Obsah (9)

§ 121§ 120§ 200§ 65§ 64§ 68§ 58§ 73§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2349 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kr

§ 121

lg 2 p 2; § 120 lg 1 ja § 200 lg 2 p-de 4,8 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. mai 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Mikhail Simtsovi (ik 38705052224)) kaitsja Mihhail Firsovi apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Mikhail Simtsovi kaitsja Mihhail Firsovi apellatsioon Viru Maakohtu
2. mai 2019 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdistatava advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mikhail Simtsov on antud

§ 121lg 2 p 2 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, viibides 30.

novembril 2017 kl 19.00 alkoholijoobes Narvas, aadressil XXX isiklike suhete pinnal oma elukaaslase O.P. ga tekkinud tüli käigus haaras kannatanut juustest ning jõuga üritas teda eemale tõmmata, osutatud vastupanu käigus sai kannatanu mõlemale käele marrastused ning punetused käevartel ning vasakul kõrval. Oma tegevusega tekitas M. Simtsov O.P. le füüsilist valu ja kehavigastusi.

§ 120lg 1 järgi anti M.

Simtsov kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus 2017 detsembrist kuni 3. veebruarini 2018 saatis oma mobiiltelefonilt abonentnumbriga XXX enda elukaaslase O.P. telefonimumbrile XXX teda solvavaid ning peksmise ja tapmisähvardustega sms-sõnumeid, aga nimelt kirjutas: “Libu, ma vihkan sind, löön su maha ja alles siis saan rahulikult elama hakata, takistusi ei saa olema, et oma kalli pojaga“, „libu, su ugri lõust tuleb lömastada“, samas O.P. l oli alust karta nende ähvarduste täideviimist kuna tema tajus neid reaalsena ning kartis oma elu ja tervise pärast.

§ 200lg 2 p 4,8 järgi anti M.

Simtsov kohtu alla süüdistatuna selles, et tema võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

1. veebruaril 2018 ajavahemikus kell 12.30 kuni 12.50, sisenes Benu apteeki aadressil Puškini tn 13 Narva linnas, kus astus apteegitöötaja S.O. le ligi ning võttis mantli sisemisest taskust välja relvana kasutatava muu eseme, suunas selle S.O. peale ja selle kasutamise ähvardusel ütles: „Ma ei tee nalja, ava kassa“ ning kui S.O. seda eset nägi, tundis ta reaalselt ohtu oma tervisele ja elule ning avas kassaaparaadi. Seejärel M. Simtsov võttis sealt 60 eurot, relvana kasutatava eseme ähvardusel nõudis S.O. lt teise kassa avamist, öeldes: „Ava teine kassa“, pärast mida läks koos S.O. ga teise kassaaparaadi juurde ning kui S.O. , kartes oma tervise ja elu pärast, avas teise kassa, siis M. Simtsov avastas, et kassaaparaadis raha ei ole, nõudis S.O. lt seifi avamist, kuid ehmus, kui apteeki hakkas sisenema külastaja ning jooksis apteegist tänavale välja. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, taas,
2. veebruaril 2018 kella 12.50 paiku, võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes lillekauplusesse LILLED aadressil Puškini 7 Narvas, kus astus ligi kaupluse töötaja A.S. le ning võttis mantli sisemisest taskust välja relvana kasutatava muu eseme, suunas selle A.S. peale ning selle kasutamise ähvardusel nõudis A.S. lt kaupluse kogu raha üleandmist, öeldes: „Mul on püstol, kas sinu elu ei ole sulle kallis?“ „Ma saan tulistada“. Kui A.S. seda eset nägi, tundis tema reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning teatas, et raha on kassaaparaadis, kuid kassaaparaati M. Simtsov avada ei suutnud, pärast mida jooksis kauplusest välja tänavale. Viru Maakohtu
3. mai 2019 lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati M. Simtsov süüdi

121 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistis M. Simtsovile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel liitis kohus mõistetud karistuse - 4 kuud vangistust, Viru Maakohtu

1. jaanuari 2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ehk 387 (kolmsada kaheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd, ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistis M. Simtsovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistetavast liitkaristusest arvas kohus maha Viru Maakohtu
2. jaanuari 2018 otsusega mõistetud ja täies ulatuses ärakantud karistus, so 1 aasta ja 27 päeva vangistust, ning luges karistus täielikult ärakantuks. Samuti tunnistas kohus M. Simtsovi süüdi

§ 120

lg 1 järgi, karistades teda 2 kuulise vangistusega ning

§ 200

lg 2 p 4 järgi, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõistis M. Simtsovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja M. Simtsovi karistati vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.

veebruarist 2018 kuni 26. veebruarini 2018, s.o 10 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 2 aastat 7 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 200lg 2 p 8 järgi mõisteti A.

Simtsov õigeks. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. 2 M. Simtsovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate varavastaste süütegude eest, samuti liiklusalaste kuritegude eest. Eelnevate kohtuotsustega on karistuseks mõistetud ka vangistus. Sealjuures on M. Simtsovile antud võimalus kanda karistust tingimisi või teha asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Samuti on ta korduvalt kandnud reaalset vangistust. Karistuse liigi valimisel asus kohus seisukohal, et süüdistatava varasem käitumine välistab ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. M. Simtsovi on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et mõlemad kuriteod sooritati ühe ja sama kannatanu suhtes näitab vägivaldset meelestatust pikema perioodi vältel, suurendades seeläbi isiku ohtlikkuse taset. Kohtu hinnangul tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada karistusena vangistust.

§ 200

lg 2 tunnustele vastava kuriteo eest on seadusandja näinud karistusena ette üksnes vangistuse. Kohase karistuse määra väljaselgitamisel arvestas kohus kõikide süütegude puhul kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kahetsemist. Lisaks on süüdistatav vabandanud ning leppinud kannatanu O.P. ga. Samuti üritas ta vabandamiseks saada kontakti kannatanu S.O. ga, kuid see ei õnnestunud.

§ 121

lg 2 karistust mõistes võttis kohus arvesse toimepandud tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh asjaolu, et tegemist oli ühe episoodiga ning tekitatud kahjustused olid pigem väiksed), asus kohus seisukohale, et tegemist on rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise. Samas arvestas kohus karistust raskendava asjaoluna süüteo sooritamist alaealise juuresolekul (

§ 58p 13).

Teisalt võttis kohus arvesse karistust kergendavaid asjaolusid, so süü tunnistamist ning kannatanuga leppimist.

§ 120

lg 1 karistust mõistes arvestas maakohus ähvardamisteo suhteliselt vähest intensiivsust ning lühiajalisust ning asus seisukohale, et tegemist oli oluliselt alla keskmise raskusega teoga. Ka selle süüteo puhul arvestas kohus kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kannatanuga leppimist.

§ 200

lg 2 p 4 järgi karistust mõistes arvestas kohus, et üks episoodidest, mis annab korduvuse

§ 200lg 2 p 4 tähenduses, jäi katse staadiumi.

Samuti arvestas kohus, et lõpule viidud röövimisega tekitatud materiaalse kahju ulatus oli minimaalne. Samas asus kohus seisukohale, et minimaalse karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, kuna kuritegude viis ja vahend suurendavad oluliselt teoga põhjustatud ebaõiglust ning süü suurust. Kuigi süüdistatav kasutas ähvardamisel mängupüstolit, lõi ta kannatanutele ettekujutuse, et tegemist on päris tulirelvaga ning kasutas kannatanute teadmatust nendes ohutunde suurendamiseks. Ka nimetatud karistuse mõistmisel võttis kohus kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist. Kohtu hinnangul ei esine M. Simtsovi puhul ühtki asjaolu, mis annaks alust jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata või rakendada asenduskaristust. APELLATSIOON Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o M. Simtsovile mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Taotluse kohaselt palub kaitsja pöörata 6 kuud vangistust kohesel täitmisele ning karistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva kohaldada tingimuslikulu

§ 73lg 2,3 alusel 3 aastase katseajaga.

3 Esitatud taotlust põhistab kaitsja esmalt asjaoluga, et varasemalt ei ole süüdistatavat karistatud raskete kuritegude toimepanemise eest. Ka ei nõustu kaitsja kohtuga selles, nagu näitaks kuritegude toimepanemine O.P. suhtes süüdistatava vägivaldset meelestatust pikema ajaperioodi jooksul. Kaitsja arvates ei ole kuritegude toimepanemise vaheline ajaperiood

1. november 2017 kuni
2. jaanuar 2018 selline, mis annaks alust taoliseks väiteks. Kaitsja arvates ei võtnud maakohus röövimise eest karistust mõistes arvesse, et oma tegevusega ei põhjustanud M. Simtsov tõsiseid tagajärgi, tekitatud materiaalne kahju on minimaalne ja ta ei kasutanud kannatanute suhtes füüsilist vägivalda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, hinnates M. Simtsovi kaitsja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse M. Simtsovile mõistetud karistuse osas ning jätaks mõistetud karistuse osaliselt tingimisi kohaldamata. Apellatsioonikohus ei näe apellatsiooni sisulisel läbivaatamisel võimalust M. Simtsovile mõistetud karistust muuta. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas kriminaalasjas midagi eelöeldut ei ole tuvastatud. Vastavalt

§ 56lg 1 esimesele lausele on karistuse alus isiku süü.

Seega määrab esmajoones süü suurus karistuse raskuse. Lisaks peab kohus tuvastama, kas on olemas vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud, analüüsitakse võimalusi süüdlase edasiseks mõjutamiseks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonikohtul ei ole maakohtule midagi ette heita. Kohus on M. Simtsovi karistamisel lähtunud karistuse mõistmise aluspõhimõtetest ning ühtegi karistuse raskust mõjutavat asjaolu ei ole kahe silma vahele jäetud. 4 Ringkonnakohutule jääb arusaamatuks apellatsioonis esitatud väide nagu tuleks M. Simtsovile mõistetud karistust jätta osaliselt tingimise kohaldamata põhjendusel, et varasemalt ei ole teda raskete kuritegude eest karistatud. Esmalt ei ole ringkonnakohtul võimalik aru saada, mida peab kaitsja silmas mõiste „rasked kuriteod“ all ning nimetatu tõlgendamine ei ole ringkonnaohtu poolt ka võimalik. Samas on isikule karistuse mõistmise alused välja toodud

§ 56lg 1 ning neid on maakohus M.

Simtsovile karistust mõistes igati ka järginud. Puutuvalt kaitsja väitesse, nagu ei olnuks kohtul alust väiteks M. Simtsovi pikemaajalise vägivaldse meelestatuse kohta O.P. suhtes, siis ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esmalt vägivallatsemine O.P. suhtes ning hilisem tema ähvardamine vägivalla ja tapmisega, näitavad veenalt M. Simtsovi vägivaldset meelestatust O.P. suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja etteheide nagu ei oleks maakohus M. Simtsovile röövimise eest karistust mõistes arvestanud kõiki asjaolusid, on põhjendamatu. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus, mõistes M. Simtsovile karistuse röövimise eest, arvestanud asjaoluga, et üks röövimise episood jäi katse staadiumisse, samuti arvestas kohus, et tekitatud materiaalne kahju oli minimaalne. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis puudub apellatsioonil ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 5