Obsah (5)

§ 102§ 1§ 31§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Lli Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12091 Tsiviilasi A P avaldus L P p

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot.
2. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada AT Kontor OÜ arvelduskontole nr xxx.
3. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus A P esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule avalduse L P pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri L P xxx, tema pärijaks on A P. Harju Maakohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pärandaja suri xxx ja tema viimane elukoht oli xxx. Pärandaja xxx arvelduskonto jääk on 444,90 eurot. Pärandaja on Liitunud kogumispensioniga ning haldur saab tagasi küsida ja arvata pankrotivarasse Swedbank Pensionifond K4 osakud summas 3726,33 eurot. Registripäringutest ei nähtu, et pärandaja nimel oleks mingit muud vara - pärandvaras puuduvad kinnisasjad, muud väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Seega on pärandvara suurus ca 4170 eurot (kontojääk 444,90 + pensioniosakud 3726). Pankrotimenetluse kulud saavad kaetud pärandvara arvelt. Pärandvara nimekirjas on järgmised kohustused: xxx AS nõue summas 9862,14 eurot ja xx AS nõue summas 314,10 eurot, kokku 10 176,24 eurot. Peale ülaltoodute ei ole haldur pärandvaras muid täitmata kohustusi tuvastanud. Tänaseks teadaolevad võlad suurenevad veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Võlgniku täitmata kohustused pärinevad aastast
4. Pärandvara pankrot on vältimatu, sest teadaolevate võlgade suuruseks on 10 176 eurot, kuid vara, mille arvelt saaks tasuda võlad ja katta menetluskulud, on vaid 4 170 euro väärtuses.

§-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“ - pärandaja surm. Puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks võimalused puuduvad. Tagasi saab küsida vaid pensionifondi osakud koguväärtusega ca 3726 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada L P pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. 2

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvaras võlgade suuruseks 10 176 eurot, kuid vara vaid 4 170 eurot.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu Pank

S § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Lli Lauri Kohtunik 3