1-18-9200/34

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2019 1-18-9200 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Jüri Tuule (isikukood 36808066026) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri
3. a Vaidlustatud kohtulahend määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Jüri Tuul, määruskaebus Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi RESOLUTSIOON Jätta Jüri Tuule määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega tunnistati Jüri Tuul süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, millest KarS 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi kanda 1 aasta 11 kuud 28 päeva. J. Tuule karistusaeg algas
7. augustil 2018 ja lõpeb
8. augustil
11. augustil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J. Tuule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
12. Tartu Maakohus jättis
13. septembri
14. a määrusega J. Tuule vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
15. Positiivsena tõi maakohus välja, et J. Tuulel esineb sõnades motivatsioon end edaspidi õiguskuulekalt üleval pidada, samuti on tal vabaduses elukoht ja tugivõrgustik lähedaste (eelkõige ema, venna ja laste) näol. Siiski olid tugivõrgustik ning elukoht J. Tuulel ka varasemalt, kuid see ei takistanud teda lähedaste nõuannetest mööda minemast. Eelduslikult oleks J. Tuulel ka töökoht, kuid see asuks elukohast Viljandimaal võrdlemisi kaugel ja tööandja on avaldanud, et ei taga J. Tuulele transporti ega ööbimiskohta. Samas avaldas J. Tuul kohtule, et ta sooviks töötada hoopis kodukoha lähedal või välismaal, mistõttu võib asuda seisukohale, et vastavad plaanid on J. Tuulel korralikult läbi mõtlemata.
16. Kohus märkis, et ei saa mööda vaadata ka negatiivsetest asjaoludest, mis mõjutavad J. Tuule tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneb KarS §-s 75 sätestatule vastav käitumiskontroll. Vangla iseloomustusest nähtuvalt J. Tuul varasemalt katseajal käis korralikult ennast registreerimas, kuid pani toime uue kuriteo ning tema katseaeg jäi seetõttu lühikeseks. See suurendab ohtu, et J. Tuulel võib olla raskusi käitumiskontrolli ajal normikohase käitumisega. J. Tuule kuritegelik käitumine on varasemalt olnud väga intensiivne. Tuleb nentida, et ta on n-ö süstemaatiline õigusrikkuja. Vanglakaristusi kandes on ta läbinud ka arvukalt erinevaid programme, mis võinuks teda motiveerida edaspidisele õiguskuulekusele, kuid ometi on lubadused siiani jäänud tühjadeks. Seni on J. Tuul enda elujärje parandamiseks kasutanud ka kuritegelikku viisi. Kohus pidas oluliseks tunnustada, et J. Tuul on aru saanud, et mitmed tema kuriteod on tingitud alkoholi liigtarvitamisest ja liigsest mõjutatavusest ning ta mõistab nende probleemidega tegelemise vajadust. Ei saa välistada, et J. Tuul tõepoolest leiab endas meelekindlust ja tahtejõudu tulevikus teha ja käituda nii, nagu ta kirjeldas kohtule ärakuulamisel, kuid varasem elukäik ja sooritatud kuriteod annavad aluse järelduseks, et enda usaldusväärsuse tõstmiseks tuleb tal väga pingutada. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. märtsi
18. a määrus asjas nr 1-09-14104, p 21). Eeltoodud asjaolusid kogumis kaaludes leidis kohus, et J. Tuule puhul on ohuprognoos siiski tavapärasest kõrgem ega anna alust tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
19. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Tuul, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. J. Tuul leiab, et tema vabastamata jätmise tõttu kerkib üles küsimus, miks ta on pidanud osalema gruppides ja vangla tööhõives, kui on teada, et ta on pool elu olnud vanglas. Vangistuses tuleb niigi tohutult pingutada, et mitte otsa või karistada saada. President ei andnud talle armu, ta ei saa tingimisi vanglast välja ja teda ei lasta ka avavanglasse. Tal on jäänud kanda 11 kuud ja siis tuleb ta nii ehk naa vabadusse. Kui järelevalve puudub, siis hakatakse kohe jooma. Praegu tunneb ta ise, et nüüd on viimane aeg teha vanglaga lõpparve. Inimene võib muutuda üleöö. Tema on muutunud 100%. Ta palub endale seda viimast võimalust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et J. Tuule määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
21. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. aprilli
23. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
24. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
25. Vaidlustatud kohtumäärusest selguvalt on maakohus J. Tuule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja veenvalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid kogumis ega ole ühelegi tegurile omistanud 2