Obsah (4)

§ 35§ 42§ 113§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11164 Tsiviilas

§ 35järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11) 7. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas. 8. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingutes kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu neli kuni viis korda. Kohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. 9.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel 3 kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

452,82 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.03.2018 – 25.07.2019 võlgneb kostja hagejale vastavalt viivisena 50,32 eurot. 2555,67 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.02.2018 – 25.07.2019 võlgneb kostja hagejale vastavalt viivisena 299,68 eurot. 1727,64 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.02.2018 – 25.07.2019 võlgneb kostja hagejale vastavalt viivisena 202,58 eurot Kokku tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 552,58 eurot.

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 73% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja ja 27% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 419,75 eurot (s.o 575 eurost 73%).
2. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuludeks riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot kolme tunni töö eest. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik ühe kolmandiku ulatuses ehk summas 100 eurot (300:3). Töö on piirdunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks 575 eurot ja mõistab selle kostjalt välja 73% ulatuses.
3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
4. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 14. Ts

MS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4