lg 3 järgi 3 aasta vangistusega ja
lg 11 järgi 3 aasta vangistusega, millest
lg 1 alusel mõisteti kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.01.201720.01.2017 ning vangistusest jäi kanda 3 aastat 11 kuud 28 päeva.
Pottmannil ära kanda 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistus vangistus 3 aastat 5 kuud 28 päeva jääb täitmisele pööramata, kuid R. Pottmann ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks oli 02.11.2017. 2. Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 02.11.2017 otsus osaliselt, s.o R. Pottmanni süüdi tunnistamises ja karistamises
lg 11 järgi ja
Uue kohtuotsusega tunnistati R. Pottmann süüdi
lg 3 järgi (mh 2016 kevad – sügis kuriteoepisoodides), jättes mõistetud põhikaristuse muutmata.
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.01.2017 - 20.01.2017, s.o 2 päeva, ja ärakantavaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
Pottmannil tuleb kohe ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa, s.o 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui R. Pottmann ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kohtuotsuse jõustumisel tuleb R. Pottmannil asuda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa kandmisele.
Seega on Tartu Vangla õigustatult keeldunud alustamast tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust (VangS § 76 lg-s 1 sätestatud materjalide ettevalmistamiseks). R. Pottmannile mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu otsusega
Nimetatud karistusest ei ole R. Pottmann käesolevaks ajaks ära kandnud
lg-s 2 sätestatud osa, s.o vähemalt poolt (p 1) või kahte kolmandikku (p 2) mõistetud karistusest. Seega puuduvad formaalsed alused, et R. Pottmanni tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt üldse menetleda. Maakohtu hinnangul ei ole asjakohased kaitsja väited selle kohta, justkui
Pottmannile määratud koheselt kandmisele kuuluva karistuse osa, s.o 6 kuud vangistust). Sellist tõlgendust ei võimalda eelviidatud sätte sõnastus, eesmärk ja sisu. Määruskaebus
Oma seisukohta põhjendab kaitsja järgmiselt.
lg 2 p 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 3 sätestab, et tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud.
Seega tuleb kontrollida, kas vähemalt kaheaastane vangistus
lg 3 mõttes tähendab kogu mõistetud vangistust või üksnes vangistuse reaalset osa. 5.3.
lg 3 sõnastus on kehtestatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadusega, mille menetluse käik ja seletuskiri on avaldatud Riigikogu veebilehel aadressiga https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6193849ec963-5431-c995-9b33ba340f99. Kahe aasta reegel oli loodud kõnealuse seadusmuudatusega selleks, et eristada juhtumeid, kui karistusjärgse käitumiskontroll on lubatud (nõutav reaalne kaheaastane vangistus – I lugemise eelnõu seletuskirjakättesaadav https://www.riigikogu.ee/download/71ad869b-4cd5-31c5-d6d6-ead63344eedf - lk 5) ja väiksem karistus, mil karistusjärgne karistuskontroll lubatud ei ole. Ka
lg 3 2 seletuskirja osa (samas, lk 4) seostab kaheaasta vangistuse nõude karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamise kaalumisega. Sellepärast on kaitsja arvates ühemõtteliselt selge, et kaheaastase vangistuse all on peetud silmas kaheaastast reaalset vangistust. 5.4. Antud tõlgendust toetavat ka isikukesksed kaalutlused. R. Pottmanni osaliselt reaalse vangistusega karistamise eesmärgiks oli šokiefekti saavutamine (süüdimõistva ringkonnakohtu kohtuotsuse p 7.3). Seetõttu nii karistuse eesmärgiks kui ka R. Pottmanni tajumise vaatevinklist oli tegemist kuuekuulise reaalse vangistusega. Sellepärast on kaitsja seisukohal, et
Pottmanni ennetähtaegne vabastamine on õiguslikult võimalik. Ennetähtaegse sisuliste eelduste täidetuse põhjused tuuakse välja ka esitatud taotluses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
§-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku; kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta; kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta; kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist
lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel ja kannatanu arvamuse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta, kui kannatanu on esitanud KrMS § 38 lõike 5 punktis 4 sätestatud taotluse ning on oma arvamuse vanglale avaldanud. Lisaks tulenevalt
§-st 76 ei ole süüdimõistetul õigust nõuda enda ennetähtaegset vabastamist. Küll on pöördunud kaitsja maakohtule esitatud taotluse kohaselt vastavasisulise taotlusega 03.09.2019 Tartu Vangla poole, saamaks kinnitust R. Pottmanni ennetähtaegse vabastamise menetluse alustamise kohta. Vangla on vastanud kaitsja teabenõudele 06.09.2019 ning selgitanud, et puuduvad
Selle järgevalt on esitanud kaitsja taotluse maakohtule R. Pottmanni vabastamiseks. Sisuliselt, kuigi nimetatud taotlusest otsesõnu see ei tulene, on kaitsja eesmärk see, et vangla esitaks R. Pottmanni suhtes materjalid ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning maakohus tulenevalt sellest süüdimõistetu vabastaks. Kaitsja ei saa taotleda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, küll saab ta taotleda, et vangla esitaks tähtaja saabumise tõttu süüdimõistetu kohta koostatud materjalid ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks maakohtule ning tulenevalt KrMS §-st 431 oleks tulnud 3 maakohtul see küsimus lahendada. Maakohus on sisuliselt ka oma lahendis tõdenud, et Tartu Vangla on põhjendatult keeldunud tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse alustamisest, kuna selleks puudub
§-st 76 tulenev alus. 8.
räägib mõistetud karistusest tegelikult ära kantud karistuse pikkusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täidetusest. Süüdimõistetule mõisteti karistuseks 6 kuud reaalselt vangistust ja 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga. Mõistetud karistus on 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, aga erineb see karistuse kandmise viisist. See moodustab tervikliku karistuse, see ei ole üks ja üks osa karistusest. See, et reaalne vangistuse osa karistusest tuli süüdimõistetul kohe ära kanda ja osa karistust jäeti reaalselt täitmisele pööramata, ei tähenda, et reaalselt mõistetud karistuseosa
lg-tes 1 või 2 nõutud osa ärakandmisel saaks taotleda ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegset vabastamist ei saa kohaldada isiku suhtes, kelle puhul jäeti mõistetud vangistus
lg 2 või
Nende sätete puhul otsustatakse süüdimõistetu reaalne karistamine ning tema tingimisi vabastamine kohe karistuse mõistmise raames, mistõttu
Karistuse eesmärk ei ole vabastada šokivangistuse puhul süüdimõistetut ennetähtaegselt. Šokivangistust tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist. Sellest ennetähtaegne vabastamine kaotaks šokivangistuse mõtte ja ei oleks seaduse mõttega kooskõlas. Kui seadus ei näe ette võimalust sellise küsimuse lahendamiseks, siis ei näe ringkonnakohus põhjust, miks oleks pidanud maakohus analüüsima taotluses toodud seisukohti sisuliselt. Lisaks ei tugine kaitsja arvamus, miks sisuliselt peaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastama (ilmselgelt on mõeldud materiaalseid eeldusi) mitte millelegi ja on paljasõnaline. Seega on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata kaitsja taotluse, kuigi sellest otsesõnu ei tulene, et maakohus keeldub materjalide väljanõudmisest vanglalt. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.