2-19-11453/3

(4)2-19-11453 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja seaduslik esindaja ja kostja kokku, et kostja vabatahtlikult maksab elatis hageja ülalpidamiseks, kuid kostja täidab oma kohustus ebapiisivas määras ja ebaregulaarselt. Alates 07. novembrist 2018 kuni 31. juulini 2019 andis kostja hagejale elatise summas 1550 eurot (250+250+120+120+270+270+270=1550), kuid pidi andma 2390 eurot (250+250+270+270+270+270+270+270+270=2390). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga kostja võlgneb hagejale elatis summas 840 eurot (2390-1550=840). Kuna 2018.a novembri kuu eest elatis on makstud 15. novembril 2018, siis hageja nõuab elatis tagasiulatuvalt alates 01. detsembrist 2018. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt elatis hageja ülalpidamiseks perioodi 01. detsember 2018.a kuni 31. juulini 2019 eest ühekordse summana 840 eurot; välja mõista kostjalt elatis hageja ülalpidamiseks summas 270 eurot igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk kuni 23. oktoobrini 2035, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. 2

(4)2-19-11453 Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtu dokumendid kätte saanud isiklikult

1. augustil
2. Kostja kohtule vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96; § 97 p 1; § 100 lg 1, lg 2; § 101 lg 1, lg 2, § 108, Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2017 määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 ja Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg
5. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates
6. detsembrist 2018 kuni
7. juulini 2019 ühekordse summana 840 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 270 eurot alates
8. augustist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni
9. oktoobrini
10. Kostja poolt hagejale elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada hageja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Hagi hind Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 2430 eurot (270x9). Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja esindaja arvelduskontole. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nimetab hageja enda menetluskuludeks õigusabi kulud 220 eurot. Kohus ei küsinud kostjalt seisukohta hageja menetluskulude kohta. Arvestades, et kostja suhtes on tagaseljaotsuse eeldused täidetud, s.o kostja ei vastanud hagiavaldusele ning kohus hagi menetlusse võtmise määruses juhtis kostja tähelepanu sellele, et tähtaegselt kohtule vastamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, ei pea kohus eraldi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses kostja seisukohta küsima. 3

(4)2-19-11453 Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud asjaolude väljaselgitamiseks ja hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1,83 tundi. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud asjaolude väljaselgitamisele ja hagiavalduse koostamisele nõutud ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud kokku summas 220 eurot (120*1,83) on vajalikud ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 220 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4