← Eesti

2-17-5536/35

Obsah (6)§ 29§ 578§ 207§ 30§ 8§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5536 Tsiviilasi N J h

) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29

lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (

§ 29lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).

§ 29

lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. 31. Kohtu hinnangul ei ole kostja hagejat eksimusse viinud ega hagejat petnud sellega, et jättis hagejale enne Lepingu sõlmimist teavitamata, milline on tõmmitsa eemaldamise optimaalne lahendus. Kohus nõustub kostjaga, et Lepingu sõlmimise ajaks ei olnud veel teada tõmmitsa eemaldamise optimaalne lahendus ja seda lahendust asuti alles leidma. Kohtu hinnangul kinnitab seda Lepingu punkti 5 enda sõnastus, milles on märgitud optimaalne lahendus, seejuures täpsustamata, milles see seisneb. Kohus leiab, et kompromisslepingu sõlmimisel lepivad pooled võimalikult konkreetselt kokku kompromissi tingimustes ega jäta midagi olulist lahtiseks. Optimaalse lahenduse lahtiseks jätmisega on pooled pidanud kohtu hinnangul silmas seda, et see lahendus sisustatakse alles Lepingu sõlmimise järgselt. Samuti viitab sellisele tõlgendusele Lepingu punkti 5 sõnastuses kasutatud lauseosa - „või tehniline 6

