Obsah (7)

§ 5§ 230§ 232§ 235§ 355§ 162§ 163

2-18-3800 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula Otsuse kuupäev 03.juuli 2019 Tsiviilasja number 2-18-3800 Tsiviilasi D Ši hagi Sapo-Stroj s.r.o ja OÜ

§ 5

lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 235

kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. 3 2-18-3800 ITVS § 24 lg 6 kohaselt, hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6 kohaselt, hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt, tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 5 lg 2 kohaselt, töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. TLS § 29 lg 6 kohaselt, Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt, näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt, näilik tehing on tühine. 2017 juulis kehtinud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 1 kohaselt, töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühisja isikukaitsevahendeid. TTOS § 14 lg 5 p 4 kohaselt, töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Hageja esitas 18.08.2017 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile kostja I vastu avalduse, mida täpsustas töövaidluskomisjoni istungil ja milles palus lõpliku nõudena tuvastada töösuhte olemasolu kostjaga I, nõudis töötasu seitsme kuu eest kuni istungi toimumise päevani, arvestades abitöölise keskmise töötasuga 600 eurot kuus, kokku brutosummas 4200 eurot ning loobus hüvitise, viivise ja moraalse kahju nõudest. Töövaidluskomisjon rahuldas 12.02.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1774/17 hageja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon otsustas tuvastada töösuhted hageja ja Sapo-Stroj s.r.o. vahel alates 11.07.2017 kuni 14.07.2017 ja jättis rahuldamata hageja töötasu nõuded Sapo-Stroj s.r.o. vastu summas 4200 eurot. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 66 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust (ITVS). Seega lähtus töövaidluskomisjon asja lahendamisel ITVS sätetest. Hageja esitas 11.03.2018 Harju Maakohtule hagi kostja II vastu, milles palub tuvastada, et hagejal oli tööleping Formeks Grupp OÜ-ga ning mõista hagejale saamata jäänud töötasu suuruses 600 eurot kuus. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt, töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tulenevalt ITVS § 24 esitas hageja 11.03.2018 hagi kohtusse kostja I vastu sama töövaidluse läbivaatamiseks ja töötasu saamiseks. Töövaidluskomisjoni toimiku kohaselt on 12.02.2018 otsus hagejale kätte toimetatud 14.02.2018, seega on hagiavaldus esitatud kohtusse tähtaegselt. Kohus lahendab hageja poolt esitatud hagi kostja II vastu ja hagi kostja I vastu töövaidlusasjas nr 4-1/1774/17 lahendatud nõude maakohtus läbi vaatamiseks, ühes menetluses. Kohtu hinnangul on võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus jätab hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

