Obsah (8)
§ 164§ 468§ 444§ 459§ 445§ 173§ 122§ 129KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 19. september 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-5392 Kohtuasi N. I. hagi A. I. va
§ 164lg 1).
Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele (
§ 468lg 1 p 1). 1
(4)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 08.04.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapsele elatist tasuma. Perekonnas elab 4 inimest- vanaema, vanaisa, ema ja laps. Pere materiaalne olukord on keskmine. Ema sissetulekuks ühes kuus on 350 eurot. Kostjale kuulub auto, korter ja ta omab sissetulekut. Lapse igakuised vajadused moodustavad kokku 540 eurot. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 26.03.2019 miinimummääras. Esitatud on taotlus elatise kandmiseks hageja seadusliku esindaja N. I. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Sberbank, selgitusega „elatis“. Kostja vastus Kostja 04.05.2019 vastuses selgitab, et kostja ja hageja seaduslik esindaja sõlmisid abielu 22.12.2007 Venemaal, mille kohta oli väljastatud abielutunnistus nr I-AK 884190. 30.12.2009 sündis hageja, kelle sünnitunnistusele olid kantud hageja seaduslik esindaja ja kostja. Pärast hageja, kostja ja hageja seadusliku esindaja kolimist Eestisse hageja oli kantud rahvastikuregistrisse. Kostja leiab, et kuigi tal puuduvad otsesed põhjused kahelda oma isaduses, tekitavad kaudsed tõendid kahlust selles, et kostja on hageja bioloogiline isa. Kostja esitas kohtusse hagiavalduse isaduse vaidlustamise nõudes. Seetõttu leiab, et kuni kohtu poolt kostja isaduse kinnitamiseni on elatise määramine enneaegne. Kohtuistungil 11.09.2019 võttis kostja hagi õigeks avaldades seda sõnaselgelt kohtule, mille kohus kandis kohtuistungi protokolli. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt
§ 444
lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning esitab üksnes üldised selgitused. 2
(4)Hageja on esitanud hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse isa, kohustatud hagejat ülal pidama. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 ja 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja sünnitunnistusele on kantud emana hageja seaduslik esindaja ja isana kostja. Kostja isadus hageja suhtes on tuvastatud tsiviilasjas nr xxxx (ekspertiisiakt nr xxxxx, 02.07.2019). Hageja palub välja mõista elatise miinimummääras. Alampalga suurus 2019. aastal on 540 eurot, seega PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumelatise suuruseks on 2019. aastal 270 eurot. Riigikohus on selgitanud, et korduva kohtu poole pöördumise vältimiseks
§ 459
lg 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kohtulahendis kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (eeldusel, et miinimumelatis on asjaolude kohaselt ka proportsionaalne). Kohus võib elatise ka PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista nii kindla summana kui muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohtulahendi resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui ...“) (3-2-1-35-17 p 35). Eeltoodu alusel, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 26.03.2019 (hagiavalduses esitatud elatise nõudmise algus) igakuise elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni N. I. täisealiseks saamiseni, s.o 30.12.2027.
§ 445
lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja on taotlenud, et elatis kantakse hageja seadusliku esindaja N. I. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx Sberbank, selgitusega „elatis“. Kooskõlas
§ 445lg 1 määrab kohus, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja N.
I. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx Sberbank, selgitus „elatis“. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
§ 173
lg 1 ja 2).
§ 164
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooltel menetluskulusid tekkinud ei ole. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
§ 122
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja
§ 129lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva 3
(4)ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2430 eurot (9*270).
§ 468lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
(4)