1-18-4473/141

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4473 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Vitaly Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Vitaly Ivanov (ik 38308067012), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 15.10.2018 otsusega tunnistati V. Ivanov süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2017 ja lõpeb 30.01.
6. Viru Vangla esitas 28.06.2019 maakohtule materjalid süüdimõistetu V. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 23.08.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seda olenemata ka asjaolust, et V. Ivanov viibib kinnipidamiskohas esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju pidada isiku edasisele käitumisele potentsiaalselt tugevaks.
8. V. Ivanov omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu saab öelda, et varasemalt mõistetud tingimisi vangistus ei avaldanud V. Ivanovile vajalikku eripreventiivset mõju ja ta jätkas kuritegude toimepanemist. V. Ivanov kannab karistust üldohtliku süütamise eest, millega seati ohtu paljude inimeste elud. Kuriteo toimepanemist soodustas alkoholi kuritarvitamine. Enne seda pani V. Ivanov toime sissetungimise vägivallaga, mistõttu saab öelda, et isiku kuriteod on muutunud ohtlikumaks.
9. V. Ivanov omab kehtivat distsiplinaarkaristust, mis määrati ametniku korraldusele mitteallumise eest. Seega ei suuda V. Ivanov ka range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub maakohtul kindlus, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium V. Ivanovi puhul täidetud.
10. Vabanemise korral omab V. Ivanov kindlat elukohta, kuid kindel töökoht tal puudub. Seega puudub tal ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Enne vangistust jõudis V. Ivanov töötada kolm kuud ehitusettevõttes, samuti sai ta töövõimetoetust.
11. Kuivõrd kuritegu on toime pandud grupis, võib eeldada, et V. Ivanov on teiste poolt mõjutatav ning tema tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kes talle ka edaspidi võivad negatiivset mõju avaldada.
12. V. Ivanov pani mõlemad kuriteod toime alkoholjoobes olles, kuid iseloomustusest nähtuvalt ta oma alkoholitarvitamise harjumuses probleemi ei näe. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus käesolevaks ajaks veendunud, et kantud karistus oleks isiku edasisele käitumisele vajalikku mõju avaldanud. V. Ivanovi motivatsioon kuritegelikust eluviisist loobumiseks on madal, kuivõrd ta peab toimepandud kuritegusid juhuslikeks ja ei näe seost kuritegude ning enda eluviisi vahel.
13. Samuti on V. Ivanov varasemalt kriminaalhooldusel viibides pannud toime uue kuriteo, mistõttu puudub maakohtul veendumus, et ta oleks suuteline katseaja edukalt läbima. Kuriteo toimepanemise asjaoludest, käitumisest kinnipidamiskohas ja vabanemisjärgsetest elutingimustest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et V. Ivanov jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuigi V. Ivanovi puhul esineb positiivseid asjaolusid kindla elukoha ja toetava perekonna näol, ei kaalu need maakohtu hinnangul üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Ivanov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
15. Maakohus ei ole arvesse võtnud KarS § 751, mis näitab subjektiivset suhtumist V. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbi vaatamisse. Samuti tõlgendas maakohus KarS § 76 lg-s 4 toodut moonutatult. Seda enam, et KarS § 76 lg 4 ei takista tema ennetähtaegset vabastamist. Selle asemel tõlgendab maakohus Riigikohtu praktikat, jättes kõrvale V. Ivanovi õiguspärase käitumise fakti, mida kinnitavad nii vangla kui ka prokuratuur. 2
16. Samuti näitab maakohtu erapooletut suhtumist ka tema kriminaalse minevikuga arvestamine, mille eest ta kannab käesolevat karistust ning leiab, et toime pandud kuritegu takistab tema ennetähtaegset vabastamist. Seeläbi karistab maakohus teda teistkordselt, mis näitab hoolimatut suhtumist õigusprintsiipidesse.
17. V. Ivanov lubab nii käitumiskontrolli ajal kui ka edaspidi olla adekvaatne, mitte rikkuda seadust, olla aus ja korralik Eesti kodanik. Vabanemise korral on V. Ivanovil olemas kindel elu – ja töökoht ning lähedastest alaealine tütar, ema, vanaema ja vanaisa. Kindla töökoha kohta on olemas garantiikiri. Ühtlasi toetavad vangla ja prokuratuur tema ennetähtaegset vabastamist.
18. Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on esmane vabastamise tingimus. V. Ivanov on oma käitumisega näidanud, et kahetseb minevikust tehtut ja ei kavatse mineviku juurde tagasi pöörduda. Ringkonnakohtu järeldused
19. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, asjakohased ja ammendavad (vt käesoleva määruse pd 4-9). Ühtlasi ei ole maakohus vastupidiselt määruskaebuses toodule eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda ka vaatamata V. Ivanovi positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja V. Ivanovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
21. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et V. Ivanovi varasemate kriminaalkaristustega arvestamine ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei ole vastuolus topelt-karistamise keelu põhimõtte rikkumisega. Nimelt lubab KarS § 76 lg 4 otsesõnu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kuna V. Ivanov omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, on maakohus igati õigustatult tuginenud V. Ivanovi poolt varasemalt toime pandud süütegude asjaoludele.
22. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et V. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks on temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht. On õige, et V. Ivanovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset, kuid siinkohal kaaluvad isiku kaks kehtivat kriminaalkaristust koosmõjus asjaoluga, et V. Ivanov pani katseajal toime uue, üldohtliku kuriteo, üle teda iseloomustava positiivse teabe. Seega ei oleks kriminaalhooldusele allutamisest V. Ivanovi puhul midagi taolist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse. Samuti suurendab V. Ivanovist lähtuvat retsidiivsusriski ka tema alkoholitarvitamise harjumus, kuna mõlemad, süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Seega kaotab V. Ivanov alkoholi tarvitanuna enda käitumise üle igasuguse kontrolli, mis on kaasa toonud nii vägivallaga sissetungi kui ka ohtliku, korteri süütamisega seotud kuriteo.
23. Kokkuvõtvalt, arvestades V. Ivanovi isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegusid, ei ole võimalik V. Ivanovi käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna temal puhul on olemas uute, keskmisest raskemate kuritegude toimepanemise oht. 3
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.08.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4