§ 355

kohaselt, kohus 4 2-18-3800 võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Hageja esitas 22.08.2018 taotluse menetluse peatamiseks seoses hageja viibimisega välismaal rehabilitatsioonikeskuses kuni 6 kuud. Kohtule on esitatud 10.09.2018 tõend, et hageja viibib 23.08.2018-10.09.2018 Prantsusmaal „Source de vie“ narko- ja alkoholisõltuvuse rehabilitatsiooniprogrammis. Hageja teatas 04.10.2018 kohtule e-kirjaga, et ta on lahkunud rehabilitatsioonikeskusest „House of life“ seoses intensiivse inimõigusi rikkuva kodukorraga ja on hetkel kodutu Prantsusmaal. Hageja palub menetluse peatada kuni hageja tervise ja sotsiaalse olukorra paranemiseni, st kuni hageja saab elada ja süüa inimväärselt ja probleemid hammastega on lahendatud. Hageja esitas 05.11.2018 e-kirjaga kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni tervise paranemiseni, so depressiooni puudumiseni ja inimväärse elustiili saavutamiseni ja teatas, et on jätkuvalt kodutu Prantsusmaal. Hageja teatas kohtule 31.01.2019 e-kirjaga, et ta on kodutu Saksamaal. Hageja teatas kohtule 26.05.2019 e-kirjaga, et alates 2018 oktoobrist on ta viibinud mitmes välisriigis ja et käesoleval ajal elab hageja Saksamaal. Hageja teavitas kohut, et on valmis osalema kohtumenetluses ja taotleb asja läbivaatamist ilma tema isikliku osavõtuta kohtuistungist. Hageja teatas kohtule 31.05.2019 e-kirjaga, et taotleb tema poolt esitatavate venekeelsete dokumentide läbivaatamist ilma eestikeelse tõlke nõudmiseta. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on teatanud, et ta on valmis kohtumenetluses osalema, siis puudub alus menetluse peatamiseks. Tsiviilasja toimikus olevad hageja venekeelsed e-kirjad on kohtule arusaadavad. Hageja nõue kostja II vastu Hagiavaldusest nähtuvalt töötas hageja objektil asukohaga xxx Tallinnas 11.07.2017-14.07.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 2017.a kehtinud § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TLS alates 01.01.2018 kehtiva § 31 kohaselt, töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. TLS alates 01.01.2018 kehtiva § 29 lg 9 kohaselt, töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. (TsÜS) 2017.a kehtinud § 147 lg 3 kohaselt, kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja 2017.a tekkinud nõue kohtu hinnangul aegunud. Töövaidluskomisjoni töövaidlusasja toimikust nähtuvalt on istungil kohal viibinud kostja I esindaja tunnistanud, et hageja töötas kostja I objektil ja et töökäsu andis hagejale kostja I esindaja, kes saatis kostja tööle Formeks Grupi alltöövõtjana ja et OÜ Formeks Grupp ei olnud objektil peatöövõtja. Samas toimikus on töövaidluskomisjonile esitatud töölepingu koopia, mille kohaselt sõlmiti leping hageja ja kostja I vahel (TVK toimik, lk 60). Kohus ei anna kostja II vastu esitatud nõude lahendamisel hinnangut töölepingu kehtivusele. Kohtu hinnangul on töövaidlusasja toimikusse esitatud dokumentide ja kostja I esindaja istungil antud ütlustega tõendatud, et töösuhe oli hagejal kostjaga I. Kostja II on vastuses hagile kinnitanud, et hagejal ei ole kunagi kostjaga II töösuhet olnud, kostja II ei ole sõlminud hagejaga töölepingut, ei ole andnud tööülesandeid ega tasunud hagejale töö eest ning et hageja ei ole kunagi kostja poole pöördunud töö saamiseks. Kohus on seisukohal, et ei ole tõendatud, et kostjal II oli hagejaga sõlmitud tööleping või et hagejal oli kostjaga II töösuhe, mille alusel oleks võimalik esitada kostjale II töötasu nõue. Asjaolust, et hageja jt võimalikud kostja I töötajad töötasid ehitusel, millel kostja II oli alltöövõtja ja et A T oli alltöövõtja töötaja, ei saa üheselt tuleneda, et hagejal oli kostjaga II töölepinguline suhe, eriti kui kostja I on kinnitanud, et hageja töötas kostja I juures. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi kostja II vastu rahuldamata. Hageja nõue kostja I vastu 5 2-18-3800 Kohus on seisukohal, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks hageja ja kostja I vahel tuleb osaliselt rahuldada ja saamata töötasu nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Töövaidluskomisjoni toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja I vahel vaidlust selles, et hageja töötas kostja I korraldusel ehitusobjektil alates 11.07.2017-13.07.2017 ja et hagejale on töö eest makstud sularahas 100 eurot. Toimikusse esitatud töölepingu koopiast nähtub, et leping sõlmiti hageja ja kostja I vahel 20.04.2017 tööks ehitajana alates 22.04.2017 ja töötamise kohaks on kostja I asukoht Prahas. Töötasu kokkulepet lepingus ei ole. Lepingule on alla kirjutanud kostja I esindaja ja hageja, lepingu kättesaamise päev ei ole lepingust näha. Töövaidluskomisjonile esitatud materjalidest nähtub, et hagejale ei ole töölepingut kätte antud, vaid hageja võttis oma töölepingu salaja kapist. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses kinnitas kostja I esindaja B B, et hageja töötas abitöölisena ehitusel xxx kolm päeva ning kolmandal päeval hageja keeldus töötamast ja lahkus, viidates sellele, et töötamine II korrusel ilma piireteta on ohtlik. Töövaidluskomisjonile on esitanud oma selgitused hageja ema ja isa, kes tõendavad, et hageja töötas ehitusobjektil aadressil xxx ka 14.07.
