2-19-14552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-14552 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 30. september 2019.a Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi R L hagi L P’i vastu elatise n

) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hageja esitas hagi, et mõista välja kostjalt elatis miinimummääras. Hagiavaldusele lisatud sünnitõendil ja rahvastikuregistris puuduvad andmed lapse isa kohta.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega on põlvnemisel õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see on tõestatud seaduses sätestatud korras. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96).
3. Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1). Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2).
4. Riigikohus on märkinud, et elatist saab nõuda alles pärast seda, kui on jõustunud isaduse tuvastamise otsus (RKTKo 3-2-1-130-14 p 16). Kuna hageja põlvnemine kostjast ei ole kohtuväliselt kindlaks tehtud ja põlvnemise tuvastamise nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud, siis hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada, s.o kostjalt elatist välja mõista. Sellepärast keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.
5. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus määrata kostjast põlvnemine kindlaks kohtuväliselt käies koos kostjaga perekonnaseisuosakonnas või esitada kohtule hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks koos elatise väljamõistmise nõudega. 9.

§ 372

lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. 10.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173lg 3).

12.

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 2

§ 463lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3