← Eesti

2-19-119561/4

Obsah (4)§ 147§ 133§ 363§ 371

2-19-119561 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-119561 Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Osaühingu Aktiva Finants avaldus

§ 147

lg 5, maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning

§ 133lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Ts

MS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kokku moodustab hagihind 153,58 eurot (68,83+68,78+jooksev viivis 15,97). RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot, s.o 30 eurot vähem kui seaduses sätestatud riigilõiv hagiavalduse esitamisel. Kohtu nõuet täiendava riigilõivu tasumiseks avaldaja tähtaegselt ei täitnud. Avaldaja ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul nõuetekohast hagiavaldust.

§ 363

lg 1 ja lg 3, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla 2

(3)2-19-119561 rahasumma maksmisele. Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsMS § 338 lg 4 p 2 kohaselt, kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses märgitakse tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks ning lähtuvalt TsMS § 339 lg 1 ja lg 2, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente ning puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid.

§ 371

lg 1 p 9 ja p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Et avaldaja ei ole tasunud riigilõivu ning avaldus ei vasta hagiavalduse vorminõuetele leiab kohus, et avalduse hagimenetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja menetluskulud jäeti hageja kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.