KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 15. november 2018 Kriminaalasja number 1-17-7111 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kriminaalasi Sirj

§ 123lg 1 järgi; Margus Peldes süüdistuses Kar

S §

§ 123lg 1 järgi ja OÜ Pandivere Pansion süüdistuses Kar

S §

§ 123

lg 2 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Kohtuistungi toimumise aeg

1. september 2018, Tartu Kohtuistungil osalesid süüdistatav Sirje Pedius ja kaitsja vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello, süüdistatav Margus Peldes ja kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, süüdistatav OÜ Pandivere Pansion kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2018 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Sirje Pediuse kaitsja vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello, süüdistatav Margus Peldese kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, süüdistatav OÜ Pandivere Pansion kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Prokurör ringkonnaprokurör Sigrid Nurm Süüdistatavad Sirje Pedius, isikukood: 45209264912, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Margus Peldes, isikukood: 37406264917, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata OÜ Pandivere Pansion, registrikood: 12467758, asukoht: Mõisa, Vao küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond; kriminaalkorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, vandeadvokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON:
3. Viru Maakohtu
4. mai 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Tartu esindus kaudu 348 eurot, sealhulgas käibemaks 58 eurot, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole süüdistatav Sirje Pediusele määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Punktis 2 nimetatud menetluskulu jääb Sirje Pediuse kanda.
7. Käesolevast otsusest kuulub KrMS § 4081 lg 3 kohaselt avalikustamisele ainult sissejuhatus ja resolutsioon. Süüdistatav Sirje Pediusel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
8. Sirje Pediusele esitati süüdistus KarS §

§ 123

lg 1 järgi selles, et tema töötades OÜ Pandivere Pansioni Vao maja juhatajana jättis täitmata talle töölepingust ja seadusest tulenevad kohustused, asetades tegevusetuks jäädes M.K. se eluohtlikku olukorda ja jättis ta sinna. S. Pediuse ülesanneteks töölepingu alusel oli: p.2.2.1 korraldada maja töötajate üldist töökorraldust, juhendada töötajaid personaalselt, komplekteerida tööjõud ning hinnata töötajate sobivust ja koostööd; p.2.2.2 korraldada maja teenuseid (broneerimise korraldamine, hoolduslepingute sõlmimine, eakate hoolduse korraldamine, teenusstandardite korraldamine ja kontrollimine). Samuti oli S. Pedius töölepingu p.2.4 (

1. h)alusel kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute elu või tervist ja p.2.4 (
2. k)alusel täitma seaduses sätestatud kohustusi. 21.10.2014 sõlmis M.K. se tütar K.P. OÜ-ga Pandivere Pansion hoolduslepingu nr 102, millega paigutati M.K. üld-hoolekandeteenusele Vao majja. Hoolduslepingu p 3.1 kohaselt kohustus OÜ Pandivere Pansion M.K. se pansionis viibimise ajal pakkuma hoolekandeteenust ja järelevalvet tema tervisliku seisundi üle vastavalt hooldatava tervislikule seisundile ja eale, p 3.5 kohaselt oli pansion kohustatud teavitama K.P. ni hooldatava tervisliku seisundi olulistest muudatustest esimesel võimalusel ning p 3.6 alusel suunama vajadusel hooldatava haiglaravile. Hoolekandeasutus on päevaselt või ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse hooldamine, vajadusel ka ravi, põetamine, kasvatamine ja arendamine. Rahvatervise seaduse § 4 p 10 sätestab, et teenuste osutamine majutus-, spordi-, puhke-, laste-, õppe-, tervishoiu-, isikuteenindus- ja hoolekandeasutustes ei tohi kahjustada tervist. S. Pedius, olles kaitsegarandina õiguslikult kohustatud tulenevalt ametikohustustest ja seadusest korraldama M.K. se hooldust, teavitama tema tervise olulisest halvenemisest ja vajadusel suunama M.K. se haiglaravile ei kontrollinud M.K. sele osutatud hooldusteenuse kvaliteeti ja asetas tegevusetuks jäädes M.K. se olukorda, kus talle ei osutatud piisavalt abi, st teda ei keeratud vajalikul määral, teda ei pestud, millega seoses esines enesehooldusdefitsiit ning olles teadlik M.K. sel esinevatest lamatistest, ei taganud M.K. sele õigeaegset haiglaravi ega kutsunud talle kiirabi, mille tagajärjel tekkisid hooldusteenuse osutamise ajal M.K. sele IV staadiumi lamatised. Olles teadlik, et M.K. on voodihaige, kes ei suuda endale ise abi kutsuda ja end abistada, ei korraldanud S. Pedius M.K. sele kohase hooldusteenuse osutamist, ei kutsunud mädanevate lamatishaavanditega hoolealusele perearsti, kes oleks hinnanud M.K. se terviseseisundit, 2 määranud vajaliku ravi või saatnud kannatanu pädevasse raviasutusse ning ühtlasi ei kutsunud S. Pedius M.K. sele kiirabi, kes oleks hinnanud abi vajadust ja osutanud hooldusalusele terviseabi, kuigi 28.08.2015 Pandivere Pansioni külastanud M.K. se lähedased olid M.K. se tervislikku seisundit näinud ja hiljem S. Pediuselt M.K. sele kohese arstiabi kutsumist telefoni teel nõudnud, mille S. Pedius koheselt ei reageerinud. Lisaks ei taganud S. Pedius OÜ Pandivere Pansion Vao maja juhatajana süsteemi, mille abil tuvastada hoolealusele isikule osutatav hooldusabi ja selle kvaliteetsus ning ei korraldanud hooldusteenuse osutamise dokumenteerimist, mistõttu puuduvad dokumendid selle kohta, millisel määral M.K. se eest hoolitseti. Oht M.K. se elule oli reaalne, sest ta toimetati 30.08.2015 Rakvere Haigla intensiivravi osakonda, kus tal tuvastati nimmepiirkonnas ulatuslik mädane IV staadiumi haavand umbes 3 peopesa pindalaga, paremal kannal III staadiumi haavand 10 cm2 vähese mädase eritisega, paremal küünarnukil 3-4 cm2 I staadiumi haavand, ülaseljal I staadiumi haavand 4-5 peopesa suurusel pinnal. Lamatiste tüsistusena esines septitseemia organismi üldise intoksikatsiooniga. M.K. suri 13.10.2015 ning vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 16E-LÕI0054 oli M.K. se surma põhjuseks nekroosiga tüsistunud lamatishaavandi tagajärjel tekkinud septitseemia. Kvaliteetselt korraldatud hooldusteenus ja kohene arstiabi osutamine oleks M.K. se surma ära hoidnud. 2. Margus Peldesele oli esitatud süüdistus KarS §

§ 123lg 1 järgi põhimõtteliselt samadel asjaoludel nagu S.

Pediusele, erinevusega, et ta oli OÜ Pandivere Pansion juhatuse liige. 3. OÜ-le Pandivere Pansion esitati süüdistus KarS §

§ 123lg 2 järgi selles, et tema, tegutsedes läbi oma juhatuse liikme M.

Peldese ja OÜ Pandivere Pansion Vao maja juhtivtöötaja S. Pediuse, asetas tegevusetuks jäädes M.K. se eluohtlikku olukorda ja jättis ta sinna. Süüdistuse põhiasjaolud kattusid S. Pediuse ja M. Peldese süüdistusega. Hoolekandeteenus on rahaline teenus, seega oli OÜ Pandivere Pansion huvides M.K. se võimalikult pikaaegne viibimine Vao majas ja seega oli M. Peldese ja S. Pediuse tegevusetus hoolekandeteenuse korraldamisel OÜ Pandivere Pansion huvides. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

