Obsah (8)

§ 215§ 63§ 68§ 69§ 75§ 199§ 424§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6271 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 215

lg 2 p 2 ja § 424 järgi

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.02.201716.02.2017, s.o 2 päeva, kandmisele jäi 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 358 tundi, mille tegemise ajaks määrati tähtaeg 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati M. Liivot täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Pärnu mnt.142) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all ning

§ 75lg 2 p-de 2 ja 21 kohaselt kohustati M.

Liivot katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 24.08.

1. 1.
2. 09.02.2018 esitas kriminaalhooldusametnik M. Liivo osas erakorralise ettekande, milles taotles karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustust ning hoiab üldkasulikust tööst kõrvale. Harju Maakohtu 18.04.2018 määrusega pöörati

§ 69lg 6 alusel täitmisele M.

Liivole Harju Maakohtu 08.08.2017 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 8 kuud 19 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 03.05.

1. 1.
2. 18.05.2018 esitas süüdimõistetu M. Liivo taotluse karistuse kandmise edasilükkamiseks, kuna tal on vaja vanemate maja katus vahetada ja põllutöid teha. Harju Maakohtu 23.05.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu M. Liivo taotlus rahuldamata. Määrus jõustus 08.06.
3. 1.
4. 27.06.2018 esitas M. Liivo taas taotluse karistuse kandmisele asumise edasilükkamiseks, mis samuti Harju Maakohtu 27.06.2018 määrusega jäeti rahuldamata. Maakohus märkis, et M. Liivol tuleb temale teatatud ajal, s.o 28.06.2018, ilmuda Tallinna Vanglasse vangistust kandma. Määrus jõustus 13.07.
5. 1.
6. 23.08.2018 esitas Tallinna Vangla taotluse M. Liivo tagaotsitavaks kuulutamiseks, kuna sundtoomist karistuse kandmisele asumiseks teostada võimalik ei olnud. Harju Maakohtu 27.08.2018 määrusega KrMS § 130 lg 5 alusel määrati vahistada süüdimõistetu M. Liivo Harju Maakohtu 18.04.2018 kohtumääruse täitmise tagamiseks ning paigutada Tallinna Vanglasse. Kuulutada M. Liivo KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks. 1.
7. Karistuse kandmise aja algus 22.12.2018 ja lõpp 10.09.
9. Tartu Maakohtu 14.06.2019 määrusega jäeti M. Liivo ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
10. M. Liivo kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. 06.06.2019 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja saabunud karistuskokkuleppes palutakse isik süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7 ning

§ 424järgi, mis on samuti teise astme kuriteod.

Seega ka antud kokkuleppe kinnitamisel kohtu poolt jääb isik liitkaristust kandma teise astme kuritegude eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võttes aluseks kriminaalasjas nr 1-176271 määratud karistuse, oleks see tingimus täidetud. Arvestades aga, et isik on sõlminud karistuskokkuleppe kriminaalasjas nr 1-19-4646, mille kohaselt pikeneb karistus ning ärakandmisele kuuluv karistus alates 22.12.2018 saab olema 1 aasta 19 päeva, ei ole see tingimus täidetud ning vabastamine võimalik. Küll võiks olla täidetud isiku tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise tähtaeg, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt on isiku elukohas mobiililevi niivõrd nõrk, et elektroonilise valve teostamine ei ole võimalik. 2.

1. Maakohtu hinnangul esinevad isiku puhul ka materiaalsed kaalutlused, mis ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. 2 Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et kinnipeetaval ei ole garanteeritud töökohta. Kuigi isik selgitas, et loodab saada tööle UPM-Kymmene Otepää AS-i, ei ole tegemist garanteeritud töökohaga. Isiku töösuhted enne vangistust olid katkendlikud ning sageli mitteametlikud. Kindel töökoht tagaks stabiilse sissetuleku, parema majandusliku toimetuleku ning ühtlasi pakuks isikule sisukat tegevust. Selle puudumine, arvestades ka isikul lasuvate võlgade suurust, võib kaasa tuua pingeid ja probleeme, mida isik ei ole suuteline seaduskuulekalt maandama ja lahendama. Samuti ei nähtu, et isiku lähiringkonda kuuluks kedagi, kes teda suudaks õiguskuulekal teel hoida. Kinnipeetaval on küll lähedased ema, kasuisa ning vendade näol, kuid tegemist ei ole uue asjaoluga isiku elus. Lähedased isikud olid ka varasemalt kinnipeetava elus, kuid see ei hoidnud teda seadusekuulekal teel. Vangistuse lühikese aja tõttu ei ole läbi viidud ka rehabiliteerivaid tegevusi, mistõttu ei saa loota ka neile kui võimalikele suunamuutjatele isiku elus. Määruskaebus
2. Tartu Maakohtu 14.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Liivo kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse vabastamata jätmise osas ja teha uus otsustus, millega vabastatakse M. Liivo tingimisi ennetähtaegselt. 3.
3. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on keskselt tuginenud pooleli olevale kokkuleppemenetlusele. Sellega, et isegi juhul kui kriminaalasjas nr 1-19-4646 on käesolevaks ajaks kohtuotsus tehtud, on määruskaebuse esitamise hetkeks

§ 76

lg 1 p 2 sätestatud isiku enne tähtaega karistusest vabastamise eeldused täidetud ka 1 aasta 19 päevase karistuse puhul. Sel juhul tuleb M. Liivo vabastada enne tähtaega nimetatud karistuse kandmiselt. Isikut ei saa hakata rangemalt kohtlema seetõttu, et prokuratuur ei suutnud kokkulepet isikuga sõlmida varem, s.o reaalse vangistuse kandmise alguses. 3.

