1-19-7879 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoobril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-7879 (18230101178) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andrus Ööbik Süüdistatav Enno Jüriso – isikukood 38005174217, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx, juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistamata RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Enno Jüriso

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Enno Jüriso ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.11.2018 kuni 29.11.2018 s.o kolm päeva. Enno Jüriso suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Enno Jürisolt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 321,60 eurot ja ekspertiisikulu 2281 eurot riigituludesse. Kohustada Enno Jürisod tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 284, 38 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Enno Jüriso, kriminaalasi 1-19-7879, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200

1. Ülejäänud ekspertiisikulud jätta riigi kanda. Välja mõista Enno Jürisolt kannatanu Osaühing L (xxxx Swedbank AS) kasuks 4078 eurot. Välja mõista Enno Jürisolt kannatanu Osaühing S (xxxx AS LHV Pank) kasuks 4689,51 eurot. Asitõendid: - CD - ja DVD- plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde; - klahvistikuga paneel, jalatsijäljefragmendid, sõrgkang ning seljakott (PPA asitõendite hoiuruum) hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Enno Jürisot süüdistatakse selle, et tema ajavahemikul 07.08.2018.a kell 20:00 kuni 08.08.2018.a kell 10:00 tungis välisseina lõhkumise teel sisse xxxx hoones II korrusel asuva Osaühing L pandimaja kasutuses olevasse ruumi ning varastas seal olnud Osaühingule L kuuluva vara, nimelt metallist seifi mõõtmetega 34 cm x 35 cm x 40 cm koos selles olnud sularahaga summas 2 850,00 eurot ning väärismetallist esemetega: hõbedast kett ja hõbedast sõrmus väärtusega kokku 41,00 eurot, hõbedast kett ja hõbedast sõrmus väärtusega kokku 49,00 eurot, hõbedast lusikas väärtusega 51,00 eurot, hõbedast lusikas väärtusega 51,00 eurot, hõbedast lusikas väärtusega 65,00 eurot, hõbedast lusikas väärtusega 41,00 eurot, kullast kett väärtusega 131,00 eurot, hõbedast lusikas väärtusega 9,00 eurot, kullast sõrmus ja kullast kõrvarõngad väärtusega 76,00 eurot, kullast klotser väärtusega 196,00 eurot, hõbedast lusikas väärtusega 11,00 eurot, kullast kett ja kullast sõrmus väärtusega kokku 221,00 eurot, hõbedast lusikas väärtusega 9,00 eurot, kullast kett väärtusega 15,00 eurot, kullast rist väärtusega 21,00 eurot, hõbedast lusikas väärtusega 51,00 eurot, kullast kett väärtusega 130,00 eurot, kokku esemeid 1 168,00 euro väärtuses. Samuti süüdistatakse Enno Jürisot selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt 15.10.2018 kella 02:22 ja 06:24 vahel tungis ta katuseakna lõhkumise teel sisse xxxx asuva Osaühing S „V E“ kauplus-kontorihoonesse ning varastas seal müügisaalis seinal stendil olnud Osaühingule S kuuluvad Makita tööriistad: 1 akulöökmutrikeeraja 18V Li-ion ilma aku ja laadijata väärtusega 166,09 eurot; 1 otsikute komplekt (30-osaline) koos hoidikuga väärtusega 6,86 eurot; 2 akuketassaagi DSS501Z ilma aku ja laadijata väärtusega 125,96 eurot tükk, kokku 251,93 eurot; 1 Makita akuketassaag DSS610Z ilma akuta väärtusega 134,11 eurot; 2 akulöökkruvikeerajat DTD152Z väärtusega 96,12 eurot tükk, kokku 192,24 eurot; 2 akulöökkruvikeerajat DTD153Z väärtusega 117,81 eurot tükk, kokku 