1. Viru Maakohtu 21.05.2018 otsusega karistati S. Pediust KarS § 13 lg 1 – § 123 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui S. Pedius ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu või KarS § 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 78 p 1 alusel loeti S. Pediuse katseaja alguseks kohtulahendi kuulutamine, s.o 21.05.
2. Sama otsusega karistati M. Peldest KarS § 13 lg 1 – § 123 lg 1 järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui M. Peldes ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu või KarS § 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 78 p 1 alusel loeti M. Peldese katseaja alguseks kohtulahendi kuulutamine, s.o 21.05.
3. Sama otsusega karistati ka OÜ Pandivere Pansion KarS § 13 lg 1 – § 123 lg 2 järgi rahalise karistusega 30 000 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
4. Maakohus asus seisukohale, et kõik kolm süüdistatavat panid neile etteheidetavad teod toime tegevusetuks jäädes. 4.
5. Antud kriminaalasjas on olulise tähtsusega objektiivse süüteokoosseisu olemasoluks tõendada ohu saabumine ehk tagajärje saabumise võimalikkus süüdlase käitumises. 3 4.
6. Maakohus tuvastas K.P. i ütlustega, et 21.10.2014 sõlmis M.K. se tütar K.P. OÜ-ga Pandivere Pansion hoolduslepingu nr 102, millega paigutati M.K. üld-hoolekandeteenusele Vao majja. Hoolduslepingu p 3.1 kohaselt kohustus OÜ Pandivere Pansion M.K. se pansionis viibimise ajal pakkuma hoolekandeteenust ja järelevalvet tema tervisliku seisundi üle vastavalt hooldatava tervislikule seisundile ja eale, p 3.5 kohaselt oli pansion kohustatud teavitama K.P. ni hooldatava tervisliku seisundi olulistest muudatustest esimesel võimalusel ning p 3.6 alusel suunama vajadusel hooldatava haiglaravile. Hooldusleping on kriminaalasjas tõendina esitatud ja uuritud kohtumenetluse käigus. Süüdistatavad ei eitanud vastava hoolduslepingu olemasolu. Seega puudub asjas vaidlus, et M.K. viibis Pandivere Pansionis alates oktoobrist
7. Maakohus tuvastas, et nimetatud lepingu alusel võtsid süüdistatavad M.K. se osas üle kaitsegarandikohustuse. 4.
8. Maakohus tuvastas äriregistri väljavõtte alusel, et OÜ Pandivere Pansion juhatuse liige oli 2015 M. Peldes. OÜ Pandivere Pansion põhitegevusalaks oli vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuse tegevus. Maakohus tuvastas, et Pandivere Pansionil puudusid isikud, kes tervishoiuteenust osutaksid. Medical Logistics OÜ pakkus Pandivere Pansioni personalile ja juhatajale nõustamisteenust ja hooldekodu elanikele ravimite valmispanekut (vastavalt kokkuleppele), tervishoiuteenust ei osutatud. Nimetatud asjaolu on tõendatud Medical Logistics OÜ müügiarvega, kus on kirjeldatud, mis teenust on osutatud. Terviseameti teates järelevalvemenetluse lõpetamise kohta, on tuvastatud, et Medical Logistics OÜ ei osutanud pansionis koduõendusteenuseid, samuti ei osutatud koduõendusteenuseid vahetult M.K. sele. Tunnistaja J.F. ja M.P. ütlustega on tõendatud, et OÜ Pandivere Pansion pöördus nende poole konkreetse meditsiinilise küsimusega. Tegeleti juhtumipõhiselt. Koduõendusteenust nad ei osutanud, kuna litsents puudus. Raviskeemi järgi telliti perearstilt ravimeid. Kõikide pansionaadi klientidega nemad tegelema ei pidanud. Tunnistajate E.P. ja M.K. töölepingute kohaselt olid nad 2015 Pandivere Pansionis hooldajad. Töölepingu kohaselt annab tööjuhiseid ja nende täitmist kontrollib vahetult maja juhataja. Süüdistatava S. Pediuse töölepingu kohaselt oli tema
9. aastast Pandivere Pansioni Vao maja juhataja ning tema tööjuhiseid annab ja nende täitmist kontrollib juhatuse liige. Tunnistajate M.K. ja E.P. ütlustega on tõendatud, et Pandivere Pansionis ei korraldatud hooldusteenust, mis oleks ära hoidnud M.K. sel lamatiste tekkimise. Tunnistajad kirjeldasid, et Pandivere Pansionis oli 80-100 klienti, samas vähe hooldajaid. S. Pedius tunnistas, et suvel 2015 oli pansionaadis kolm hooldajat ja 70 klienti, ta märkis, et pansionaadis ei vormistatud dokumente korralikult, hooldusvihikuid ei täidetud, hooldajate leidmisega oli raskusi, lisaks tuli neid jälgida. Ta tunnistas, et ei jälginud iga kord, kas mähkmeid vahetati ja pesti vahuga. Seega ei kontrollinud S. Pedius piisavalt hooldajate tööd. Samuti ei kontrollinud M. Peldes pansioni juhataja S. Pediuse poolt korraldatava kohase hooldusteenuse osutamist. M. Peldese sõnul pidi Pandivere Pansion tagama hoolduse, tema teada hooldajad olid olemas. M. Peldes kinnitas, et meditsiinilise abi pidi pansionaadis tagama Medical Logistics OÜ. Erakorralise abi ja perearsti pidi kutsuma hooldaja, selleks ei pidanud konsulteerima tema või S. Pediusega. OÜ Pandivere Pansioni poolt Terviseametile edastatud hooldusandmetest (vahetuse kokkuvõte) nähtub, et M.K. se kohta on viimane sissekanne tehtud 01.08.2015, kui isikul oli mõõdetud palavikku (38,5 kraadi). Terve aasta lõikes (03.12.2014- 01.08.2015) on tehtud 17 sissekannet. Sissekandeid on tehtud paar korda kuus. Vahetuse kokkuvõttele ei ole nimeliselt märgitud, kelle suhtes seda on peetud. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et OÜ Pandivere Pansion juhtivtöötajad ei osutanud teenuste kirjalikku fikseerimist ja ei omanud ülevaadet OÜ Pandivere Pansion poolt pakutava hooldusteenuse kvaliteedist. Enda ülesandeid püüti hooldajate või Medical Logistics OÜ töötajate kanda jätta, samas ei kinnitanud viimased, et neil oleks olnud ülesanne kõiki kliente 4 jälgida. Millest omakorda võib järeldada, et Pandivere Pansionis ei korraldatud hooldusteenust, mis oleks ära hoidnud M.K. sel lamatiste tekkimise. 4.
10. Asjaolu, et M.K. jäi voodihaigeks, oli OÜ Pandivere Pansion esindajatele S. Pediusele ja M. Peldesele teada. Tunnistajate M.K. , E.P. ja J.F. ütlustega on tõendatud, et M.K. sele ei osutatud Pandivere Pansonis kohest arstiabi, mis oleks ära hoidnud M.K. sel lamatiste tekkimise. Tunnistajate M.K. ja E.P. ütluste kohaselt pidi Pandivere Pansioni juhataja kiirabi kutsuma. Süüdistatava S. Pediuse sõnul lamatistega vanainimest kiirabi haiglasse ei vii. M. Peldese arvates pidi erakorralise abi ja perearsti kutsuma hooldaja või Medical Logistics OÜ. Seega on tõendatud, et Pandivere Pansionis ei kutsutud lamatistega kliendile kiirabi. Tunnistaja J.F. ütlustega on tõendatud, et tema kutsus M.K. sele kiirabi tunnistaja K.P. i nõudel. Seda asjaolu kinnitas ka S. Pedius. 4.
11. Tunnistajate S.K. , K M. K. ütlustega on tõendatud, et 2015 augustis kui M.K. Rakvere Haiglasse toodi, olid tal lamatised. Lamatised olid parema kehapoole peal põhiliselt, jäsemetel, paremal küünarnukil, paremal jalal, seljapeal. Lamatiste olemasolu kinnitavad M.K. se haigusloo koopia ja patsient M.K. se ravilood 1-
12. Tunnistajate L.P. i, L.F. , M.K. , N.V. ütlustega on tõendatud, et M.K. toodi Rakvere Haiglasse augusti lõpus 2015 raskes seisundis ja tal olid suured lamatised. Patsient oli väga nõrk, tal oli veepuudus. AS Rakvere Haigla vastuskirjast nähtub, et nad olid AS Rakvere Haigla EMO-s ning intensiivraviosakonnas tööl patsient M.K. se haiglas viibimise esimestel päevadel. 4.
13. Kannatanute K.P. ja K.B. i ja tunnistaja E.N. i ütlustega on tõendatud, et 28.
14. 2015 oli M.K. Pandivere Pansionis hooldamata, ta oli nõrk. Tema selg oli täiesti läbimärg. Selja peal olid lamatised. OÜ Pandivere Pansion vastusest Terviseametile esitatud pretensioonile ja nähtub, et OÜ Pandivere Pansion poolt õendusteenust ei osutatud, meditsiinilist teenust osutab perearst. Eelpool nimetatud tõenditega on tõendatud, et süüdistatavad ei hoidnud ära ohu olukorra saabumist (ehk tagajärje saabumise võimalikkust). Antud juhul on tõendatud tunnistaja E.P. ja S. Pediuse ütlustega, et vähemalt augusti kuus oli M.K. sel tekkinud lamatised, kuid Pandivere Pansion ei pakkunud kliendile parimat hooldusteenust või arstiabi. 4.
15. Arstlik surmateatis tõendab, et M.K. s suri 13.10.2015 ja vahetu surmapõhjus oli sepitseemia. Varasem põhjus oli nimmepiirkonna lamatishaavand. Ekspertiisiakt nr 16ELÕI0054 tõendab, et M.K. suri 13.10.2015 ning tema surma põhjuseks oli nekroosiga tüsistunud lamatishaavandi tagajärjel tekkinud septitseemia. 4.
