Obsah (8)

§ 424§ 68§ 65§ 50§ 55§ 45§ 57§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3348 Kohtukoosseis Kriminaalasi Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati K

§ 424lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 14.

augusti 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Siim Sõnna (isikukood 38811066522) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioon läbi vaatamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot, vandeadvokaat Marina Valgele apellatsioonkaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3. Mõista Siim Sõnnalt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 30 eurot riigituludesse. Süüdistatav Siim Sõnnal tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 14.08.2019 otsusega karistati Siim Sõnnat

§ 424

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.01.2019, s.o 1 päev, karistusaja hulka ja mõisteti S. Sõnna kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 26.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuud 1 päev vangistust, võrra ning mõisteti S. Sõnnale liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti S.

Sõnnalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Maakohus selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmine kehtib

§ 55lg 1 kohaselt kogu S.

Sõnna vangistuse kandmise ajal ja lisaks sellele 4 kuu kestel. Kuna apellatsioon keskendub üksnes mõistetud karistusele, siis märgitakse siinkohal üksnes järgmist.

1. Maakohus leidis, et S. Sõnnale rahalist karistust mõista võimalik ei ole. S. Sõnna ei ole isik, kelle puhul saab loota karistuse tasumisele. Kõigepealt tuleb viidata sellele, et S. Sõnnal on maksmata mitmed väärtegude eest kohaldatud rahatrahvid. Lisaks peab tähele panema kriminaalasja nr 1-11-
2. Selles asjas karistati S. Sõnnat rahalise karistusega. Selle karistuse jättis süüdistatav mitme aasta vältel tasumata. Viimaks oli tarvis see karistus asendada vangistusega. Kolmandaks tuleb viidata sellelegi, et süüdistatava enda sõnul on tema majanduslik olukord võrdlemisi kehv. Välistada ei saa seda, et nüüd mõistetava rahalise karistuse S. Sõnna tasuks: nt hirmust vanglasse mineku ees. Samas on see S. Sõnna eelnevat elukäiku ja majanduslikku olukorda silmas pidades kõike muud kui kindel. S. Sõnna kriminaalmenetluse erinevate etappidega kokku puutunud korduvkurjategijana võib lähtuda sellest, et kui kohus talle tõepoolest rahalise karistuse mõistab, on n-ö oht möödas: vanglasse ta niikuinii minema ei pea, sõltumata sellest, kas ta karistuse tasub või mitte. 2.
3. Lähtudes S. Sõnna isikut isoleeritult vaadates suurest süüst kõneleda ei saa, samas aga tuleb süü suuruse juures arvesse võtta ka menetletava süüteoga seotud varasemaid süütegusid. On tõsi, et S. Sõnna ei ole varem pannud toime

§ 424päraseid kuritegusid.

Samas on ta aga sooritanud mitmeid teistsuguseid kuritegusid, mida ühendab praegu menetletavaga see, et needki pani S. Sõnna toime – nagu ta kohtuistungil kinnitas – purjuspäi. Tegemist on inimesega, kes on varem korduvalt joobes olles seadust rikkunud ja tegi seda nüüdki. Nende varasemate kuritegude kaalukust tõstab tõsiasi, et need pole lihtsalt kunagi minevikus aset leidnud, vaid nende eest on S. Sõnnal karistus veel kandmata: ta vabastati ennetähtaegselt vangistusest. Teiseks tuleb arvesse võtta sedagi, et liiklusrikkumised kui sellised pole S. Sõnna jaoks midagi uut: ta on sooritanud mitmeid liiklusalaseid väärtegusid. Sealjuures on need toimunud alles hiljuti: vaid mõne kuu jooksul enne praeguse menetluse esemeks olevat tegu. Muu hulgas pani S. Sõnna 18.07.2018 toime LS § 224 lg 2 järgse väärteo ehk S. Sõnna juhtis mootorsõidukit, kui tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Selline väärtegu külgneb

§ 424

pärase kuriteoga: nii suures joobes oleva isiku poolne sõidukijuhtimine võib LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt olla ka kuritegu. 2.2. S. Sõnnale tuleb tulenevalt

§ 424

lg 1 sanktsioonimäärast ja

§ 45lg-st 1 mõista kolmekümne päeva kuni kolme aasta pikkune vangistus.

See vangistus peab jääma sanktsiooni alammäära lähedale, sest esinevad mitmed S. Sõnna kasuks kõnelevad asjaolud. S. Sõnna on oma tegu tunnistanud ja kahetseb seda (

§ 57lg 1 p 3).