(10)2-17-5536 lahendus osutub kallimaks“. Sellest tulenevalt ei olnud pooltel Lepingu sõlmimisel veel ühest ettekujutust, kuidas ja milliste kuludega tõmmitsa eemaldamine hageja kinnisasjalt aset leidma saab. Kohtule on esitatud projekteerimisülesanne nr 25142, mis koostatud 07.12.
  1. a ning mille kohaselt nähti ette, et xxxx kinnisasja ees asetsevale õhuliini mastile paigaldatakse tõmmitsad selliselt, et need ei ulatuks hageja kinnisasjale (I kd tl 6263). Seega koostati ka projekteerimisülesanne alles pärast Lepingu sõlmimist ja kohtu hinnangul on põhjendatud kostja väide, et Lepingu sõlmimisel ei saanud kostja ette näha, milliseid konkreetseid lahendusvõimalusi tegelikkuses võimalik kasutada oleks.
  2. Kuna Lepingus ei olnud kokku lepitud, milline on optimaalne lahendus, siis ei saa kostjale ette heita konkreetset pakutud lahendusviisi. Vaidluse all ei ole see, et sel ajal kui kostja optimaalsemat lahendust otsis, toimus hageja kinnisasjale xxx elamu ehitus ja sissesõiduväravat ei olnud veel ehitatud. Antud asjaolu kinnitab ka hageja poolt esitatud foto (I kd tl 6), millelt nähtub ehitusjärgus elamu ja ajutine piirdeaed. Hageja väitel oleks kostja pidanud elamu ehitamisest järeldama, et hageja vajab ka kinnisasjale sissesõidu võimalust. Kohtu hinnangul ei saa aga sellest, et toimus elamu ehitamine, järeldada seda, et kostja pidanuks Lepingu sõlmimise ajal või projekteerimisülesannet andes teadma konkreetse värava asukohta.
  3. Lepingu punktis 3 on hageja avaldanud soovi tõmmitsa eemaldamiseks enda kinnistult (I kd tl 19-20). Sellest teeb kohus järelduse, et hageja sooviks oli tõmmitsa eemaldamine enda kinnistult. Kostja poolt pakutud optimaalseks lahenduseks oli kahe tõmmitsa paigaldamine Tallinna linnale kuuluvale maale. Seega oli kostja poolt välja pakutud lahendus kooskõlas hageja soovidega. Lepingust ei saa kohtu hinnangul järeldada poolte tahet sõlmida Leping tõmmitsa konkreetse asukohaga väljaspool hageja kinnisasja piiri. Lõplikud lahendused ja tõmmitsa hilisem paiknemine oli Lepingu kohaselt jäetud lahtiseks. Hageja võttis sellise sõnastusega lepingu sõlmimisega endale riski, et talle lõpuks ükski variant ei pruugi sobida ja tõmmits jääb endiselt tema kinnisasjale.
  4. Juhuks kui hagejale pakutud optimaalne lahendus ei leia hageja poolt heakskiitu oli kohtu hinnangul poolte vahel Lepingus kokku lepitud, et rakendatakse kallimat lahendust. Hagejale jäi ka sellise variandi puhul õigus sellega mitte nõustuda ja kogu makstud raha tagasi saada (Lepingu punkt 5 teine lause). Vaidlust ei ole selles, et hagejale kostja poolt pakutud optimaalne lahendus ega pakutud kallim lahendus (õhuliini maakaabelliiniga asendamine) ei sobinud.
  5. Kohtu hinnangul ei nähtu ei Lepingust ega ühestki kohtule esitatud tõendist seda, et kostja oleks hagejale Lepingu sõlmimisel jätnud mulje, nagu oleks tõmmitsa rajamine võimalik selliselt, et need hageja kinnisasja tänavapoolsele küljele ette ei jää. Elektrilevi OÜ Kliendipöördumiste halduse spetsialist J H 13.10.
  6. a e-kirjast (I kd tl 16) sellist järeldust teha ei saa. J Hesitas antud e-kirjaga hagejale selgitused, mille kohaselt „olemasoleva liini konfiguratsiooniga peab tõmmits jääma xxx kinnistule. Ülejäänud lahendused on võimalikud, kuid vajavad juba liinide konfiguratsiooni muutmist ehk liinide ümber ehitust (projekteerimine, uute võimalike mastide asukohad, tõmmitsate või tugede ümber projekteerimist, maaomanikega kooskõlastamine ja muu võrgu ümberehitusega kaasnevad tegevused ja kulud), kuna tõmmitsata mast püsima ei jää. Ilma olemasolevat võrgu konfiguratsiooni muutmata ei ole võimalik kinnistult ümber tõsta tõmmitsat transpordimaale. Mast paikneb ca 1m haljasala ribal, kuhu ei ole võimalik nõuetekohaselt tõmmitsat paigaldada. Tõmmitsa ankur peab jääma mastist 3-4m, et see nõuetekohaselt ka masti sirgena hoiaks.“ (I kd tl 16). Seega ei oleks ilma olemasoleva võrgu ümberehituseta olnud võimalik variant, mille kohaselt tõmmitsaid hagejale kuuluva kinnisasja ette ei jää. 7
(10)2-17-5536
  1. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hagejat eksimusse viinud ega hagejat petnud ning 29.11.
  2. a sõlmitud kompromisslepingu puhul ei ole tegemist tühise tehinguga. 37.

§ 578

lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.

§ 578

lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse

§ 578

lg 2 järgi nõuetest loobumist (

§ 207

) ja nõude tunnustamist (

§ 30

) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu kui kohustustehingu sõlmisid (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13;
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-10, p 13;
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6579/47, p 11). Lepingu punktides 1 ja 6 leppisid pooled kokku, et hageja sisuliselt oma senistest nõuetest seoses kostjale kuuluva elektrimasti tõmmitsaga loobub ja hageja omandab uue õiguse nõuda Lepingu punktis 3 kokku lepitud ulatuses ja tingimustel tõmmitsa eemaldamist oma kinnisasjalt. Hageja ei soovinud lõpuks oma õigust kasutada, mille tõttu ei tekkinud kostjal Lepingu alusel kohustust tõmmitsa eemaldamiseks.
  7. Hageja on seega Lepingu alusel loobunud oma tõmmitsa eemaldamise nõude õigusest kostja vastu.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Lepingust tulenevalt ei saa teha järeldust, et hageja loobumine oleks olnud seotud sellega, kas hageja saavutab Lepingu eesmärgi (tõmmitsa eemaldamine oma kinnisasjalt) või mitte.

