaoluks, mis motiveerib süüdimõistetut kuritegudest hoiduma nagu näiteks elu- ja töökoha olemasolu, kuid need olid süüdimõistetul ka varasemalt olemas, kuid ei ole mõjutanud süüdimõistetut oma käitumist muutma. Puudub alus arvata, et käesolevalt oleks olukord teine. Maakohus on analüüsinud, kuidas võib mõjutada uue kuriteo toimepanemise riski isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed. Lisaks ei ole süüdimõistetu puhul tegemist rõhutatud pika kantud karistusega, vaid üksnes 1/3 mõistetud karistuse kandmisega. Kuriteo asjaolud räägivad sellest, kuid N. Gikalo puhul on tegemist ettearvamatu inimesega, kes on võimeline ka lihtsalt võõraid inimesi peksma ning nende vara ära võtma. Kohtuotsusest tulenevalt on süüdimõistetu valimatult peksnud kannatanuid ning võtnud ära nende telefonid. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega võõraste inimeste suhtes. Peksmise ja vargusega on süüdimõistetul ka varasemalt probleeme olnud, sest eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli KarS § 121 ja KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 - § 25 lg 4 järgi. Kaitsja leiab, et kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N. Gikalo ei ole kuritegu toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgi, vaid ei tahtnud enda venda alt vedada ning astus venna eest välja. Vangla iseloomustusest, mis käsitleb hinnangut toimepandud kuriteo asjaoludele ja varasemale kriminaalsele käitumisele, tuleneb, et kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Süüdimõistetu on algusest peale valinud kuriteo toimepanemise osas eitava kaitsetaktika, ka käesolevalt tuleneb vangla iseloomustusest, et ta eitab kuriteo toimepanemist, telefonide äravõtmist ei tunnista ning õigustab tegu vennale abi osutamisega. Seega ei leia ringkonnakohus, et kaitsja esitatu lükkaks ümber maakohtu poolt tuvastatu. Kaitsja toob välja, et kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N. Gikalo suhtlusringkonda varasemalt kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega tema enam ei suhtle. N. Gikalo vend A.R. on katseaja läbinud ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest. Koos vennaga ka süüdimõistetu teo toime pani ning arvestades kuriteo toimepanemise iseloomu, siis on süüdimõistetu käitumine ettearvamatu. Süüdimõistetu suudab ehk kontrollitud keskkonnas tõesti õiguskuulekalt käituda, kuid oma varasema käitumisega on ta näidanud, et kriminaalhooldus ei ole selleks piisavalt kontrollitud keskkond ning tulenevalt sellest puudub kohtul alus uskuda süüdimõistetu poolt lubatut ning puudub ka veendumus, et elektrooniline valve räägiks vastupidise kasuks.
34. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 täiendab ringkonnakohus Viru Maakohtu
35. augusti 2019 määrust formaalsete aluste põhistustega, kuid muus osas jääb määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 7