← Eesti

2-18-7811/34

Obsah (5)§ 423§ 412§ 664§ 409§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-7811 Tsiviilasi Kairi-Maris

) § 3111 lg 1 p 1 alusel. Hageja ega tema esindaja ei ole kohut teavitanud kohtuistungile ilmumata jäämisest ja selle mõjuvatest põhjustest.

§ 423lg 3 ja § 409 lg 1 p 1 alusel jättis maakohus hagi läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega menetlus taastada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et kohustas hagejat isiklikult ilmuma kohtuistungile ning hageja kohtukutsel puudub hoiatus, et ilmumata jätmise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja viitab Riigikohtu
  2. novembri 2013 lahendile nr 3-2-1-117-
  3. Vaidlustatud määrus on motiveerimata. Määruse tegemisel ei ole maakohus kontrollinud

§ 412lg 1 eeldusi, millega on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi.

Maakohus on jätnud järgimata seaduse nõuded ja head menetlustava, st kontrollimata on menetlusosalise istungile ilmumata jäämise põhjuseid. Head menetlustava silmas pidades oleks maakohus pidanud helistama hagejale või tema esindajale ning küsima mitteilmumise asjaolude kohta. Hageja ja tema esindaja jõudsid kohtuistungile hilinemisega kl 13.38, kuid see oli juba lõppenud. Hilinemine oli tingitud inimlikust eksimusest. Hagi läbi vaatamata jätmine on olemuslikult sanktsioon hageja suhtes, mida tuleb rakendada siis, kui hageja oma käitumisega selleks piisavalt põhjust annab. Praegusel juhul on maakohus 2 jätnud hindamata ja põhjendamata hageja eelnevat käitumist menetluses, sh hageja huvi asja arutamise vastu. Sellega on rikutud hageja õigusliku ärakuulamise printsiipi. 5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

Asi tuleb saata Tartu Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. 7. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagi

§ 409

lg 1 p 1 alusel kostja taotlusel läbi vaatamata, kuna hageja ega tema esindaja ei ilmunud

  1. aprilli 2019 kohtuistungile ega teavitanud kohut kohtuistungile ilmumata jäämisest ja selle mõjuvatest põhjustest. Hageja on esitanud nii menetluse taastamise avalduse (II kd tl 31) kui ka määruskaebuse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale.
  2. Esmalt märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 412

lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

§ 409

lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte aga määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse võib

§ 412lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse Riigikohtule

§ 412lg 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

Seega ei saa selles asjas hagi läbi vaatamata jätmisel

§ 409

lg 1 p 1 alusel kohaldada

§ 427

, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel (vt Riigikohtu

  1. märtsi 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 9). Eelneva tõttu ei ole maakohtu
  2. aprilli 2019 määrus ringkonnakohtule edasikaevatav. Maakohus on määruses menetlusosalisi (eelkõige hagejat) eksitavalt selgitanud edasikaebamise korda. Samuti on maakohus ebaõigesti võtnud menetlusse hageja määruskaebuse
  3. aprilli 2019 määruse peale.

§ 664lg 2 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.

9. Eelnev ei tähenda aga seda, et hagejal ei ole üldse võimalik oma õigusi kaitsta. Nagu eelnevalt märgitud, on hagejal olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata

§ 409lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus.

Selliselt ongi hageja esitanud

  1. aprillil 2019 menetluse taastamise avalduse (II kd tl 31).
  2. Maakohus on
  3. aprilli 2019 kirjas (II kd tl 37) selgitanud, et avalduselt tuleb hagejal tasuda kautsjon ja tuua kohtu ette mõjuv põhjus, miks hageja ei saanud kohtuistungile ilmuda. Selliselt on maakohus jätnud menetluse taastamise avalduse sisuliselt tähelepanuta. Kui maakohus leidis, et avalduses esinevad puudused, oleks ta pidanud andma hagejale konkreetse tähtaja nende puuduste kõrvaldamiseks. Selle asemel on maakohus ebaõigesti võtnud hageja määruskaebuse menetlusse ja edastanud kaebuse ringkonnakohtule. Eelneva tõttu tuleb asi saata maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et kui maakohus jätab menetluse taastamata, on tal võimalik esitada määruskaebus menetluse taastamata jätmise määruse peale (

§ 412lg 5).

11. Menetluse taastamise avalduse lahendamisel tuleb silmas pidada ka järgmist. 3

§ 412lg-s 1 on sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise piirangud.

Kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid (

§ 412lg 1 p 3).

Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata

§ 412

lg-s 1 nimetatud põhjusel (

§ 412lg 4).

Hagejale saadetud kohtukutses, milles maakohus kohustas hagejat isiklikult kohtusse ilmuma, on olemas üksnes hoiatused trahvimise ja sundtootmise kohta. Selles kohtukutses ei ole selgitatud, et kohtuistungile ilmumata jäämise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Eelnevat ei muuda asjaolu, et vastav hoiatus on olemas hageja esindajale saadetud kohtukutses. Seega ei ole hagejal menetluse taastamise avalduses vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.