  1. Kuna hageja on kehtivalt loobunud oma õigusest nõuda oma kinnisasjalt kostjale kuuluva tõmmitsa eemaldamist, ei hinda kohus kas
  2. a hageja kinnisasja ees Xxx tänaval asuva elektrimasti paigaldamise puhul oli tegemist tehnorajatise püstitamise või hooldustöödega; kas
  3. a tööde käigus muudeti vaidlusaluse masti või tõmmitsa asukohta; kas
  4. a töödest tulenevalt kaotas hageja talumiskohustuse ega seda, kas AÕSRS § 15 2 lg 1 ja lg 2 on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kohus peab eeltoodust tulenevalt mittevajalikuks hinnata ka nimetatud asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid.
  5. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja taotlus 18.10.
  6. a kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamisele. Hageja soovib protokolli lk-l 3 kostja sõnavõtule „See oli 30-50 aastat vana. See oli amortiseerunud.“ lisada hageja vastuse „Betoonankrud ei amortiseeru ja nende asendamine ei ole tavapärane, vastasel juhul amortiseeruksid ka majade vundamendid ning neid tuleks asendada“. Samuti soovib hageja protokolli lk-l 5 hageja sõnavõtule „Tegemist on kinnistu sees tehtud fotoga. Nähtub, et tõmmits jääb keset autode parkimise kohta.“ lisada hageja vastuse – „Pildil on näha ka tõmmitsa uus, teistest erinev tehniline lahendus.“ Samuti soovib hageja protokolli lk-l 6 kostja sõnavõtule „Amortiseerumine.“ lisada hageja vastuse – „Tõmmits ega betoonankur ei amortiseeru.“ Kostja palub jätta hageja taotlus rahuldamata. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja soovib protokolli täiendada. See ei ole aga TsMS § 53 kohaselt võimalik kuna TsMS § 53 võimaldab protokolli parandada mitte täiendada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  7. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg
  8. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda. 8

(10)2-17-5536
  1. Kostja esitas 17.10.
  2. a koostatud menetluskulude nimekirja, milles märkis, et kostja menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud kokku summas 3090 eurot ( käibemaksuta). Kostja esitas 08.11.2018 täiendavate menetluskulude nimekirja, milles märkis, et täiendavateks menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud 800 eurot.
  3. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
  4. Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et osaliselt on kostja poolt märgitud menetluskulude näol tegemist põhjendamatu kuluga. Kohus peab põhjendatuks kostja poolt menetluskulude nimekirjades märgitud menetlustoiminguid, kuid osaliselt on tegemist põhjendamatu ajakuluga. Nimelt ei pea kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu seoses 18.10.
  5. a kohtuistungi ettevalmistamisega. 18.10.
  6. a kohtuistungiks oli kohus poolte taotlused juba lahendanud ja varasemal istungil arutanud pooltega asjaolusid ning selgitanud õiguslikku külge ja tõendamiskoormust. Seega ei olnud kostja lepingulisel esindajal põhjust eeldada, et jätkuistungi näol oleks pidanud olema tegemist täiendavat ettevalmistamist vajava istungiga. Kohus leiab, et selleks piisanuks ka kahest tunnist. Samuti ei ole kohtuhinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt 08.11.
  7. a menetlusdokumendi koostamiseks 3 tunni kulutamine. Kostja kohtukõne teesid sisaldavad varasemalt kostja poolt avaldatud seisukohti, mistõttu kohtukõne koostamine ei oleks kostjale pidanud olema ei keerukas ega ajamahukas. Kohus leiab, et põhjendatud oleks ajakulu 1,5 tunni ulatuses. Ülejäänud kostja poolt viidatud ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 36,4 tundi.
  8. Riigikohus on 13.11.
  9. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 100 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab asja keerukusele ja mahukusele.
  10. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 3640 eurot.
  11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9

(10)2-17-5536 Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.