MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Nikita Gikalo vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Gikalo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Nikita Gikalo tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.10.2017 kohtuotsusega süüdistuses
Karistuse kandmise alguseks loeti 05.02.
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;
MS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Nikita Gikalo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Nikita Gikalo ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu Nikita Gikalo selgitas kohtuistungil, ta palub kohtult teda usaldada, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused 3 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Nikita Gikalo tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust isik elas koos ema ja kahe vennaga xxx kahe toalises üürikorteris. N.Gikalo sooritas kuriteo vennaga kellega elas koos. N.Gikalol on põhiharidus. Riigikeelt valdab suhtlustasandil (tase B1). N.Gikalo töötas enne vangistust R. OÜ-s (teostas ettevõttes metallitöid, luges jooniseid). Vaatamata sellele pani toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasusaamise eesmärgil, viimaseks kuriteoks oli rööv. Isiku lähedasteks on ema, õde ja kaks venda. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad. Vabaduses suhtles N. Gikalo probleemsete, negatiivset mõju avaldavate isikutega. N.Gikalo on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vangla karistust kannab teist korda. Eelnevalt on käitumiskontrolli ajal pannud toime uue kuriteo ning üldkasuliku töö ajal koostati erakorraline ettekanne seoses sellega, et Nikita Gikalo hoidis kõrvale ÜKT sooritamisest. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud pere, elukoht, kindel töökoht ja varasem karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Selles mõttes on prognoos järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamisele negatiivne. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on neli kriminaalkaristust. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud kahel korral kehalise väärkohtlemise, ühel korral grupis sissetungimise ja ühel korral varguse toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab röövimise eest grupis. Kehtivaid väärteokaristused puuduvad. Isiku korduvad kriminaalkaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav paneb kuritegusid toime konfliktolukordade lahendamise suutmatusest ja majanduslik kasusaamise eesmärgil. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et lähedastel, elukohal ega töökohal ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Retsidiivsuse risk on üsna oluline, arvestades isiku varasemat ekukäiku. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud ehitusviimistluse kursusel ning alates 18.04.2019 teostab Rhoones ruumide remonditöid. Omandab keevitaja eriala (orienteeruv lõpp 2019 augusti algus, kohtuistungil avalas isik, et ta omandas eriala). Töötanud koristaja ametikohal 4 ja alates 18.04.2018 töötab toidujagaja ametikohal. Lisaks on kinnipeetav läbinud kuriteoanalüüsi ja sotsiaalprogrammi viha juhtimise. Lisaks osaleb noortele suunatud motivatsiooniprogrammis, kus on preemiana välja teeninud koju viie tunnisele väljaviimisele lubamise kokku kümnel korral. Kodukülastused on toimunud ilma vahejuhtumiteta. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Isiku käitumine on väga hea ja ta täidab oma individuaalset kava usinalt. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on möödunud liiga lühike aeg. Viimane kuritegu on esimese astme kuritegu, mis on tõsine asjaolu, ja isikule oli vastavalt süüle mõistetud pikaajaline vangistus. Kuigi isiku käitumine vanglas on väga hea ja tal on läbitud viha juhtimise programm ja ta on väga tubli noortele suunatud motivatsiooni programmis, puudub kohtul veendumus, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Kinnipeetav viibib vangistuses teist korda, ehk enne raske kuriteo toimepanemist oli isikul vangistuse kogemus. See ei olnud piisav takistada raske kuriteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töö, eriala omandamine ja programmid oleks piisav uue kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – pere, elu- ja töökoht. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. N.Gikalo omab isikut tõendavat dokumenti elamisloakaart, xxx, kehtivusega kuni 27.11.2022. N.Gikalol on garanteeritud töökoht ettevõttes Kodused pirukad, abikokana. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. N.R., A.R. ja korteriomanik H.V. andsid kirjalikult nõusoleku Nikita Gikalo elektroonilise valvega vabanemiseks. Sõlmitud on pikaajaline üürileping. Eluase on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, toetav tugivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Kohus nõustub, et isiku võimalused vabaduses on väga head ja isiku vastava suhtumise korral ( selge tõrjuv suhtumine kuritegelikku elusse) võivad olla väga olulised uue kuriteo toimepanemise riski maandamisel. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 5 Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul N.Gikalo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, keda on varasemalt karistatud reaalse vangistusega, kes on varasemalt käitumiskontrolli ajal sooritanud uue kuriteo, kes on ÜKT tegemisest kõrvalehoidunud, oleks piisav mõjutamiseks, kui karistusest, mis on 5 aasta on ära kantud pool ehk 2 aastat 6 kuud. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetavat oli korduvalt karistatud ja ta oli varasemalt kandnud ühel korral reaalset vangla karistust, teda oli varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegude toimepanemisega. Isikul oli ka elukoht, lähedased ja tegevus tööturul. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetaval on küll vabanedes olemas garanteeritud töökoht ettevõttes Kodused pirukad (abikokk), kus talle makstakse täistööajaga 3.50 eurot tunnis brutopalka. Samas kinnipeetaval on rahalisi nõudeid 1075 euro ulatuses. Isik pani toime kuriteo majanduslikult kasusaamise eesmärgil. Seega on eelnevate kuritegude toimepanemise eesmärki arvestades võlgnevuse omamine ohuallikas. Tegemist on asjaoluga, mis võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mis soodustab kuritegelikul teel tuluteenimist. Kohtu hinnangul võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on sooritanud kuriteod grupis ning vabaduses suhtles probleemsete, negatiivset mõju avaldavate isikutega. Seega on kohtul põhjust arvata, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise põhjuseks on vangla iseloomustuse kohaselt tema mõjutatavus. Seega on oht, et isik jätkab peale vanglast vabanemist suhtlemist vanade tuttavatega ning ta võib olla teiste poolt kergesti mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.02.2022, s.o 2 aasta 4 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. 6 Kohus arvestab asjaolu, et isikul on toetav tugivõrgustik küll positiivse faktina, samas peab vajalikuks märkida, et isikul oli toetav perekond ja lähedaste toetus olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul toetav tugivõrgustiku olemasolu ja garanteeritud töökoht nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, tööhõives osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, garanteeritud töökoht, eriala omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse, eelneva käitumiskontrolli ajal uue kuriteo sooritamine, ÜKT sooritamsest kõrvalehoidmine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, katseajal kriminaalhoolduse all uue kuriteo toimepanemist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. 7 Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Nikita Gikalo temale Viru Maakohtu 25.10.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.