16. Kaitsja S. Sillar esitas taotluse süüdistatavad õigeks mõista, kuna kohtuistungil andis tunnistaja K M. K. ütlusi, et M.K. toodi haiglasse keskmise raskusega üldseisundis, kuid ei esinenud vahetut ohtu elule. Maakohus märgib, et kaitsja on jätnud tähelepanuta, et maakohtus andis tunnistaja K M. K. lisaks ütlusi, et M.K. sel oli nimmepiirkonnas IV staadiumi lamatishaavand, mis on kõige raskem lamatishaavandi staadium. Lisaks tunnistaja märkis, et lamatishaavandid võivad põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Tunnistaja märkis, et sagedaseim surmapõhjus, mis on lamamishaavandite tüsistustena esinev on sepitseemia ehk bakterite sattumine vereringesse ehk veremürgitus. Seda seisundit ei ole võimalik tuvastada EMO-s saadaolevate diagnostiliste protseduuride abil. Sepitseemia diagnoositakse mikrobioloogilise uuringu alusel (verekülv). Vastavalt tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrale § 3 p 6 võib tervisekahjustus olla eluohtlik, kui sellega kaasneb mõni järgmistest seisunditest nagu sepsis. Kriminaalasjas on isiku ekspertiisiakt nr 16E-LÕI0054, kus ekspert on vastanud küsimustele, mis on M.K. se surma põhjus ja kas M.K. se surm on põhjuslikus seoses lamatistega? Ekspert 5 on vastanud, et M.K. se surma põhjuseks oli nekroosiga tüsistunud lamatishaavandi tagajärjel tekkinud sepitseemia. M.K. se surm oli põhjuslikus seoses lamatistega. Sellest ekspertiisiaktist saab teha järelduse, et M.K. oli eluohtlikus seisundis haiglasse saabumisel lamatishaavandi tagajärjel tekkinud septitseemia tõttu. Asjaolu, et M.K. suri 45 päeva pärast Rakvere haiglasse toimetamist, annab kinnitust, et tema terviseseisund oli niivõrd raske, et ta sellest terviseseisundist ei paranenud. 4.
17. Maakohtus uuritud ning eelpool analüüsitud tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Pedius oli Pandivere Pansioni juhataja ja tal oli kaitsegarandikohustus tegutseda. 4.10.
18. S. Pedius, olles kaitsegarandina õiguslikult kohustatud tulenevalt ametikohustustest (tööleping) ja seadusest (rahvatervise seadus) korraldama M.K. se hooldust, pidi teavitama tema tervise olulisest halvenemisest ja vajadusel suunama M.K. se haiglaravile. Maakohus tuvastas, et S. Pedius ei kontrollinud M.K. sele osutatud hooldusteenuse kvaliteeti. S. Pedius oli teadlik M.K. se lamatistest, kuid ta ei pööranud nimetatud asjaolule piisavalt tähelepanu, mistõttu ta asetas tegevusetuks jäädes M.K. se olukorda, kus talle ei osutatud piisavalt abi, st teda ei keeratud vajalikul määral, teda ei pestud, millega seoses esines enesehooldusdefitsiit. S. Pedius oli teadlik M.K. sel esinevatest lamatistest, ei taganud M.K. sele õigeaegset haiglaravi ega kutsunud talle kiirabi, mille tagajärjel tekkisid hooldusteenuse osutamise ajal M.K. sele IV staadiumi lamatised. Maakohus tuvastas, et oht M.K. se elule oli reaalne, sest ta toimetati 30.08.2015 Rakvere Haigla intensiivravi osakonda, kus tal tuvastati nimmepiirkonnas ulatuslik mädane IV staadiumi haavand umbes 3 peopesa pindalaga, paremal kannal III staadiumi haavand 10 cm2 vähese mädase eritisega, paremal küünarnukil 3-4 cm2 I staadiumi haavand, ülaseljal I staadiumi haavand 4-5 peopesa suurusel pinnal. Lamatiste tüsistusena esines septitseemia organismi üldise intoksikatsiooniga. Ekspertiisiaktiga nr 16E-LÕI0054 on tuvastatud, et M.K. suri 13.10.2015 ning tema surma põhjuseks oli nekroosiga tüsistunud lamatishaavandi tagajärjel tekkinud septitseemia. Seega on tõendatud, et kvaliteetselt korraldatud hooldusteenus ja kohene arstiabi osutamine oleks M.K. se surma ära hoidnud. 4.10.
19. Seega on tõendamist leidnud, et S. Pedius, asetades ja jättes teise inimese eluohtlikkuse olukorda, pani tegevusetuks jäädes toime KarS § 13 lg 1- § 123 lg 1 sätestatud kuriteo. 4.10.
20. Subjektiivsest küljest eeldab S. Pediuse tegevus M.K. se asetamisena ja teise inimese eluohtlikkuse olukorda jätmisena tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda, st toimepanija ei pürgi tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. S. Pediuse ütlustest nähtub, et ta oli teadlik M.K. se lamatistest, ometi ei teinud ta midagi, et M.K. saaks kvaliteetset hooldusravi või paigutatakse haiglaravile. Seega sai S. Pedius aru, et ta tegevusetuks jäädes asetab ja jätab teise inimese eluohtlikkuse olukorda ja paneb toime KarS § 13 lg 1- § 123 lg 1 sätestatud kuriteo. 4.
21. Maakohtus uuritud ning eelpool analüüsitud tõenditega on tõendamist leidnud, et M. Peldesel Pandivere Pansioni OÜ juhatuse liikmena oli kaitsegarandikohustus tegutseda. 4.11.
22. Maakohus tuvastas, et OÜ Pandivere Pansion juhatuse liikmena oli M. Peldes kaitsegarandina õiguslikult kohustatud ÄS § 187 lg 1 alusel täitma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. M. Peldes ei korraldanud juhatuse liikmena juriidilise isiku kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, st ta ei osutatud teenuste kirjalikku fikseerimist ja ei omanud ülevaadet OÜ Pandivere Pansion poolt pakutava hooldusteenuse kvaliteedist, mistõttu asetas tegevusetuks jäädes M.K. se eluohtlikku olukorda ja jättis ta sinna. 6 Maakohus tuvastas, et M. Peldes, olles kaitsegarandina õiguslikult kohustatud tulenevalt hooldusteenuse osutamise lepingust ja seadusest (rahvatervise seadus) korraldama M.K. se hooldust, teavitama tema tervise olulisest halvenemisest ja vajadusel suunama M.K. se haiglaravile, ei kontrollinud M.K. sele osutatud hooldusteenuse kvaliteeti ja asetas M.K. se olukorda, kus talle ei osutatud piisavalt abi, st teda ei keeratud vajalikul määral, teda ei pestud, millega seoses esines enesehooldusdefitsiit ning olles teadlik M.K. sel esinevatest lamatistest ei taganud M.K. sele õigeaegset haiglaravi ega kutsunud talle kiirabi, mille tagajärjel tekkisid hooldusteenuse osutamise ajal M.K. sele IV staadiumi lamatised. M. Peldes oli teadlik, et M.K. on voodihaige, kes ei suuda endale ise abi kutsuda ja end abistada, ei kontrollinud M. Peldes pansioni juhataja S. Pediuse poolt korraldatava kohase hooldusteenuse osutamist, ei kutsunud mädanevate lamatishaavanditega hoolealusele perearsti, kes oleks hinnanud M.K. se terviseseisundit, määranud vajaliku ravi või saatnud kannatanu pädevasse raviasutusse. M. Peldes juhtides hoolekandeasutust ei taganud piisavalt S. Pediuse tööd ning ei korraldanud OÜ Pandivere Pansion Vao majas süsteemi, mille abil tuvastada hoolealusele isikule osutatav hooldusabi ja selle kvaliteetsus ning ei korraldanud hooldusteenuse osutamise dokumenteerimist, mistõttu puuduvad dokumendid selle kohta, millisel määral M.K. se eest hoolitseti. 4.11.
23. Seega on tõendamist leidnud, et M. Peldes, asetades ja jättes teise inimese eluohtlikkuse olukorda, pani tegevusetuks jäädes toime KarS § 13 lg 1- § 123 lg 1 sätestatud kuriteo. 4.11.
24. Subjektiivsest küljest eeldab M. Peldese tegevus M.K. se asetamisena ja teise inimese eluohtlikkuse olukorda jätmisena tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tunnistajate M.K. ja E.P. ütlustest nähtub, et M. Peldes oli igapäevasel Pandivere Pansionis kohal, ta pidi olema teadlik M.K. se lamatistest, ometi ei teinud ta midagi, et M.K. saaks kvaliteetset hooldusravi või ta paigutatakse haiglaravile. Seega sai M. Peldes aru, et ta tegevusetuks jäädes asetab ja jätab teise inimese eluohtlikkuse olukorda ja paneb toime KarS § 13 lg 1- § 123 lg 1 sätestatud kuriteo. 4.
25. Maakohtus uuritud ning eelpool analüüsitud tõenditega on tõendamist leidnud, et OÜ Pandivere Pansion, tegutsedes läbi oma juhatuse liikme M. Peldese ja OÜ Pandivere Pansion Vao maja juhtivtöötaja S. Pediuse asetas tegevusetuks jäädes M.K. se eluohtlikku olukorda ja jättis ta sinna. Tõendamist leidis, et teod jättis tegemata OÜ Pandivere Pansion juhatuse liige M. Peldes ja S. Pedius, kellele on antud lepinguga pädevus tegutseda äriühingu juhtivtöötajana. Maakohus tuvastas, et M.K. se suhtes jäid teod tegemata ettevõtte majandustegevuse raames. Hoolekandeteenus on rahaline teenus, seega oli OÜ Pandivere Pansion huvides M.K. se võimalikult pikaaegne viibimine Vao majas ja seega oli M. Peldese ja S. Pediuse tegevusetus hoolekandeteenuse korraldamisel OÜ Pandivere Pansion huvides. OÜ Pandivere Pansion läbi M. Peldese ja S. Pediuse, olles kaitsegarandina õiguslikult kohustatud tulenevalt hooldusteenuse osutamise lepingust ja seadusest (rahvatervise seadus) korraldama M.K. se hooldust, teavitama tema tervise olulisest halvenemisest ja vajadusel suunama M.K. se haiglaravile, ei kontrollinud M.K. sele osutatud hooldusteenuse kvaliteeti ja asetas M.K. se olukorda, kus talle ei osutatud piisavalt abi, st teda ei keeratud vajalikul määral, teda ei pestud, millega seoses esines enesehooldusdefitsiit. Olles teadlik M.K. sel esinevatest lamatistest, ei taganud M.K. sele õigeaegset haiglaravi ega kutsunud talle kiirabi, mille tagajärjel tekkisid hooldusteenuse osutamise ajal M.K. sele IV staadiumi lamatised. Maakohus tuvastas, et mõlemad OÜ Pandivere Pansion juhtivtöötajad olid teadlikud, et M.K. on voodihaige, kes ei suuda endale ise abi kutsuda ja end abistada, ei kontrollinud M. Peldes 7 pansioni juhataja S. Pediuse poolt korraldatava kohase hooldusteenuse osutamist, ei kutsunud mädanevate lamatishaavanditega hoolealusele perearsti, kes oleks hinnanud M.K. se terviseseisundit, määranud vajaliku ravi või saatnud kannatanu pädevasse raviasutusse. S. Pedius oli teadlik M.K. se olukorrast, kuna 28.08.2015 Pandivere Pansioni külastanud M.K. se lähedased olid M.K. se tervislikku seisundit näinud ja hiljem S. Pediuselt M.K. sele kohese arstiabi kutsumist telefoni teel nõudnud, millele S. Pedius koheselt ei reageerinud. M.K. suri 13.10.2015 ning vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 16E-LÕI0054 oli M.K. se surma põhjuseks nekroosiga tüsistunud lamatishaavandi tagajärjel tekkinud septitseemia. Kvaliteetselt korraldatud hooldusteenus ja kohene arstiabi osutamine oleks M.K. se surma ära hoidnud. Seega OÜ Pandivere Pansion läbi oma juhatuse liikme M. Peldese ja juhtivtöötaja S. Pediuse, asetades ja jättes teise inimese eluohtlikkuse olukorda, pani tegevusetuks jäädes toime KarS § 13 lg 1- § 123 lg 2 sätestatud kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab Pandivere Pansioni tegevus M.K. se asetamisena ja teise inimese eluohtlikkuse olukorda jätmisena tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tunnistajate M.K. ja E.P. ütlustest nähtub, et OÜ Pandivere Pansion ainus juhatuse liige M. Peldes oli igapäevaselt Pandivere Pansionis kohal, ta pidi olema teadlik M.K. se lamatistest, juhtivtöötaja S. Pediuse enda ütlustest nähtub, et ta teadis M.K. se lamatistest, mõlemad isikud olid äriühingu esindajatena teadlikud, et M.K. sel on lamatised. Ometi nad ei teinud midagi, et M.K. saaks kvaliteetset hooldusravi või paigutatakse haiglaravile. Maakohus tuvastas, et M.K. se suhtes jäid teod tegemata ettevõtte majandustegevuse raames. Hoolduslepingu lõpetamisel kvaliteetse haiglaravi osutamiseks, oleks OÜ-l Pandivere Pansion jäänud saamata kannatanutelt igakuine hooldustasu. OÜ Pandivere Pansion esindajatel S. Pediusel ja M. Peldesel oli teada, et kannatanud külastavad pansionaati harva, mistõttu oli neil võimalik M.K. st pikaaegselt pansionaadis pidada. Lisaks oli M. Peldes teadlik, et M.K. on lõhkunud pansionaadi vara, kuid hiljem temaga probleeme ei esinenud, mistõttu ei pidanud kumbki Pandivere Pansioni juhtivtöötaja vajalikuks nõuda M.K. se hoolduslepingu lõpetamist. Hoolekandeteenus on rahaline teenus, seega oli OÜ Pandivere Pansion huvides M.K. se võimalikult pikaaegne viibimine Vao majas ja seega oli M. Peldese ja S. Pediuse tegevusetus hoolekandeteenuse korraldamisel OÜ Pandivere Pansion huvides. Seega sai OÜ Pandivere Pansion, läbi oma juhatuse liikme M. Peldese ja juhtivtöötaja S. Pediuse, aru, et tegevusetuks jäädes asetab ja jätab teise inimese eluohtlikku olukorda ja paneb toime KarS § 13 lg 1- § 123 lg 2 sätestatud kuriteo.
26. Kriminaalmenetluse käigus on tõendatud ohu saabumine ehk tagajärje saabumise võimalikkus, tuvastati põhjuslik seos süüdlaste käitumise ja ohuolukorra vahel.
27. Maakohus ei tuvastanud süüdistatavate tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Apellatsioonid
28. Viru Maakohtu 21.05.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Pediuse kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista S. Pedius õigeks. 7.
29. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ning valikuliselt, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust ning on jätnud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Otsuse põhjendused on ebapiisavad ega ole jälgitavad ega üheselt arusaadavad. Maakohus on valesti kohaldanud ka materiaalõigust. 7.
30. Maakohus on tähelepanu pööranud peamiselt tsiviilõiguslikule lepingu rikkumisele, s.o et S. Pedius ei täitnud talle töölepingust tulenevaid kohustusi korrektselt, tegi seda puudulikult. Maakohus on jätnud välja toomata, millised oleks olnud nõutavad teod, mida S. Pedius oleks 8 pidanud tegema, et vältida ohu tekkimist selliselt nagu maakohus seda otsuses kirjeldanud on. Milline oleks olnud kohane hooldusteenus. Samuti on jätnud kohus märkimata, kas vastavate tegude tegemine oleks ohu tekkimise välistanud. Seega ei ole põhjendused piisavalt selged ja üheselt mõistetavad, et oleks jälgitav objektiivse teoskoosseisu tunnuste täitmine, nende jaatamiseks võimalik analüüs on jäänud apellandi hinnangul puudulikuks ja ühekülgseks. Apellatsioonis leitakse ka, et maakohus on tunnistajate ütlusi tõlgendanud kooskõlas esitatud süüdistusega. Seega on maakohus asunud justkui süüdistaja rolli. 7.
31. Apellandi hinnangul on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigust, ei ole täidetud teokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Maakohus leidis, et tegemist oli eluohtliku olukorraga ja et oht M.K. se elule oli reaalne. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et S. Pedius asetas M.K. se ohtu sellega, et ta ei täitnud oma töölepingust tulenevaid kohustusi, et ta oli tegevusetu. Seega leiab apellant, et S. Pedius ei asetanud ja ei jätnud M.K. st ohtu. Olukorda, milline 30.08.2015 oli, ei saa nimetada eluohtlikuks. Maakohus ei ole analüüsinud kõiki tõendeid ja hinnanud neid kogumis. Apellandi hinnangul ei leidnud kohtulikul uurimisel tuvastamist, et M.K. asetati ja jäeti eluohtlikkusse olukorda. 7.
32. Tunnistajad, kes olid tööl 30.08.2015 Rakvere Haigla EMO-s, eelkõige tunnistaja L.P. i, kinnitasid maakohtus, et M.K. oli raskes seisus, kuid samuti kinnitasid tunnistajad, et paari päeva möödudes tema olukord paranes. Tunnistaja S.K. ütluste kohaselt oli M.K. raskes seisundis, ei-ja vormis kontaktne, intensiivis oli neli päeva, siis tema seisnud paranes. Tal oli sepsis, mis oli tingitud lamatistest, intensiivis tema seisnud stabiliseerus ja siis saadeti ta üldosakonda. M.K. st iseloomustas ta kui mittekoostöövalmis patsienti, kes keeras end kogu aeg tagasi. Ei saa välistada, et Rakvere Haiglas tekkisid M.K. sel uued lamatised, vanad läksid hullemaks, kuivõrd isik ei tahtnud ennast aidata. Seega on maakohtul jäänud kahtlused süüdistatava kasuks kõrvaldamata. 7.
33. Samuti on objektiivsete tunnuste esinemise osas tehtud ebaõige järeldus, selle järelduseni jõudmine ei ole arusaadav, üheselt mõistetav. Konkreetselt ei ole kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud, kas M.K. sel oli septitseemia ajal, mil ta toimetati 30.08.2015 Rakvere Haiglasse. Kuivõrd see asjaolu on jäetud tuvastamata, siis ei ole võimalik järeldada objektiivse teokoosseisu kõikide elementide olemasolu. Kohtulik uurimine ei andnud kinnitust, et tegemist oli eluohtliku olukorraga. 7.
34. Apellant nõustub, et S. Pedius oli M.K. se suhtes kaitsegarant, ta pidi tagama, et M.K. sele oleks pakutud kvaliteetset hooldusteenust. Apellant ei nõustu, et S. Pedius ei kontrollinud osutatud hooldusteenuse kvaliteeti. Maakohtu järeldus, et S. Pedius ei osutanud tähelepanu M.K. sel esinevale lamatisele, on ühekülgne. S. Pedius tagas töölepingust tulenevalt töötajate juhendamise, töökorralduse ja hoolealuste ohutuse. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et S. Pedius on rikkunud temalt kui kaitsegarandilt oodatavat hoolsuskohustust. Ta on teinud oma tööd parimal võimalikul viisil. Isegi kui jaatada, et S. Pedius ei teinud kõike temalt objektiivselt oodatavat, tuleb vaadata, kas M.K. se surm oleks jäänud saabumata. Tegemist oli tunnistajate sõnul keerulise isikuga, kes ise ei tahtnud end aidata. Tegemist oli vana inimesega, kellel on tervis halb. Eluliselt on teada, et voodihaigel tekivad lamatised väga kiirelt ja väga kergelt. S. Pediusele ei saa omistada tagajärje saabumist juhul, kui lugeda tõendatuks, et ta on jätnud mingi nõutava ja objektiivselt temalt oodatud teo tegemata. M.K. se näol oli tegemist isikuga, kellel lamatiste tekkimise tõenäosus oli väga suur. Ei ole lubatav omistada nende tekkimist S. Pediusele, heites talle ette, et just tema tegevusetuse tõttu tekkisid M.K. sel lamatised, mis põhjustasid septitseemia, mis viis M.K. se surmani. 9 7.
35. Apellant leiab, et ei ole täidetud subjektiivne koosseis. S. Pedius on teinud kõik, mis temalt objektiivselt oodatud. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et S. Pedius ise ei kutsunud kiirabi, et ainult tema loal sai seda teha. Tunnistaja N.F. ütlustest nähtub, et lamaval ja dementsele haigele oli väga keeruline saada kiirabi ja et neid ei võetud kaasa, ja et tema tutvuse põhjal tuli kiirabi ja võttis M.K. se kaasa. S. Pedius ei olnud tahtlikult tegevusetu. Ta ei pidanud võimalikuks ega möönnud, et võib saabuda tagajärg, et M.K. saab lamatised, mis tekitavad veremürgistuse.
36. Viru Maakohtu 21.05.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav OÜ Pandivere Pansion kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista OÜ Pandivere Pansion õigeks. 8.
37. Maakohus on rikkunud materiaalõigust, kuna süüdistatava väidetavas kriminaalses tegevuses ei esinenud kuriteo objektiivseid ega ka subjektiivseid tunnuseid. KarS § 123 kohaselt peab riik tõendama, esmalt seda, et kannatanu oli mingil süüdistatava poolt kontrollitaval ajahetkel eluohtlikus olukorras. Kriminaalmenetluses kehtib tõendite mitteettemääratuse printsiip, ehk siis riik saab oma väidete tõendamiseks kasutada kõiki kriminaalmenetluses lubatud tõendeid. Kohtupraktikas siiski reeglina kasutatakse võimaliku eluohtliku olukorra tuvastamiseks ekspertiisi määramist. 8.
