← Eesti

2-19-3437/5

Obsah (14)§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 203§ 59§ 205§ 208§ 33§ 204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3437 Tsiviilasi Formaadivabrik OÜ sundlõp

§ 209

lg 2); esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

); koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2); koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3); avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

); rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1). MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu registriosakond esitas 05.03.2019 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtule puudutatud isiku I dokumendid, et algatada äriseadustiku (

) § 59 lg 6 järgi menetlus sundlõpetamise otsustamiseks. Puudutatud isiku I juhatuse koosseis ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele. 2. Kohus algatas menetluse 13.05.2019 kohtumäärusega, millega nõudis 14 päeva jooksul puudutatud isikutelt kirjaliku seisukoha esitamist puudutatud isiku I sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Kohus kohustas puudutatud isikuid muu hulgas leidma likvideerija kandidaat ning esitama likvideerija kirjalik nõusolek likvideerimise 2

(5)2-19-3437 läbiviimiseks või tasuma likvideerija kulutuste katteks 300 eurot kohtu arvele. Puudutatud isiku II pankrotihaldur kinnitas 27.08.2019, et ta on nõus täitma puudutatud isiku I likvideerija ülesandeid. Samuti tasuti 27.08.2019 kohtu deposiitkontole likvideerija tasu ja kulutuste katteks 300 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus lahendab TsMS § 475 lg 1 p 11 ja p 12¹ alusel juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise asju hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
  2. Kohus, tutvunud asjaolude ja esitatud seisukohtadega, leiab et puudutatud isik I tuleb sundlõpetada ja algatada likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. 5.

§ 203

lg 1 p 3 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel.

§ 59

lg 6 näeb ette, et kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise.

§ 203lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel.

Harju Maakohtu 27.06.2018. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-5539 on välja kuulutatud A R (pankrotis) (puudutatud isik II) pankrot. Puudutatud isiku I juhatuse liikme andmed on 16.07.2018 kandemäärusega äriregistrist kustutatud. Puudutatud isikule I on 16.07.2018 tehtud hoiatusmäärus sundlõpetamiseks ning antud tähtaeg 180 päeva alates määruse tegemisest juhatuse koosseisu seaduse ja põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks. Kohus kontrollis 14.10.2019 äriregistrit. Käesoleva ajani ei ole äriregistrile dokumente esitatud ega viidud puudutatud isiku I juhatuse koosseisu vastavusse seaduse nõuetega. Uue juhatuse liikme määramist ja sundlõpetamise aluseks oleva olukorra kõrvaldamist ei ole vajalikuks pidanud puudutatud isiku I ainuosaniku õiguseid teostav pankrotihaldur. Juhatuse puudumine viitab asjaolule, et tegemist on püsivalt mittetegutseva ühinguga, mille sundlõpetamine ja likvideerimine on tsiviilkäibe huvides. Pankrotihalduri tegevusest nõusoleku andmisel puudutatud isiku I likvideerimisprotsessi läbiviimiseks järeldab kohus soovi äriühingu tegevust mitte jätkata ning puudutatud isik I likvideerida. 6.

§ 205

sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihalduri Oliver Ennoki, kes on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid pankrotihaldur Oliver Ennoki likvideerijaks nimetamise. 3

(5)2-19-3437
  1. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu tagamiseks on tasutud kohtu deposiiti ettemaksuna 300 eurot.
  2. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud

§-s 209 –

  1. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
  2. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
  3. Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
  4. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku I kanda.
  5. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (

§ 208

lg 2).

§ 33lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Ts

MS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kooskõlas

§ 204

lg-ga 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Seega hakkavad sundlõpetamise korral likvideerija volitused kehtima vastava kohtulahendi jõustumisest. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Kohtulahend tuleb registripidajale kande tegemiseks edastada selle jõustumisel. 13. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada juriidiline isik ja ametisse määratud likvideerija (TsMS § 606 lg 2 koostoimes § 629 lg-ga 5 ja § 660 lg-ga 1). Kuna kohus 4

(5)2-19-3437 määrab likvideerija olukorras, kus juriidilisel isikul senine seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kättetoimetatuks ka juriidilisele isikule. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.