2-19-8881/8

1 2-19-8881 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-8881 Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi K. K. hagi I. K. vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamata jätmine / Menetluse lõpetamine Menetluse staatus Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xx alevik, 43001, xxx vald, Ida-Virumaa) Hageja seaduslik K. K. (isikukood xxxxxxxxxxxxxx, esindaja: elukoht xxx xx-xx, xxx alevik, 43001, xxx vald, Ida-Virumaa) Hageja lepinguline esindaja: Killu Kool (volikirja alusel, xxx) e-post Kostja: I. K. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxx alevik, 43001, xxx vald, Ida-Virumaa; e-post: xxx) RESOLUTSIOON
2. Jätta kinnitamata K. K.i lepingulise esindaja Killu Kooli ja I. K.i vaheline kompromiss, kuna see on vastuolus heade kommetega.
3. Lõpetada menetlus K. K.i hagis I. K.i vastu elatise suurendamise nõudes TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel.
5. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks. 2 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK Viru Maakohtu menetluses on K. K.i hagi I. K.i vastu elatise suurendamise nõudes. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas oli menetluses I. K.i hagi K. K.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, tsiviilasi nr. 2-19-
6. 16.09.2019 on tsiviilasjas nr. 2-19-6564 sõlmitud pooltevaheline kompromiss, mille punktis 6 on märgitud, et ”Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ts.asjas nr. 2-19-8881 elatise suurendamise nõudes lõpetatakse menetlus seoses kokkuleppe saavutamisega.” 03.10.
7. a kirjaga kohus selgitas hageja esindajale, et ”Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuigi pooled on tsiviilasja nr. 2-19-6564 raames kokku leppinud, et tsiviilasja nr. 2-19-8881 menetlus lõpetatakse seoses kompromissi sõlmimisega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, siis ei ole antud kompromiss aluseks tsiviilasja nr. 2-19-8881 lõpetamiseks. Tsiviilasja nr. 2-19-8881 lõpetamiseks tuleb esitada kohtule vastavasisuline avaldus.” Kohus palus hageja esindajal esitada avaldus menetlusest loobumiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikuga ja esitatud taotlusega, leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata ja kompromiss kinnitamata. Kompromiss 08.10.2019 esitasid pooled kohtule kompromissi, milles märgivad, et ”Pooled on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja tsiviilasjas nr 2-19-6564 kokku leppinud, et alates 01.05.2019 tasub hageja I. K. kostja K. K.i ülalpidamiseks 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alamäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse iga kuu 10-ndaks kuupäevaks K. K. arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx, märkides selgituseks lapse K. K. elatis. Elatise võlgnevus perioodil 01.05.2019 – 16.09.2019 summas 850 eurot tasutakse hiljemalt 30.11.
8. Käesolev kompromissileping on sõlmitud kahes võrdse jõuga eksemplaris. Kummalegi Poolele jääb üks kompromisslepingu eksemplar. Kolmas eksemplar esitatakse kohtule palvega see kinnitada vastavalt TsMS § 430 lg
9. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 219-8881 ilma kohtuistungit korraldamata.“ 10.10.
10. a menetlustoimingu protokollist nähtub, et kohtujurist helistas hageja lepingulisele esindajale Killu Koolile telefoni nr xxxxxxx, palvega esitada avaldus menetluse lõpetamiseks. Jurist selgitas, et kohus ei saa antud kompromissi ülalmärgitud viisil kinnitada, kuna sisuliselt on elatise maksmise kord kinnitatud juba 16.09.
11. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-19-6564 ning käesoleva kompromissi kinnitamisel hakkaks ühe nõude osas olema kaks täitedokumenti. Esindaja Killu Kool teatas konkreetselt, et nemad hagist ei loobu ning kui kohus ei saa antud kompromissi kinnitada, siis teatagu sellest kirjalikult. Esindaja teatas, et kui ka kohus seda kompromissi ei kinnita, sest see sisaldab viidet teisele lahendile, siis nad esitavad uue kompromissi. Kui kohus ka uut kompromissi ei kinnita, siis tuleks korraldada kohtuistung. 3 Esindaja enda jaoks on ebaselge, kuidas saadi tsiviilasja nr. 2-19-6564 raames lahendada käesoleva menetlusega seotud küsimust. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas oli menetluses I. K.i hagi K. K.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. 16.09.2019 on tsiviilasjas nr. 2-19-6564 sõlmitud pooltevaheline kompromiss, mille punktis 6 on märgitud, et ”Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ts.asjas nr. 2-19-8881 elatise suurendamise nõudes lõpetatakse menetlus seoses kokkuleppe saavutamisega.” Kuigi Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses olnud tsiviilasjas nr. 2-19-6564 lahendati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet, mitte elatise suurendamise nõuet ning hageja oli selles menetluses kostja, on sellegipoolest poolte vahel sõlmitud kompromissiga ära lahendatud ka käesolevas hagis esitatud elatise suurendamise nõue. Tsiviilasjas nr. 2-198881 palus hageja suurendada elatise nõuet seadusega ettenähtud määrani, mis käesoleval ajal moodustab 270 eurot kuus, ning 16.09.
12. a kompromissiga on kinnitatud elatise maksmine seadusega ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3 kohaselt, kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole seotud kompromissiga ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt, kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasjas nr. 2-19-6564 sõlmitud kompromissiga on ära lahendatud ka tsiviilasjas nr 2-19-8881 esitatud nõue, siis ei ole võimalik käesolevat kompromissi kinnitada, sest see oleks vastuolus heade kommetega – antud kompromissi kinnitamisega tekiks ühe nõude suhtes kaks iseseisvat täitedokumenti, mis oleks vastuolus ka seadusega. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus 08.10.2019 esitatud kompromissi kinnitamata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ka uue kompromissi esitamine ei võimaldaks seda kompromissi kinnitada, sest tsiviilasjas nr. 2-19-8881 esitatud nõue on poolte endi poolt ära lahendatud tsiviilasja nr. 2-19-6564 raames. Pooled ei ole 16.09.2019 kohtumäärust vaidlustanud, kohtumäärus on jõustunud. Menetluse lõpetamine Kuigi TsMS § 430 lg 4 teise lause kohaselt, kui kohus ei kinnita kompromissi, siis kohus jätkab tsiviilasja menetlust, ei pea kohus antud juhul menetluse jätkamist võimalikuks ning kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.09.2019 kohtumäärus nr. 2-19-6564, millega on sisuliselt ära lahendatud ka käesolevas tsiviilasja nr 2-19-8881 esitatud nõue, on jõustunud 16.09.2019 – seega on sama hagieseme, so elatise suurendamise nõude, suhtes olemas jõustunud kohtulahend ning kohus ei pea võimalikuks menetluse jätkamist ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4 Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 430 lg 3, 4, jätab kohus kompromissi kinnitamata ja TsMS § 9 lg 2, § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise suurendamise hagis. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik