): Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei pea üle andma võlausaldajatele tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. 15. Määrus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 2-18-19559 EDASIKAEBAMISE KORD Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 18.01.2019 kohtumäärustega kuulutati välja võlgnike D Y ja I Y pankrotid ja liideti asjad ühte menetlusse. Võlausaldajate I üldkoosolek toimus 12.02.
lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli I Y arvelduskontodel 0,03 eurot. D Y arvelduskontodel 0,00 eurot. Nimetatud summa(d) ei ole pankrotivara koosseisus. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi ei ole. Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu ja kulud) on kokku 690,00 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. 4 2-18-19559 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Pensioni registri pidaja andmetel on I Y nimele avatud pensionikonto nr 99803201347, konto saldo on 08.01.2019 seisuga 66,951 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Pensioni registri pidaja andmetel on D Y nimele avatud pensionikonto nr 99803924938, konto saldo on 04.01.2019.a. seisuga 26,474 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikel väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnikud ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgnike nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgnike nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse võlausaldajate huvidest. läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I ja III järgu nõuded puuduvad. D Y (pankrotis) pankrotimenetluses: Võlausaldaja Välja maksmata Järk nõude suurus EUR Jaotis % Eesti Vabariik 2 696,55 (Maksuja Tolliameti kaudu) II 49,00 C AS II 51,00 2 806,14 KOKKU välja maksmata II järgu nõudeid 5 502,69 eurot 5 kõigi 2-18-19559 I Y (pankrotis) pankrotimenetluses: Võlausaldaja Välja maksmata Järk nõude suurus EUR Jaotis % Eesti Vabariik 81,56 (Maksuja Tolliameti kaudu) II 2,41 C AS 2 806,14 II 82,94 A OÜ 199,86 II 5,91 A OÜ 295,65 II 8,74 KOKKU välja maksmata II järgu nõudeid 3 383,21 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eur), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 18.01.2019.a. kuni 18.06.2019.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ) on kinnitatud 21.08.2019.a. kohtumäärusega, kuid jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 690,00 eurot. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikele, kes on omavahel abielus, kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgnike alalise maksejõuetuse põhjuseks on halduri arvates eelkõige asjaolu, et võlgnikud on töötud, I Y tervislik seisund ning nad ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimelised oma kohustusi täitma. Võlgnikel puuduvad käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid neil käesoleval ajal oma kohustusi täies mahus täita. Võlgniku D Y maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente, kogutud informatsiooni ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2014 aasta. Võlgniku I Y maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades 6 2-18-19559 täitedokumente, kogutud informatsiooni ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2015 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgnike poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Taotluse koostamise ajaks ei ole tuvastatud aluseid võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest kõik on vastanud päringule. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnikud võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Eeltoodu alusel palub pankrotihaldur lõpetada I Y (pankrotis) ja D Y (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks, määrata pankrotihalduri tasu ja kulud kokku summas 690 eurot ning anda kulude katteks menetlusabi. Haldur leidis, kui kohus algatab võlgadest vabastamise menetluse, siis tuleks jätta usaldusisikud määramata. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikel puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid.
lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 1500 eurot pankrotimenetluse rahastamiseks, keegi ei ole raha tasunud. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb I Y (pankrotis) ja D Y (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus I Y (pankrotis) ja D Y (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu.
lg 3 alusel tuleb Hillar Villers vabastada pankrotihalduri kohustusest I Y (pankrotis) ja D Y (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulud
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab 7 2-18-19559 kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 475 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur palus kinnitada ka pankrotimenetluse kulud summas 120 eurot koos käibemaksuga.
lg 1¹ alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et tasu suurus on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Seega määrab kohus halduri tasuks 475 eurot, millele lisandub käibemaks summas 95 eurot.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 690 eurot (halduri tasu 475+käibemaks eurot ja kulud summas 120 eurot) tuleb jätta pankrotivõlgnike kanda, kuna pankrotivaras vahendeid ei ole. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi selliselt, et 397 eurot jätta riigi kanda kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse ja ülejäänud osas 213,60 eurot koos käibemaksuga menetlusabina kohustusega pankrotivõlgnikel hüvitada riigile väljamakstud halduritasu 3 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 11 ls 2 ja 3 alusel tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 8 2-18-19559 Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus annab võlgnikele menetlusabi 397 eurot (millele lisandub käibemaks, kokku 476,40 eurot) kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kohus selgitab, et
lg 111 käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud riigi vahenditest halduri tasu hüvitamise piirmäära kohaldatakse ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud olukorras. Kohus leiab seega, et menetlusabi andmise otsustamisel on kohtul õigus anda abi seaduses nimetatud piirmääras, milleks on 397 eurot. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnikud vabastada 397 euro pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ja hüvitada see haldurile riigi arvel. Ülejäänud pankrotihalduri tasu ja kulutuste osas, s.o summas 213.60 eurot, ei ole võlgnikule menetlusabi andmine kohtu hinnangul enam seadusest tulenevalt põhjendatud. Kuna võlgnikud vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest 397 euro ulatuses (lisandub käibemaks), siis mõistab kohus pankrotihalduri kasuks võlgnikelt välja 213,60 eurot. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine D Y (pankrotis) ja I Y (pankrotis) esitasid kohtule koos pankrotiavaldustega taotlused võlgnike kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnikud on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole D Y (pankrotis) ja I Y (pankrotis) kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada D Y (pankrotis) ja I Y (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 9 2-18-19559 Kohus leiab, et D Y (pankrotis) ja I Y (pankrotis) võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik(ud) määramata ning kohustada võlgnikke ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust võivad võlgnikud endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnikud ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnikud peavad esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.