2. Kohtule esitatud teabest ja töövaidluskomisjoni materjalidest ei nähtu, et hageja töötas osalise tööajaga, samuti puudus hageja ja kostja I vahel kokkulepe ületunnitöös TLS § 44 alusel ja hageja väide, et ta töötas 12 tundi päevas, on tõendamata. Hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kinnitanud, et tööandja maksis talle töö eest sularahas 100 eurot. Kohtu hinnangul on töölepingu andmed ebaselged ja ei vasta tegelikkusele. Töölepingut ei olnud töötajale kätte antud, töötasu maksti sularahas ja töötasult maksude maksmine ei ole tõendatud. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt, kostja I ei olnud Maksu- ja Tolliametis registreeritud maksukohustuslasena ega ka ettevõtjana. Kohtule ei ole tõendatud, et pooled olid töölepingut vastavalt kokkulepitud tingimustele täitnud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks asunud 22.04.2017 kostja I juures tööle Tšehhi Vabariigis Prahas ning et pooled oleksid soovinud 20.04.2017 sõlmitud töölepingut üldse täita. Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud näiline leping Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 alusel. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Kuigi hageja ja kostja I vahel sõlmitud tööleping on tühine, on kohtule esitatud asjaoludega tõendatud, et hageja töötas kostja I heaks ajavahemikul 11.-14.07.
3. TLS § 4 lg 2 loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja I maksis hagejale töötasu netosummas 100 eurot, mis brutosummas oli 103,73 eurot. 2017.a oli Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot töötamisel täistööajaga (TLS § 29 lg 6). Hageja on väitnud, et ta asus tööle abitöölisena ja et tema tööülesanneteks oli valmistada tsementi, kanda ehitusplokke, tööriistu ja koristada prügi. Kostja I vastusest nähtub, et hageja töötas abitöölisena. Kohtule ei ole tõendatud, et hagejal oli töökogemus ja kvalifikatsioon, seega on põhjendatud lähtuda töö tegemise ajal kehtivast töötasu alammäärast. Lähtudes eeltoodust pidi töötaja ühe päeva töötamise eest teenima brutosummas 22,38 eurot (470/21) ja nelja päeva töötasu sellisel juhul on 89,52 eurot. Kuna kostja I on hagejale välja maksnud töötasu töötatud aja, so nelja päeva eest, siis hagejal puudub alus nõuda täiendavat töötasu nii näilise tehinguga sõlmitud töölepingu alusel kui TLS § 4 lg 2 alusel. Hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kinnitanud, et ta loobus töötamast, kuna töötingimused olid ohtlikud tema elule ja tervisele ja et hiljem tööandja talle tööd enam ei andnud. Kostja I on töövaidluskomisjonile esitatud vastuses väitnud, et hageja keeldus tööst ja lahkus töökohalt. Kohus leiab, et töötaja õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise, ei tähenda, et hageja ei pidanud täitma teisi abitöölisele ette nähtud tööülesandeid. Hageja ei ole tõendanud, et ta viibis töökohal ka pärast 14.07.2017 ja et 6 2-18-3800 tööandja keeldus hagejale tööd andmast. Eeltoodust asjaoludest nähtuvalt lõppes poolte vahel TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitud tööleping hageja algatusel 14.07.2017 ja selle tõttu puudub hagejal alus nõuda pärast 14.07.2017 töötasu 600 eurot kuus. Kohus leiab, et on tõendatud, et hageja töötas 11.07.-14.07.2017 kostja I juures. Kuna objekti Kopli 16 peatöövõtjaks oli kostja I, kes oli hagejale tööandjaks, siis ei ole tähendust sellel, kes oli hageja poolt nimetatud kolmas brigadir V. Kohtu hinnangul vahetute töökorralduste andmine ja nende täitmine ei tähenda, et hageja ja tema tööandja alltöövõtja vahel tekkis samuti töösuhe ja on loetakse tööleping sõlmituks. Menetluskulud

§ 162

kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes sellest, et kohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ning arvestades hageja poolt enda kohta avaldatud ja tsiviilasja toimikust nähtuvaid asjaolusid, peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula 7