38. Maakohus leidis, et ekspertiisiaktist saab teha järelduse, et M.K. oli eluohtlikus seisundis haiglasse saabumisel lamatishaavandi tagajärjel tekkinud septitseemia tõttu. Selline maakohtu järeldus on meelevaldne ja paljasõnaline. Üheski ekspertiisiakti osas ei tee ekspert ühtegi järeldust selle kohta, millises seisundis M.K. 30.08.2015 haiglasse saabus. Küll aga viidatakse ekspertiisiaktis haigusloole 15-4630, milles muuhulgas on kirjas, et „Patsient raskes üldseisundis toodud kiirabi poolt erakorralise meditsiini osakonda. … Täpsustamata septitseemia.“ Millisest ekspertiisiakti osast tegi maakohus järelduse, et raske üldseisund on võrdsustatav eluohtliku seisundiga, jääb arusaamatuks. Ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks, et kannatanu oli Rakvere Haiglasse toimetamisel eluohtlikus seisundis, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Arstist tunnistaja K M. K. ütlus ütlustega tuvastatud, et kannatanu Pandivere Pansionist Rakvere haiglasse toomisel, ei viibinud ta eluohtlikus seisundis. Formaal-loogika reeglitest tulenevalt on korrektne järeldus, et sel juhul ei olnud M.K. sel eluohtlikku seisundit ka enne Rakvere haiglasse toomist. 8.
39. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et M.K. oli 30.08.2015 Rakvere haiglasse toimetamisel eluohtlikus seisundis. Samuti ei ole tõendatud, et M.K. sel oli 30.08.2015 üldse mingi sepsis ning, kui tal isegi olnuks see sepsis, siis ei ole ekspertiisiga tuvastatud sepsise eluohtlikkust tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra mõttes. 8.
40. Kuigi leitakse, et puudub süüteo objektiivne koosseis, leitakse apellatsioonis, et maakohtu analüüs selles osas on väga pinnapeale. Nimelt, maakohus on märkinud, et S. Pedius oli teadlik M.K. se lamatistest. Millise tõendiga maakohus tuvastas, et S. Pedius möönis M.K. se viibimist eluohtlikus seisundis, kohtuotsusest ei selgu. Lamatis iseenesest ei ole eluohtlik seisund. Ühestki tõendist ei nähtu, et S. Pedius teadnuks, et M.K. sel on sepsis ja ta jätnuks haige selle haigusega saatuse hoolde. 8.
41. Pandivere Pansioni töötajale ja esindajale S. Pediusele võiks ette heita, et ta ei tundnud haiglaravi vajavat olukorda ära, kuid mitte seda, et ta tahtlikult hoidis patsienti eluohtlikus seisundis. Jääb arusaamatuks, kuidas pidanuks S. Pedius sellest aru saama, seda enam et M.K. se tervisenäitajad olid 30.08.3015 kiirabile üleandmisel tavamõistes igati normaalsed teadvusel olek, kontaktivõime, temperatuur, vererõhk, pulsisagedus. S. Pediuse subjektiivne külg ei saa anda välja tahtluse mõõtu, äärmisel juhul võinuks see vastata KarS § 18 lg 3 tunnustele, ehk siis hooletuse koosseisule. 10 Praegusel juhul ei ole prokurör tõendanud kuriteo subjektiivset külge, ehk siis S. Pediuse tahtlust hoida M.K. st eluohtlikkus seisundis. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud kuriteo objektiivse ja subjektiivse külje esinemist, siis puudub võimalus ka süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Viru Maakohtu vastupidine arusaam ei rajane seadusele.
42. Viru Maakohtu 21.05.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Peldese kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista M. Peldes õigeks. M. Peldes kui OÜ Pandivere Pansion seaduslik esindaja toetab osaühingu apellatsiooni ja leiab, et kõik seal väljatoodu laieneb ka tema isiklikule süüdistusele ja kohtuotsusele. Kuna OÜ Pandivere Pansion ei ole kuritegu toime pannud, tuleb ka M. Peldes õigeks mõista. Vastavalt äriühingu sisesele töökorraldusele, juhtis faktiliselt OÜ Pandivere Pansion igapäevast tegevust S. Pedius. M. Peldes ei tegelenud isiklikult iga hooldekodus viibiva patsiendiga ning ei saa kanda õiguslikku vastutust väidetava tegevusetuse eest. Tema juhatuse liikmena oli teinud kõik endast oleneva ning nimetanud OÜ Pandivere Pansion igapäevase tegevuse korraldajaks S. Pediuse, kelle Viru Maakohus ka OÜ Pandivere Pansion faktilise juhina selles kriminaalasjas süüdi tunnistas. Seega puudub võimalus OÜ Pandivere Pansion väidetava tegevusetusega põhjustatud kuritegu inkrimineerida M. Peldesele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
43. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel.
44. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja maakohtu istungiprotokolli, tutvunud esitatud apellatsioonidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri leiab, et Viru Maakohtu 21.05.2018 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
45. Apellatsioonides ja ringkonnakohtu istungil ei esitatud menetlusosaliste poolt sellised uusi asjaolusid, mis poleks teada olnud maakohtule. Maakohtu otsuse põhiosas on süüdistatavate ja kaitsjate kaitseversioone ning prokuröri seisukohti süüdistuste osas põhjalikult käsitletud ja ringkonnakohus nõustub nendega.
46. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on järginud KrMS § 61 nõudeid, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole kindlaksmääratud jõudu, ning hinnates tõendeid siseveendumuse kohaselt on kohus teinud süüdistatavate osas süüdimõistva otsuse. Otsuse põhiosas on tõendite põhjalikul hindamisel järgitud KrMS § 312 p-de 1 ja 2 nõudeid. Maakohus pole rikkunud ka KrMS § 3051 lg 1 sätestatud põhjendamiskohustust, mida on apellatsioonides üldsõnaliselt maakohtule ette heidetud. Kogutud tõendid on detailselt lahti kirjutatud ja seetõttu on otsuses jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ja järeldus süüdistatavate süü olemasolus. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väidetega, et kogutud tõendeid on hinnatud ühekülgselt ja valikuliselt, põhjendused on ebapiisavad ning pole jälgitavad. Kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et kohtulahendi põhjendustega mittenõustumine, ei tähenda veel lahendi ebaseaduslikkust või menetlusnormide rikkumist. Ringkonnakohus ei soostu S. Pediuse kaitsja apellatsiooni väitega, et maakohus on asunud süüdistaja rolli.
47. Käesolevas asjas on keskseks vaidlusküsimuseks, kas asjas kogutud tõendid võimaldavad tõsikindlalt tuvastada süüdistatavate süü süüteokoosseisus KarS § 123 järgi, s.o teise inimese ohtu asetamises. Süüdistatavad ja kaitsjad leiavad erinevalt maakohtu süüdimõistvast otsusest, et ringkonnakohtul tuleb anda tõenditele teistsugune hinnang ja süüdistatavad õigeks mõista, sest tõendamist pole leidnud kannatanu M.K. se eluohtlikku olukorda asetamine ja jätmine.
48. Ringkonnakohus nagu maakohuski süüdistuse osas esitatud kaitsjate ja süüdistatavate vastuväidetega ei nõustu ning maakohus on need põhilises osas juba ümber lükanud. Asjas ei ole tõusetunud olulist vaidlust M.K. sega aset leidnud sündmuste põhifaktoloogias. 11
49. Vaidlust pole ka selles, et M.K. se tütar K.P. sõlmis 21.10.2014 OÜ-ga Pandivere Pansion hoolduslepingu, mille järgselt paigutati M.K. üldhoolekande teenuse osutamiseks Vao hooldemajja. Nimetatud lepingu sõlmimisega võtsid süüdistatavad endale M.K. se osas kaitsegarandikohustuse.
50. Ringkonnakohtus süüdistatavad maakohtu järeldustega ei nõustunud. Süüdistatav M. Peldes toetas kaitsja seisukohti ja selgitas, et nad võtsid eraldi meditsiinifirma, kellel oli terviseameti registreering ja nemad osutasid teenust. OÜ Pandivere Pansion ei saanudki rohkem teha kui nad tegid. Samuti osundatakse kaitseversioonina asjaolule, et lamatiste raskusastet ongi keeruline ära tunda, sest olukorda võib muutuda tundidega. Millal on seega õige aeg helistada perearstile või kiirabile on raskesti määratletav. M. Peldes: „Inimene oli kontaktne, palavikku polnud, pulss oli normaalne ja selleks, et inimene mitte hätta jätta, pidi pansioni koostööpartneri esindaja veenma. Me tegime endast parima, et see olukord saaks alati lahendatud. Loomulikult on iga terviserikke, lamatistega, kukkumisega tegelemine oluline ja mingitel juhtudel saab seda asja ära hoida.“ Ringkonnakohtus märkis M. Peldes veel, et M.K. se seisund ei olnud ohtlik haiglasse jõudmisel. „Ta oli kontaktne ja ei kaevanud millegi üle. Äärmiselt keeruline on kõrvalseisjal öelda, et kallis proua, teie seisund on eluohtlik. Õnneks proua tervis nii palju paranes ja ta läks edasi õendusabi teenuse osutamisele. Ta oleks võinud minna ka koju või tulla tagasi meie hooldekodusse. Mis edasi juhtus nende kolme nädala jooksul, kui ta haiglast välja kirjutati, siis need ei ole meie kontrolli all ja seda ei ole uurimisel tuvastatud, millised seisundid tuvastati ja mis olukord oli enne surma.“ Maakohtus M. Peldes leidis, et nad oleks pidanud kontrollima meditsiinitöötajate tööd ja OÜ Pandivere Pansion oleks pidanud seda tema isikus korraldama (Ko To 1 kd, lk 12).
51. Süüdistatav S. Pedius selgitas ringkonnakohtus, et kui M.K. se tütar helistas talle ja palus emale kiirabi kutsuda, siis süüdistatav ütles talle, et „lamatistega peame me ise hakkama saama, sest kiirabi ei tule nendega välja. Intensiivravi osakonna arst ütles mulle ükskord, et mis te veate oma patsientidest siia nii palju, laske neil rahulikult surra. Kiirabi ei oleks tulnud. Mul oli Rakvere haiglaga palju kiskumist.“ S. Pedius leidis, et OÜ Pandivere Pansion ei jätnud M.K. st ilma hooleta, küll oli ta väga viletsa tervisega inimene.