Teiseks juhtis S. Sõnna sõidukit kohas, kus liiklustihedus oli hõre ja kergliiklejaid ei olnud: öösel maanteel. Kolmandaks ei esinenud mingeid viiteid sellele, et S. Sõnna alkoholijoove mõjutas sõiduki juhtimist: nt selle kohta, et S. Sõnna oleks sõitnud sinka-vonka, oma sõidurajast väljas, liigkiiresti või -aeglaselt, poleks kasutanud tulesid, vms. Neljandaks ei ole S. Sõnna varem selliseid kuritegusid toime pannud. Seda asjaolu saab arvesse võtta hoolimata sellest, et varasema sarnase kuriteo korral oleks S. Sõnna teo kvalifikatsioon teistsugune. 2.3. Esiteks võimaldab ka

§ 424lg 2 mõista üksnes kolmekümne päeva pikkuse vangistuse.

Teiseks peab arvestama seda, et Eesti karistusseadustiku kohaselt kujutab mitme ühele kuriteokoosseisule vastava teo toime panemine endast üht kuritegu ehk paratamatult tuleb arvesse võtta tegude hulka: mida enam tegusid on, seda suurem on süü; ja ka vastupidi. 2 Eeltoodu ei tähenda seda, et S. Sõnna karistus saab olla minimaalne. Seda eeskätt käesoleva otsuse eelmises punktis toodu tõttu. Seepärast karistas maakohus S. Sõnnat 5 kuu pikkuse vangistusega. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel kahtlustavana kinnipidamise aega ja mõistis ka liitkaristuse. 2.4. Lisakaristusena tuleb S. Sõnnalt võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

Esiteks peab seda tegema juba S. Sõnna kuriteost lähtuvalt: tegemist on liiklusrikkumisega. Teiseks tuleb siingi arvestada korduvaid varasemaid liiklusväärtegusid. Eeskätt just nende viimaste tõttu ei saa juhtimisõiguse ära võtmine kesta minimaalset aega, mistõttu võttis maakohus S. Sõnnalt juhtimisõiguse ära neljaks kuuks.

1. Tartu Maakohtu 14.08.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Sõnna kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ja mõista S. Sõnnale rahaline karistus. Apellatsioonis märgitakse kokkuvõtlikult, et S. Sõnnal ei olnud varasemalt töökohta, ta oli pikka aega töötu, mistõttu ei olnud tal võimalik maksta trahve. Käesoleval ajal on süüdistataval alaline töö ning ta omab sissetulekut, mis võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on oma otsustuses ebakindel, miks mitte mõista karistuseks rahalist karistust ning on oluliseks pidanud varasemaid karistusi. Asudes kandma karistusena reaalset vangistust kaotaks S. Sõnna töö ja ta oleks riigi ülalpidamisel 2 aastat ja 9 kuud. S. Sõnnale rahalise karistuse mõistmiseks on olemas kõik alused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav S. Sõnna kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatud. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega rahalise karistuse mõistmiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud väga põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleks mõista S. Sõnnale just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on oma järeldustes ebakindel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks ei saa S. Sõnnale mõista rahalist karistust. See, et maakohus on analüüsinud kõiki olukordi, mis võib rahalise karistuse mõistmisel aset leida, ei tee maakohtu seisukohta ebakindlaks. Maakohus on ka leidnud, et rahaline karistus ei täidaks oma eesmärki arvestades süüdistatava isikut. Isiku suhtes, keda on varasemalt karistatud 3 vangistusega ning teda on seejuures vangistusest ennetähtaegselt vabastatud, mille katseaeg peaks ka käesolevalt kestma ja paneb toime uue kuriteo, ei saa rääkida rahalise karistusega eesmärkide täitmisest. Üksnes töökoha kaotus ei ole asjaolu, mille alusel peaks asuma seisukohale, et vangistus on välistatud.

§ 56

lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Seega, mõistes S. Sõnnale karistust, tuli maakohtul ka pöörata tähelepanu süüdistatava varasematele karistustele, et jõuda õiglase tulemuseni ning mõjusa karistuseni. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Tasu koosneb maakohtu lahendiga tutvumisest ja apellatsiooni koostamisest 1 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb S. Sõnnal hüvitada M. Valge kaitsjatasu 30 eurot.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 4