← Eesti

1-18-3699/14

1-18-3699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2019, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Toimiku number 1-18-3699 (17922700062) Kohtunik Merit Bobrõšev Taotlus Viru

§ 74

lg 4 alusel Kriminaalhooldusalune Aleksandr Kolpakov isikukood 38202153716; elukoht xxx RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-st 1, kohtunik määras: Rahuldada Viru Vangla erakorralises ettekandes sisalduv taotlus pikendada Aleksandr Kolpakovile ääratud katseaega.

§ 74

lg 4 alusel pikendada Aleksandr Kolpakovile Viru Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-18-3699 määratud katseaega 1 (ühe) kuu võrra, s.o kuni 09.12.

  1. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Viru Maakohtu 09.05.2018 otsusega tunnistati A. Kolpakov süüdi

§ 274

lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A. Kolpakov ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

Kriminaalhoolduse algas 25.05.2018 ja kriminaalhoolduse lõpp saabub 09.11.

  1. 09.11.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule esimese erakorralise ettekande taotlusega A. Kolpakovile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks

§ 74lg 4 alusel, kuna süüdimõistetu pani 06.03.2018 ja 14.10.2018 toime uue kuriteo.

Viru 1 1-18-3699 Maakohtu 12.11.2018 määrusega jäeti erakorralises ettekandes sisalduv taotlus A. Kolpakovi karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et uue kuriteo toimepanemist on alust jaatada vaid tingimusel, kui konkreetse isiku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, kuid jõustunud kohtuotsus puudub. 3. 03.10.2019 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule

§ 74lg 4 alusel teise erakorralise ettekande taotlusega pikendada A.

Kolpakovile määratud katseaega 1 kuu võrra, kuna süüdimõistetu ei ilmunud ettenähtud ajal, so 05.09.2019 registreerimisele. 04.10.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde täiendavad andmed. Lisaks 05.09.2019 etteheidetavale teole nähtub erakorralisest ettekandest, et kriminaalhoolduse kestel on A. Kolpakov jätnud täitmata nõude ilmuda kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule ettenähtud ajal ilma mõjuva põhjuseta 09.01.2019, 27.06.2019, 02.07.2019 ja 08.07.

  1. Kõnealuste rikkumiste kohta tegi kriminaalhooldusametnik A. Kolpakovile kirjaliku hoiatuse. Erakorralise ettekande kohaselt jättis A. Kolpakov registreerimiskohustuse täitmata ka 13.09.
  2. Ettekandest nähtub seegi, et muid nõuded ja kohustusi on A. Kolpakov täitnud nõuetekohaselt.
  3. A. Kolpakov taotles kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist ja täiendava võimaluse andmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Vaadanud läbi toimiku materjalid, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus A Kolpakovi katseja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. 6.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

  1. Erakorralises ettekandes heidetakse A. Kolpakovile ette registreeerimiskohustuse täitmata jätmist. A. Kolpakov on kätte saanud tema suhtes tehtud kohtuotsuse, millega jäeti talle mõistetud karistuse kandmata osa tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja kestel kohustus ta alluma käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Kõnealune otsus jõustus ja erakorralise ettekande kohaselt tutvus A. Kolpakov 04.06.2018 katseaja kontrollnõuete ja kohustustega ning nende täitmata jätmise tagajärgedega. Õiguste ja kohustustega tutvumist kinnitas A. Kolpakov oma allkirjaga. Sellest järeldub, et A. Kolpakov oli ja on teadlik kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi mõistetud karistusega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Vaatamata A. Kolpakovi-poolsele kinnitusele katseaja nõuetest arusaamise kohta, edastas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande katseaja pikendamiseks - põhjuseks registreerimiskohustuse kohane täitmata jätmine. Kohtule adresseeritud taotlusest nähtuvalt toimus erakorralise ettekande aluseks olev kohustuste rikkumine 05.09.
  2. Hinnates registreerimiskohustuse rikkumise tõendatust, leiab kohus, et rikkumise toimepanemist kinnitab registreerimisleht. A. Kolpakov on omakäelise allkirjaga kinnitanud teadmist, millal ta peab ilmuma kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule. Vaatamata teadmise olemasolule ta vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud kriminaalhooldusamtnikku mitteilmumise põhjusest. Kirjalikus seletuses avaldas ta ilmumata jätmise põhjendusena haigestumist. Haigestumist kinnitavat tõendit ta aga esitanud ei ole. Vastuvaidlematult pani A. Kolpakov toime registreerimiskohustuse rikkumise ja objektiivselt ei ole sedastatavad põhjendused mitteilmumise vabandatavuse kohta. Ka ei ole A. Kolpakov ühendust võtnud kriminaalhooldusametnikuga, et teavitada ilmumist takistavatest asjaoludest. 2 1-18-3699 Eelnevast järeldab kohus, et A. Kolpakov käitub viisil, kus peab vajalikuks ise korrigeerida millal või kas ta ilmub kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule. Registreerimiskohustuse täitmata jätmine on A. Kolpakovi puhuselt kujunenud käitumismustriks, kuna ta on registreerimiskohustust rikkunud korduvalt. Kohus rõhutab, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna kontrollinõude eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Järelikult registreerimiskohustuse rikkumine kriminaalhooldusele allutatud isiku poolt takistab küllaldaselt intensiivselt ka teiste tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli. A. Kolpakov ei ilmunud registreerimisele ka 13.09.2019, ent nimetatu ei ole erakorralise ettekande esitamise põhjuseks. Kriminaalhooldusametnik on rikkumise ja selle kohta esitatud seletuse lisanud erakorralise ettekande juurde iseloomustava materjalina.
  3. Kaaludes A. Kolpakovi toimepandud ja erakorralise ettekande aluseks olevaid registreerimiskohustuse nõude rikkumisi kogumis ja kujundades seisukohta, kas tema suhtes on võimalik jätkuvalt kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist, siis leiab kohus, et sisuliselt on rikkumiste korduvus karistuse täitmisele pööramise aluseks.
  4. Kuna kohus on seotud erakorralise ettekande taotlusega ja vaadeldaval juhul taotleb kriminaalhooldaja A. Kolpakovi katseaja pikendamist, siis tuleb kohtul kaaluda, kas katseaja pikendamine on põhjendatud. Kohtu veendumusel tuleb tõstatatule vastata jaatavalt – katseaja pikendamine on antud ajahetkel proportsionaalne. Seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse, et A. Kolpakovile on kohaldatud katseaega, mille pikkuseks on poolteist aastat. Tegemist on küllaldaselt pika perioodiga, suunamaks isikut õiguskuulekale teele. Katseaeg on lõpule jõudmise staadiumis. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et käesolev ettekanne on kogu kriminaalhoolduse kestel teine. Esmakordse erakorralise ettekande asjaolud olid sellised, kus kohtul oli ainus võimalus jätta erakorralises ettekandes sisaldus taotlus rahuldamata. Peale esmast erakorralist ettekannet on senise hoolduse kestel kriminaalhooldaja lugenud A. Kolpakovi käitumise selliseks, kus ei ole leitud olnud vajadust pöörduda kohtu poole ettepanekutega A. Kolpakovi suhtes vajalike meetmete vastuvõtmiseks tema suunamisel õiguskuulekale teele. Küll nähtub kohtute infosüsteemist, et A. Kolpakovi suhtes on esitatud kohtule süüdistusakt üldmenetluse korras menetlemiseks kriminaalasjas süüteoepisoodi osas, mille alusel esitati ka esimene erakorraline ettekanne. A. Kolpakov on antud kohtu alla, kohtumenetlus kestab ja seega jõustunud kohtuotsus puudub.
  5. Analüüsides kohtule esitatud materjale, siis järeldub, et antud ajamomendil oleva teabe kohaselt pole kohtule esitatud andmeid, et isik oleks käesoleva erakorralise ettekande alusel kohtuotsusest tulenevate muude nõuete ja kohustuste – v.a registreerimisnõude – rikkumist. Kohus leiab sedagi, et kuigi erakorralise ettekande kohaselt on tegemist korduva kontrollikohustuse rikkumisega, on üldiselt sedastatav isiku motiveeritus püsida õiguskuulekal teel. Arvestades karistuse täitmisele pööramise korral selle karistusaja pikkust, s.o 1 aasta vangistus ja et katseaeg on lõpusirgel, kuid A. Kolpakov on toime pannud olulisima käitumiskontrolliaegse rikkumise ning seda korduvalt, siis leiab kohus, et A. Kolpakovile määratud katseaega tuleb pikendada. Katseaja pikendamisel on A. Kolpakovil võimalus näidata oma käitumisega, et ta on suuteline järgima käitumiskontrolliaegsed nõudeid.
  6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek on rahuldamisele kuuluv ning

§ 74lg 4 alusel tuleb pikendada A.

Kolpakovile Viru Maakohtu 09.05.2018 otsusega määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 09.12.2019. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.