52. Kaitsja S. Sillari leidis kohtuistungil nagu apellatsiooniski, et M. Peldese ja OÜ Pandivere Pansion süüdimõistmine on vastuolus ettenähtud tõendamiskohustustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja prokuröri osundusega, et süüdistatavate kaitsepositsioonides on asutud põhitähelepanu omistama tagajärjele. Tähelepanuta on jäetud aga süüteokoosseis selles, et see käsitleb teise inimese eluohtlikku olukorda asetamist ja jätmist. Seega ei ole tegemist tagajärjedeliktiga, vaid ohudeliktiga. Tagajärje puudumine eristab ohtu asetamist tapmisest ja raske kehavigastuse tekitamisest. Õiguskirjanduses on samuti märgitud, et ohtu asetamise kui normi eesmärk on inimese elu ja tervist ohustava olukorra tekkimise vältimine ja sellises olukorras olevale inimesele abi osutamise tagamine. Maakohus tuvastas KarS § 123 süüteokoosseisu täidetuse objektiivse koosseisu mõlemas teos, s.o teise isiku eluohtlikku olukorda asetamine ja seejärel ohtlikku olukorda jätmine. M.K. sel lasti pansionis välja kujuneda raskeima raskusastmega lamatistel, millega asetus ta reaalsesse ohtu. Taolisse seisundisse jäetuna kõrvaldati reaalne oht alles M.K. se tütarde sekkumisel, mitte OÜ Pandivere Pansion initsiatiivil. Oht oli M.K. se jaoks reaalne, sest voodihaigena ei saanud ta seda iseseisvalt kuidagi kõrvaldada. 12
53. Kaitsja arvates on probleemiks asjaolu, et pole tõendatud eluohtlikku olukorda sel hetkel, kui kannatanu viidi haiglasse. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja muude tõendite kõrval lükkab selle ümber M.K. se suhtes teostatud kohtuarstlik ekspertiisiakt ja selle arvamus. M. Peldese kaitsja väidab, et tunnistaja K M. K. , kes töötas M.K. se vastuvõtu ajal Rakvere Haiglas ei saanud aru, et tegemist oli eluohtliku seisundiga ja kuidas pidi siis S. Pedius aru saama, et M.K. se tervislik seisund on eluohtlik. Maakohus on juba osundanud tunnistaja ütlustele kogumis. K M. K. , kes töötas siis abiarstina, on selgitanud, et M.K. se juhtivaks terviseprobleemiks olid lamatishaavandid. Kõige suurem lamatis oli kahe peopesa suurune ja asus nimmepiirkonnas. Lamatishaavand oli
54. staadiumis, mis tähendab seda, et kahjustus ulatus luuni ning lamatishaavandid võivad põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Maakohtu istungiprotokollist on jälgitav kuidas kaitsja usutles järjekindlalt tunnistajat, kas tema seisund oli ikka haiglasse saabudes eluohtlik ja kas esines veremürgitus (Ko To 1 kd, lk 95). Tunnistaja K M. K. on vastanud, et “käesoleva patsiendi seisund oli selline mis tingis septitseemia ehk veremürgituse kahtluse…“. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt ainuüksi tunnistaja K M. K. mõnele otsitud lausekatkele viitamine ei sea tõendite kogumis kohtu jaoks kahtluse alla M.K. se eluohtlikku seisundit, milles ta 30.08.2015 Rakvere Haiglasse saabus. Rakvere Haigla töötajad L.P. i, N.V. , M.K. ja L.F. on kirjeldanud, et M.K. toodi haiglasse raskes seisundis. Tunnistaja S.K. oli Rakvere Haiglas M.K. se raviarst. Ta mäletab, et patsiendil esinesid ulatuslikud lamatised nii vanemad kui värskemad. M.K. se tütred võtsid temaga ühendust, sest patsient oli „…äärmiselt kehvas seisus ja minu meelest selle seisundi juures ei olnud sinna elu lõpuni enam pikka aega“, „tema oli nii halvas seisundis peale neid nekroosi eemaldamisi lamatistelt, et ta sattus intensiivravi palatisse, kuna ei pidanud enam vererõhku. Teda oli vaja ravida, mina ravisin teda kui intensiivravi arst“, „kui tal ei oleks olnud need lamatised nii ulatuslikud, siis ta oleks ilmselt pidanud meil ilmselt õendusosakonda ravile minema, kuid esialgu läbis ta meil intensiivi ja kirurgia“. Tunnistaja andis ütlusi, et M.K. pääses sepsisega võitluses algul kiirelt, ta oli 4 päeva intensiivis, selle aja jooksul antibiootikumid toimisid ja „me ei pidanud rohkem vererõhku toetama“( Ko To 1 kd, lk 142, 144,145). Ringkonnakohus ei sea nagu maakohuski kahtluse alla kohtuarstliku ekspertiisi akti (29.06.2016), mille arvamuse kohaselt oli M.K. se surma põhjuseks nekroosiga tüsistunud lamatishaavandi tagajärjel tekkinud septitseemia (tõendite kd, lk 73-76). Eksperdiuuringu kirjelduses on muuhulgas märgitud, et Rakvere Haigla AS haigusloo nr 15-4630 andmetel „sisearsti konsultatsioon 30.08.2015 kell 23.01-23.
55. Patsient raskes üldseisundis toodud kiirabi poolt erakorralise meditsiini osakonda.“ Tuvastades M.K. se eluohtliku seisundi on maakohus põhjendatult viidanud ka tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 3 p-le 6, mille kohaselt tervisekahjustus võib olla eluohtlik, kui sellega kaasneb seisundina sepsis.
56. S. Pediuse kaitsja leiab, et S. Pedius oli M.K. se suhtes kaitsegarant ja pidi tagama, et talle oleks pakutud kvaliteetset hooldusteenust, kuid ekslik on maakohtu järeldus, mille kohaselt S. Pedius ei kontrollinud hooldusteenuse kvaliteeti M.K. se suhtes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seda väidet analüüsinud ja ümber lükanud ning esitab ka omapoolsed väljavõtted sellekohastest tõenditest. Kogutud tõendite põhjal ei saa ringkonnakohus nõustuda kaitsja seisukohaga, et S. Pedius täitis kaitsegarandina M.K. se suhtes oodatavat hoolsuskohustust ja tegi tööd parimal võimalikul moel.
57. Apellatsioonides püütakse M.K. st näidata isikuna, kes ei tahtnud end ise aidata ja kellel lamatiste tekkimise tõenäosus oli väga suur ning 30.08.2015 Rakvere Haigla EMO-s fikseeritud 13 M.K. se tervislikku seisundit ei saa nimetada eluohtlikuks, kuna paari päeva möödudes tema olukord hakkas paranema. Ringkonnakohus peab neid kaitseväiteid asjakohatuteks, sest alles 30.08.2015 sai Rakvere Haiglas võimalikuks M.K. se üle kvalifitseeritud meditsiiniline kontroll ja järelevalve, mis Vao hooldemajas oli ilmselgelt M.K. se suhtes käest lastud. M.K. se eluohtlik olukord Rakvere Haiglasse toimetamisel on maakohtu otsuses põhjalikult käsitlemist leidnud.
58. Käesolevas asjas on esitatud süüdistus ohtu asetamisest ja kogutud tõenditega on näidatud, et M.K. se tervislik olukord OÜ-s Pandivere Pansion Vao hooldemajas oli halvenenud äärmuslikult. Reaalsus oli see, et OÜ-l Pandivere Pansion endal puudus vajalik isikkoosseis, kes osutaks tervishoiuteenust. OÜ Medical Logistics pakkus OÜ-le Pandivere Pansion küll nõustamisteenust ja hoolealustele ravimite valmispanekut, kuid tervishoiuteenust, sealhulgas koduõendusteenust, ei osutatud. Ilmselgelt oli seetõttu vajaduse korral meditsiinteenuse kättesaadavus Vao hooldemajas problemaatiline ja mitteoperatiivne ning reageeriti alles äärmisel vajadusel.
59. Maakohus tuvastas, et süüdistatav S. Pedius oli töölepingu kohaselt aastast 2013 OÜ Pandivere Pansion Vao hooldemaja juhataja ja temale andis tööülesandeid ning kontrollis nende täitmist OÜ Pandivere Pansion juhatuse liige M. Peldes. Süüdistatavad S. Pedius ja M. Peldes olid teadlikud M.K. se tervislikust seisundist ja selle halvenemisest.
60. Suhtlus M.K. se tütardega kinnitab ilmekalt, et tegelikult süüdistatavad said aru, et kannatanu on sellises seisus, mis ohustab tema elu. Vaidlust ei ole ka selles, et M.K. sel esinesid kaugelearenenud lamatishaavad, millised tuvastati tal kohe kui ta transporditi 30.08.2015 Rakvere Haiglasse.
61. M.K. se tütar kannatanu K.P. on andnud maakohtus oma ema tervisliku seisundi osas ütlusi muuhulgas järgmises. 28.08.2015, reedel, läksid nad oma õe ja tädiga M.K. st vaatama. Kannatanu ütluste kohaselt avanes neile kohutav vaatepilt. Personal oli alguses nende enda initsiatiivil särgivahetusele vastu, kuid nad nõudsid M.K. se kohest särgivahetust, sest särk oli läbimärg. Siis nägi ta selja peal suuri ja siniseid laike. Edasi märkas ta, et „läbi soki on veri imbunud sinna lina peale ja tõmbas selle soki ära ja sealt tulid vere- ja mädaklombid kukkusid kannast välja, kand oli täiesti süsimust, siis ma ei suutnud, me läksime õega palatist välja.“ K.P. i ütluste kohaselt oli ema pesemata ja tohutult must, sest „kui ma tal juukseid katsusin, siis olid korbatükid, täiesti rasvased, ta haises, see oli õudne.“ (Ko To 1 kd, lk 74-75). K.P. i sellekohaseid ütlusi ema tervislikust seisukorrast on kinnitanud tema õde, kannatanu K.B. (Ko To 1 kd, lk 82-83). K.B. i ütluste kohaselt suhtlus S. Pediusega oli ebaterve ja märkis järgmist. „Ma mäletan, et tal oli kogu aeg mingi rünnak, ründe positsioon, et me ei saanud kuskilt abi sealt majast.“
62. Pärast seda kui K.P. nägi ema kannas auku, läks ta S. Pediuse käest küsima, et mis emaga toimub. „Sirje ütles, et ta ei ole sellest üldse teadlik, et ta paneb kohe ravi peale.“ Kannatanu oli üleelatust šokis ja püüdis järgmine päev 29.08.2015 konsulteerida tuttavate meditsiinitöötajatega ema seisukorra üle. Siis helistas talle ka Vao hooldekodust töötaja, kellega tal oli närvesööv vestlus. Nimelt, „ta kogu aeg üritas mulle selgeks teha, et nii vanu inimesi kiirabi ära ei vii ja ta on dementne, et vaatame esmaspäeva, et võtame perearstilt saatekirja, siis vaatame, mis edasi saab.“
63. K.P. i pealekäimisel viidi M.K. 30.08.2015 kiirabiga Rakvere Haiglasse ja seejärel tundis ta sealse meditsiinipersonali käest ema tervisliku seisundi kohta huvi. Meditsiinitöötajad selgitasid, et nad pole nii pesemata ja halvas seisukorras patsienti tükk aega näinud (doktor S.K. avaldas K.P. ile arvamust, et „nimmepiirkonnas on lamatised kuhu võib kolm rusikat panna sisse, kuna see oli seest kõik tühi ja sellest olukorrast patsient välja ei tule“.) 14
64. M.K. se tervislikku seisundit mäletas tunnistaja N.V. , kes töötas sellal Rakvere Haigla EMO-s hooldaja-perenaisena. Ta kinnitas, et patsient toodi viletsas olukorras, esines ebameeldiv lõhn, ta oli pesemata ja hügieenis esinesid kõik puudujäägid. N.V. viibis juures kui patsienti pesti ja kirurg eemaldas surnud naharakke ja puhastas lamatisi. Prokuröri küsimusele millega patsient eriliselt meelde jäi, vastas tunnistaja, et „nii hullu ma ei ole näinud, et sellised lamatised olid“ (Ko To 1 kd, lk 151). Eelkirjeldatust tulenevalt ei saa kuidagi nõustuda siinkohal S. Pediuse kaitsja väitega, et süüdistatav tegi M.K. se kui kliendi suhtes hooldusteenuse osutamisel kõik mis temalt oodati.
65. Süüdistatava S. Pediuse ütlustest, mida maakohus analüüsis, nähtub, et hooldusteenuse osutamisega oli probleeme, sealhulgas ei jätkunud hooldajaid, kellest osa ka pidevalt vahetus. Sellest järeldub, et kontroll hooldajate igapäeva töö üle oli kaootiline. Kuna S. Pedius ei kontrollinud küllaldaselt hooldajate tööd ja ei korraldanud õigeaegset meditsiinilist abi, siis läkski hoolealuse M.K. se tervislik seisund äärmuslikult ja kontrollimatult „käest ära“ ning tekkisid raskekujulised lamatised. OÜ Pandivere Pansion juhatuse liige M. Peldes aga ei kontrollinud pansioni juhataja S. Pediuse poolt korraldatava hooldusteenuse osutamist. OÜ Medical Logistics töötajate ütlusest avaldub, et hooldusteenuse osutamine oli paljuski ebaselge ja ebamääraste käsuliinidega. Meditsiiniabi kättesaadavus oli hoolealustele mitmeastmeline, kontrollimatu ja kaootiline. Taoline olukord pansioni Vao majas tegi võimalikuks M.K. sel raskeima astme lamatiste tekke.
66. Kuna kohapeal OÜ Pandivere Pansion Vao majas meditsiinilist personali polnud (mis oleks OÜ-le Pandivere Pansion tähendanud ilmselget lisakulu), siis oligi hoolealustele meditsiiniabi kättesaadavus selle reaalses teostuses ja kvaliteedis läbipaistmatu. Tunnistajad E.P. ja M.K. andsid maakohtus ütlusi, et Pandivere Pansionis oli ligi 100 hoolealust, samas vähe hooldajaid. Öövahetuses oli ainult üks hooldaja. Nende sõnul olid pansioni juhtivtöötajad teadlikud M.K. se tervislikust seisundist. Eeltoodud teave võimaldab järeldada, et OÜ-le Pandivere Pansion juhtivtöötajad S. Pedius ja M. Peldes ei taganud hooldusteenuse vajalikku kvaliteeti.
67. Ebaselgeks jäi, kes pidi siis lamatiste tekkides ja süvenedes M.K. sele arstiabi kutsuma. Tunnistajad E.P. ja M.K. väitisid, et OÜ Pandivere Pansion juhataja pidi kiirabi kutsuma. Süüdistatav S. Pedius selgitas, et lamatistega hoolealust kiirabi haiglasse ei vii. M. Peldes väitis, et erakorralise abi ja perearsti pidi kutsuma hooldaja või OÜ Medical Logistics. Ilmselgelt oli tegemist olukorraga, kus polnud mingit süsteemset lähenemist ja valitses korralagedus. Reaalselt ei teadnud keegi, kes konkreetselt abivajajale meditsiiniabi tagab ja kutsub. Seda kinnitab käesolev M.K. se juhtum, kus kiirabi poole pöörduti alles pärast seda kui M.K. se tütred olid tuvastanud ema ilmse tervisliku seisundi halvenemise, mis oli ka igale objektiivsele kõrvalvaatajale arusaadavalt äärmuslik ja ohtlik. Süüdistatavad ei hoidnud ära ohuolukorra saabumist.
68. Tunnistaja J.F. , kes oli OÜ Medical Logistics töötaja, selgitas maakohtus, et nad soovitasid OÜ-le Pandivere Pansion, et neil oleks vaja õendusteenust. „Soovitasime ja pärast oli selge ka see, et kui oleks kokkulepitud teine hind, võib-olla me oleks seda teistmoodi organiseerinud. Vahepeal proovisime Margusega rääkida, et maht suureneks. Kui me oleks käinud 3 korda nädalas, siis oleks vaadanud rohkem patsiente või võtaks teistmoodi seda formaati. Mitte lihtsalt ainult nõustame. Kui te mõtlete koduõenduse teenust, siis meil litsentsi ei olnud “. „Septembris rääkisime ka, et õde on vaja otsida sinna koha peale, kes käiks sinna kogu aeg, ma ütleks kella 8-17“ (Ko To 1 kd, lk 103, 104). 15 Tunnistaja J.F. andis ütlusi, et koduõendusteenust nad ei osutanud. „Ülejäänud asjad saamegi juhtumikorralduse põhiselt teha. Meil ei olnud eesmärki ka tegelikult, siis oleks teine hind ka, kui oleks eraviisiliselt kokku leppinud, et 1 patsient, siis oleks olnud vaja lahti kirjutada kõik nüansid“ (Ko To 1 kd, lk 108). Tunnistaja leidis, et see poleks mõeldav. Tunnistaja teada osutas pansionis ühe korra koduõendusteenust V.M. , see oli olukorras, kus oli perearsti kaudu saatekiri saadetud ja siis Rakvere Haigla saatis.
69. Tunnistaja M.P. , kes oli OÜ-s Medical Logistics J.F. kolleeg, kinnitas, et nad pakkusid juhtumikorraldusteenust, mis seisnes selles, et nad tellisid ravimeid ja panid reaalselt neid valmis hoolealustele. OÜ-ga Pandivere Pansion oli ka kokkulepe, et nad annavad nõu, kui peaks kellegi kliendi osas olema vajadus arsti juurde saata. „Põhimõtteliselt oli kokkulepe, et käime 1 kord nädalas seal.“ Konkreetseid hoolealuseid nad pidevalt ei jälginud, kuid oli kokkulepe, et 10 inimest on see maht, reaalne tulemus oli aga suurem. M.P. kinnitas, et suulise kokkuleppe teenuse osutamiseks sõlmis tema. „Ma arvan, et Margusega rääkisin mina telefonis esimest korda enne seda kui me seal käima hakkasime“ (Ko To 1 kd, lk 112). Tunnistajate M.K. ja E.P. ütlustest avaldub, et hooldajad ja kliendid pidasid OÜ Medical Logistics töötajaid J.F. t ja M.P. arstideks.
70. Eeltoodud tunnistajate ütlused lükkavad ümber M. Peldese kaitsja apellatsioonis esitatud versiooni, mille kohaselt ei teadnud M. Peldes midagi sellest mis hooldekodus toimub, kuna igapäevast tegevust korraldas juhataja S. Pedius. Seega katsed M. Peldest hooldekodu igapäevaelust võimalikult kaugele distantseerida, ei ole tõsiseltvõetavad ja ei riimu objektiivse tõenditest tuleneva tõendusteabega.
71. Kergekäeliselt jäetakse tähelepanuta, et hoolekandeasutuse OÜ Pandivere Pansion igapäevategevus ongi töö inimestega. Tegemist pole tootmisettevõttega. Töö hoolekannet vajavate inimestega on samas ka vastutusrikas. On mõistetav, et mida paremaks ühiskonna materiaalne olukord muutub, seda kõrgemad nõuded esitatakse ka hoolekandeasutustele.
72. KarS § 123 on teodelikt ega eelda tagajärje saabumist: piisab sellest, kui koosseisuline olukord (eluohtlikkus) esineb. KarS § 123 puhul piisab tulenevalt KarS § 16 lõikest 4 koosseisuteo toimepanija vastutusele võtmiseks sellest, kui ta ohtliku olukorra esinemist möönab.
73. Maakohus tuvastas, et S. Pedius oli Pandivere Pansioni juhataja ja tal oli kaitsegarandikohustus vastavalt töölepingule. Maakohus on esitanud sellekohase põhjaliku analüüsi ja ringkonnakohus nõustub nende järeldustega (otsus lk 21). S. Pedius, asetades ja jättes teise inimese eluohtlikkuse olukorda, pani tegevusetuks jäädes toime KarS § 13 lg 1 § 123 lg 1 märgitud süüteo. S. Pediuse teos esinevat kaudset tahtlust analüüsides tuvastas maakohus, et süüdistatav oli teadlik M.K. se lamatistest, kuid ometi ei astunud ta reaalseid samme, et M.K. saaks kvaliteetset hooldusravi või paigutatakse haiglaravile. Maakohus ja ringkonnakohus tuvastasid, et OÜ-s Pandivere Pansion Vao majas puudus kvaliteetne ja süsteemne hooldusabi, mida S. Pedius pidi korraldama. Samuti puudus asjakohane hooldusteenuse osutamise dokumentatsioon hoolealuste, sealhulgas M.K. se osas. Seetõttu ei olnud mõningate nappide märkmete pinnalt võimalik ka hiljem tuvastada M.K. se suhtes peetud hooldusteenust ja temale osutatud meditsiiniabi. Samuti polnud võimalik asjakohaselt jälgida tema tervislikku seisundit hooldusel, mis asjaoludel ja millal tema tervislik seisund halvenes.
74. M. Peldese kaitsja peab võimalikuks, et tegemist võib olla hooletusega, et inimene ei tundnud ära seda olukorda, aga tema arvates tal puudus objektiivne võimalus sellise olukorra 16 äratundmiseks. M. Peldese rolli OÜ-s Pandivere Pansion püütakse pisendada, leides, et tema isiklikult ei tegelenud patsientide ravimisega. Maakohus juba tuvastas, et M. Peldes oli OÜ Pandivere Pansioni juhatuse liikmena kaitsegarandina õiguslikult kohustatud ÄS § 187 lg 1 alusel täitma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus märkis õigesti, et M. Peldes ei kontrollinud pansioni juhataja S. Pediuse korralduslikku ja organisatoorset tööd hooldusteenuse osutamisel. M. Peldes, asetades ja jättes teise inimese eluohtlikkuse olukorda, pani tegevusetuks jäädes toime KarS §