235,63 eurot; 2 akutolmuimejat DCL180SFW väärtusega 67,98 eurot tükk, kokku 135,96 eurot; 1 akutrelli ja löökkruvikeeraja komplekt Combokit CLX201SAJ väärtusega 132,00 eurot; 1 akutrelli ja löökkruvikeeraja komplakt Combokit DLX2127MJ väärtusega 236,90 eurot; 1 akutrelli ja löökkruvikeeraja komplekt Combokit DLX2189TJ väärtusega 349,17 eurot; 1 akutrell Combokit LCT303X väärtusega 124,63 eurot; 2 löögiga akutrelli DHP482Z ilma akude ja laadijata väärtusega 76,41 eurot tükk, kokku 152,82 eurot; 1 löögiga akutrell DHP484Z väärtusega 163,98 eurot; 1 aku universaalsaag DJR186Z ilma akude ja laadijata väärtusega 114,39 eurot; 2 aku universaalsaagi DJR183Z ilma akude ja laadijata väärtusega 99,56 eurot tükk, kokku 199,13 eurot; 1 akulintkruvikeeraja DFR450ZX ilma aku ja laadijata väärtusega 223,94 eurot; 1 akuketassaag DHS680Z ilma akuta väärtusega 195,30 eurot; 1 akunurklihvija DGA504Z ilma akude ja laadijata väärtusega 149,02 eurot; 1 akutrell DDF482RTJ väärtusega 173,92 eurot; 1 akulööktrell DHP481Z ilma akuta väärtusega 191,20 eurot; DeWalt tööriistad: 2 komplekti Combokit DCD791 + DCF887 väärtusega 360,43 eurot tükk, kokku 720,87 eurot; 2 plekilõikurit löökkruvikeerajale väärtusega 63,67 eurot tükk, kokku 127,35 eurot; 1 lihvimisalus DT20719 väärtusega 8,75 eurot; 1 löökkruvikeeraja DCF887N ilma aku ja laadijata väärtusega 113,20 eurot; 1 lööktrelli ja kruvikeeraja komplekt DCD796P2 väärtusega 245,96 eurot; 1 multitööriist DCS355N ilma harjadeta väärtusega 108,70 eurot; 1 nurgaseade löökkruvikeerajale DT71517T väärtusega 24,44 eurot; 1 nurklihvija XR DCG405FN harjadeta väärtusega 138,93 eurot; 1 ristjoonlaser DCE089D1R väärtusega 308,65 eurot; 1 Sigma plaadilõikur 3C2 väärtusega 213,00 eurot; 1 laserlood 875 Prolaser väärtusega 158,01 eurot; 2 akupuurvasarat 18V 2,6j 26 mm kohvris väärtusega 151,00 eurot tükk, kokku 302,00 eurot; kokku tööriistu 5 999,08 euro väärtuses ning kahest kassasahtlist sularaha summas 1 318,63 eurot ja 1 891,88 eurot, kokku summas 3 210,51 eurot. Selliselt tekitas kokku varalist kahju 9 209,59 euro ulatuses. Oma sellise tegevusega Enno Jüriso, isikuna, kes on varem toime pannud varguse pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimise teel, s.o

§ 199lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Enno Jüriso, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 01.10.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Enno Jüriso süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.11.2018 kuni 29.11.2018 s.o kolm päeva, millal Enno Jüriso oli kahtlustatavana kinni peetud, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aastat 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Enno Jüriso ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - CD- ja DVD- plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – klahvistikuga paneel, jalatsijäljefragmendid, sõrgkang ning seljakott- hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 321,60 eurot ja ekspertiisikulu 2281 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 18E-GE0833) teostamise kulust (969 eurot) kuulub Enno Jürisolt välja mõistmisele ekspertiisi käigus uuritud 6 objekti kulu, s.o 342 eurot. DNAekspertiisi (ekspertiisiakt nr 18E-GE1151) teostamise kulust (2052 eurot) kuulub Enno Jürisolt välja mõistmisele ekspertiisi käigus uuritud 20 objekti kulu, s.o 1140 eurot. Ülejäänud ekspertiiside kulud kuuluvad tervikuna väljamõistmisele Enno Jürisolt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik