Obsah (7)

§ 102§ 31§ 22§ 1§ 170§ 171§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-18-15823 Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2019. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Tsiviilasi V B avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menet

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise 1 korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutise halduri Eve Selbergi tasu kokku 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot koos käibemaksuga. 7.
2. Ajutise pankrotihalduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 40 senti, koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti mõista välja Heringson GLO Advokaadibüroo (registrikood 12150756, arvelduskonto xxx Swedbank) kasuks riigi vahenditest.
3. Kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus saata avaldajale ja pankrotihaldurile ja peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD xxx esitas 22.10.
4. a Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Tal on erinevaid kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on töötu. Võlgnikul vara puudub. Kohus võttis 20.11.
5. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Eve Selbergi. Ajutine haldur esitas 07.01.
6. a kohtule aruande. ARUANDE SISU
7. Võlgniku vara Võlgnik xxx omab arvelduskontot SEB Pank AS-is nr xxx. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 03.01.
8. a oli 5,71 eurot. Konto on arestitud kohtutäiturite aktide alusel. Maanteeameti vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgniku nimele on registreeritud sõiduauto xxx (esmane registreerimisaasta 1992, registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx). 2 Maanteeameti vastusest nähtub, et nimetatud sõiduki registrikanne peatati 05.06.
9. a. Võlgniku sõnul purunes sõiduk avariis ja on registris arvele jäänud, kuid reaalselt seda enam alles ei ole. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Väärtpaberiregistri andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud alates 15.02.
10. a. Võlgnik on osaliselt töövõimetu ning tema igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassalt töötutoetus 215 kuni 242 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus. Lisaks on võlgniku pangakontole Eesti Töötukassalt laekunud karjäärinõustamise sõidukulu hüvitisi. TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõiduja majutustoetusele sissenõuet pöörata. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Võlgniku varaks on rahalised vahendid pangakontol summas 5,71 eurot ja mittearestitav sissetulek sotsiaal- ja töötutoetuse näol.
11. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused:  kohtutäitur Kristel Maalman, nõue summas 46 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);  kohtutäitur Kristel Maalman, nõue summas 472,66 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);  kohtutäitur Risto Kütt, nõue summas 118 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);;  kohtutäitur Risto Kütt, nõue summas 266,25 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx);  kohtutäitur Risto Kütt, nõue summas 399,45 eurot, peamine sissenõudja xxx;  kohtutäitur Andrei Krek, nõue summas 200 eurot, peamine sissenõudja xxx (registrikood xxx); 3  kohtutäitur Andrei Krek, nõue summas 354,71 eurot, peamine sissenõudja xxx. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 1 857,07 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluste kulud ning kohtutäiturite tasud.
12. Hinnang võlgniku varalisele seisundile V B kohustused moodustavad kokku 1 857,07 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning kohtutäiturite tasud. Võlgnikul varaks on rahalised vahendid pangakontol 5,71 eurot, Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötu- ja sotsiaaltoetused ligikaudu 283,17 eurot, seega võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur V B maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. 4. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik lähedaste kaotust ning tekkinud töövõimetust, mille tagajärjel ei saa võlgnik enda erialast tööd keevitajana tervisliku seisundi tõttu teha. Võlgniku avalduse kohaselt olid ta sissetulekud kohustuste võtmise ajal piisavad. Võlgnik on arvel Eesti Töötukassas, osaledes töökoha otsingutel vastavalt tervisliku seisundi võimalustele. Arvestades võlgniku sissetulekut puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks. 4

§ 22

lg 5 kohaselt märgib ajutine haldur aruandes, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku töövõime halvenemise ning suutmatuse keevitajana tasuvat tööd leida. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et kuni aprillikuuni

1. a sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt töövõimetuspensioni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et maksejõuetus on põhjustatud lisaks võlgniku poolt välja toodule ka võlgniku ohtlikust käitumisest liikluses. Viru Maakohtu 28.04.
2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3741 tunnistati võlgnik süüdi KarS 425 järgi, sest ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, lisandusid xxx ja Eesti Vabariigi nõuded xxx kaudu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et V B maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

5. Kokkuvõte

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab V B pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt

§ 1

lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused nõuete summaga kokku 1 857,07 eurot. Võlgniku on töötu, tema sissetulek on töötutoetus, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgnikul puudub vara. 5 Kohus kuulutab välja V B pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

§ 171

lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi pankrotihalduriks V B pankrotimenetluses. Kooskõlas

§ 31lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.

veebruari 2019. a kell 11.45 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt

§ 23

on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub

§ 23

lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu kokku 486 eurot (koos käibemaksuga) Heringson GLO Advokaadibüroo kasuks. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palub haldur tasu 397 eurot + käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6