§ 123lg 1 märgitud süüteo.

Maakohus ja ringkonnakohus tuvastasid, et M. Peldes ei korraldanud juhatuse liikmena juriidilise isiku kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kuna ta ei omanud ülevaadet OÜ Pandivere Pansion poolt osutatavast hooldusteenuse kvaliteedist, õendusteenus sisuliselt puudus, samuti puudus osutatavate teenuste kirjalik fikseering. 40 Tunnistajad M.K. ja E.P. avaldasid maakohtus, et M. Peldes viibis pidevalt OÜ-s Pandivere Pansion ning pidi olema teadlik M.K. se lamatistest, ometi jäi ta tegevusetuks ja ei taganud, et M.K. saaks kvaliteetset hooldusravi või meditsiiniteenust.

1. Maakohtus prokurör küsitles tunnistaja M.K. t ja küsis, kas S. Pedius oli M.K. se lamatistest teadlik. Tunnistaja selgitas, et terve maja oli M.K. se mädanevast lamatisest teadlik, sealhulgas S. Pedius ja kõik hooldajad. M.K. väljendas rahvalikult, et M. Peldest huvitas põhiliselt raha ja kui üks klient suri ära, võeti selle asemele kohe uus. „Majale tiksus raha peale, Margusel oli kukepea see klient“ (Ko To 1 kd, lk 122). M.K. kinnitas, et hooldajaid oli klientide arvu kohta vähe.
2. Tunnistaja E.P. andis ütlusi, et tema tööaastate jooksul, mil ta hooldajaametit pidas, oli M.K. esimene sellise raskekujulise lamatisega klient. Ta kutsus kahel korral S. Pediuse seda vaatama. Lamatisel oli mädanik ja midagi eritus haavandist. Küsimusele, kas ta ei pidanud vajalikuks M.K. sele kiirabi kutsuda, vastas tunnistaja, et „mina ütlesin juhatajale, tema võtab vastu otsuse“ (Ko To 1 kd, lk 125). „Lamatised läksid ikka nii hulluks, õigel ajal oleks ikka haiglasse viinud inimese.“ Milline oli hooldemajas kaadrivalik ja vajalik oskusteave tööks hooldatavatega kinnitab ilmekalt E.P. enda vastus küsimusele, et kas tal on eriharidus selliseks tööks. “Ei ole, kunagi töötasin AA-s Ida Virumaal, olin seal koristaja, nägin seda kõike pealt.“
3. Maakohus tuvastas põhjendatult, et OÜ Pandivere Pansion, tegutsedes läbi oma juhatuse liikme M. Peldese ja OÜ Pandivere Pansion Vao maja juhtivtöötaja S. Pediuse, asetas tegevusetuks jäädes M.K. se eluohtlikku olukorda ja jättis ta sinna. Sellega pani OÜ Pandivere Pansion toime KarS § 13 lg 1- § 123 lg 2 sätestatud kuriteo. Maakohus tuvastas muuhulgas, et M.K. se kui kliendi suhtes jäid vajalikud teod tegemata ettevõtte majandustegevuse raames. Samas kohus märkis, et hoolekandeteenus on rahaline teenus, seega oli Pandivere Pansion OÜ huvides M.K. se võimalikult pikaaegne viibimine Vao majas ja seega M. Peldese ja S. Pediuse tegevusetus hoolekandeteenuse korraldamisel OÜ Pandivere Pansion huvides (Ko To 3 kd, lk 112).
4. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kindlasti oli äriühing huvitatud kliendi (M.K. ) pikemaaegsest viibimisest nende hooldekodu asutuses, sest see tähendas kindlalt garanteeritud igakuist finantsvahendite laekumist. Samas on aga hoolekandeasutuste klientidel erinevus selles, millist hoolekannet nad vajavad. Ilmselgelt vajas M.K. voodihaigena rohkem hooldust, aega, tööjõukulu, meditsiiniabi ja vahendid, seega kokkuvõttes kulutusi, millede jagamisega kriminaalasjas uuritud tõendite põhjal OÜ-s Pandivere Pansion oldi pigem säästurežiimil. OÜ Pandivere Pansion läbi M. Peldese ja S. Pediuse, oli kaitsegarandina õiguslikult kohustatud tulenevalt hooldusteenuse osutamise lepingust ja seadusest (rahvatervise seadus) korraldama M.K. se hooldust. Olles teadlik M.K. sel esinevatest lamatistest, ei tagatud M.K. sele õigeaegset 17 haiglaravi ega kutsutud talle kiirabi, mille tagajärjel tekkisid hooldusteenuse osutamise ajal M.K. sele raskeima staadiumi lamatised. Maakohus tuvastas, et OÜ Pandivere Pansioni tegevus M.K. se asetamisega ja jätmisega eluohtlikku olukorda tähendab vähemalt kaudset tahtlust. Nagu asjas on tuvastamist leidnud, siis tunnistajate M.K. ja E.P. ütluste kohaselt M. Peldes ja S. Pedius olid äriühingu esindajatena teadlikud, et M.K. sel on lamatised. Nad ei teinud midagi, et M.K. saaks kvaliteetset hooldusravi või paigutatakse haiglaravile.
5. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused realiseerusid seega süüdistatavate otsuses mitte tegutseda, ehkki nad teadsid, et neil on selleks võimalus ja kohustus. Ringkonnakohtul polegi asja materjalide põhjal võimalik aru saada, mil moel oleks ilma Rakvere Haiglas osutatud kiireloomulise arstiabita M.K. se eluohtlik tervislik seisund raskeima astme lamatistest paranenud või taastunud. Kerkib küsimus, millele OÜ Pandivere Pansion, juhatuse liige M. Peldes ja Vao maja juhataja S. Pedius lootsid.
6. Süüdistatava S. Pediuse kaitsja vandeadvokaadi abi G.-J. Pello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kaitsja tutvus maakohtu otsusega, koostas apellatsiooni, valmistus kohtuistungiks ja osales istungil, millele kokku kulus aega 15 pooltundi. Kohtuistungil osalemiseks kulus sealjuures 2 pooltundi. Nende toimingute eest taotleb kaitsja 450 eurot, milles sisaldub käibemaks 75 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus tehtud töö osas on küll põhjendatud, kuid selle rahuldamine nimetatud summas läheb vastuollu kehtestatud korraga. 26.07.2016 justiitsministri poolt vastu võetud määrus nr 16 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused § 6 lg 3 sätestab tasu piirmäärad - määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 240 euro ühes kohtuastmes. Seejuures ei kuulu korra § 6 lg 3 kohaselt tasu maksimummäära sisse kohtuistungil osalemine, mis korra § 6 lg 5 kohaselt on 20 eurot iga poole tunni kohta. Seega on põhjendatud rahuldada taotletud tasumäärast (välja jättes istungil osalemine) kokku 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot, mis on maksimaalne võimalik. Põhjendatud on rahuldada korra § 6 lg 5 alusel kohtuistungil osalemine 2 pooltundi, s.o 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Kokku kuulub kaitsjatasu rahuldamisele summas 348 eurot, sh käibemaks 58 eurot. Et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad need kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 süüdistatava kanda.
7. Süüdistatavate M. Peldese ja OÜ Pandivere Pansion valitud kaitsja kulud jäävad nende endi kanda vastavalt KrMS § 185 lg-le
9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 21.05.2018 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 18 Maarika Kuusk