1. Nii prokuratuur kui vangla toetasid isiku enne tähtaega vabastamist. Maakohus ei olnud küll nende seisukohaga seotud, kuid sellisel juhul pidanuks lahendis esitama veenvad vastupidised põhjendused. Keskselt tugines maakohus sellele, et sõlmitud on uus karistuskokkulepe. Seejärel lühidalt maakohus sedastas, et maakohtu hinnangul esinevad isiku puhul ka materiaalsed kaalutlused, mis ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Vastavad põhjendused ei ole selgelt piisavad selleks, et mitte aktsepteerida vangla ja prokuratuuri seisukohta. Kohtu põhjendamiskohustus sellises olukorras on ulatuslikum. 3.
2. Maakohus on jätnud

§ 76

lg-st 4 tulenevad asjaolud analüüsimata, sh arvestamata sellega, et isik on karistatud nii kriminaalkorras kui ka kannab reaalset vangistust esmakordselt. Tema käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne. Valdavas osas vangla ei hinda isikut ohtlikuks. Esmakordsel reaalse vangistuse kandmisel on enne tähtaega vabastamine ratsionaalne ka põhjusel, et sel juhul jätkub isiku suhtes alguses käitumiskontrolli läbi järelevalve ka vabaduses. Samuti on kriminaalhoolduse üheks ülesandeks soodustada isiku sotsiaalset kohanemist. Nimetatu loob paremad eeldused eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks, s.o et isik enam uusi kuritegusid toime ei paneks. Tähtaegselt vabanedes vastav järelevalve ja tugi isikul puuduks.

1. Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.07.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud selgitused kriminaalasja nr 1-19-4646 osas väärivad küll tähelepanu, kuid ei too lõppkokkuvõttes kaasa maakohtu määrus tühistamist ja M. Liivo ennetähtaegset vabastamist.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ekslikult sidunud M. Liivo ennetähtaegset vabastamist poolelioleva menetlusega kriminaalasjas nr 1-19-
5. Maakohtu määruse tegemise aja seisuga oli kriminaalasjas üksnes kindlaks määratud kohtuistung Tartu Maakohtu Võru kohtumajas 10.07.
6. Seega puudus maakohtu määruse tegemise ajaks kriminaalasjas otsus. Isegi kohtuotsuse tegemise fakt iseenesest ei annaks alust kriminaalasja nr 1-19-4646 arvestada, sest jõustunud lahend puudub. Seejuures tuleb märkida, et tulenevalt KrMS §-st 409 on täitmiseks kohustuslik jõustunud kohtuotsus. Seega kannab M. Liivo arutluse aluseks oleva taotluse kohaselt karistust kriminaalasja nr 1-17-6271 alusel ning selle alusel tuleb arvestada ka formaalseid eeldusi. Maakohus on alternatiivselt sidunud M. Liivo ennetähtaegse vabastamise tulevikus võib-olla tehtava kohtuotsusega, mis on lubamatu. Käesolevaks ajaks on küll kriminaalasjas nr 1-19-4646 otsus tehtud ja see on jõustunud, kuid 26.07.2019, kuid see asjaolu poolelioleva küsimuse arutamisel tähtsust ei oma. Samas on maakohus analüüsinud ka M. Liivo käesoleva karistuse aluseks oleva ennetähtaegse vabastamise formaalseid eelduseid

§ 76lg 1 p 2 alusel ning on asunud seisukohale, et nimetatud alused on täidetud.

Seega, arvestades analüüsi olemasolu on võimalik sedastada maakohtu poolt formaalsete aluste analüüsi ning rikkumine on võimalik kõrvaldada sellega, et ringkonnakohus jätab maakohtu määruse põhiosast välja põhjendused seoses kriminaalasjaga nr 1-19-

2. Küll leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et M. Liivo vabastamiseks puuduvad materiaalsed eeldused. Kaitsja leiab, et kui kohus irdub vangla ja prokuröri seisukohast, miks isik peaks/ei peaks vabastama, siis peab seda eriti kaalukalt põhjendama. Nagu ka kaitsja märkis, siis kohus ei ole seotud nimetatud seisukohtadega, vaid kohtul tuleb arvestada

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis.

Suuresti tulevad need tõesti vangla iseloomustusest, kuid see ei tähenda, et kohus peaks tulenevalt sellest ümber lükkama vangla seisukoha. Mis puudutab prokuröri arvamust, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole see arvamus põhjendatud – väite puhul, et prokuratuur nõustub vangla seisukohaga, ei saa rääkida põhistatud arvamusest. Seega leiab ringkonnakohus, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Määruskaebuses jääb tähelepanuta, et

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis, st kaalumisele tulevad nii positiivsed kui ka negatiivsed asjaolud. Määruskaebuses keskendutakse üksnes positiivsele. Ringkonnakohus ei leia, et vaatamata sellele, et tegemist on süüdimõistetu esimese vangistuse ning kriminaalkaristusega, tuleks ta kindlasti vabastada. M. Liivo suhtes esineb jätkuvalt märkimisväärne oht uuteks kuritegudeks ning vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik M. Liivot suunata õiguskuulekale käitumisele. Nimetatud asjaolu näitab ilmekalt see, et käesoleva süüteo eest karistuse mõistmisel mõisteti isikule karistus tingimisi ning anti M. Liivole võimalus kanda karistust vabaduses, sooritades üldkasulikku tööd. Vaatamata sellele, et kohus on süüdimõistetule vastu tulnud, ei ole M. Liivo sooritanud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd ja on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik kannab karistust muuhulgas

§ 424

järgi, ta rikkus katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ta ei tunnista, et tal oleks alkoholiga probleeme, vaid vangla iseloomustuse kohaselt leiab, et ta saab ise probleemiga hakkama. Vaadates süüdimõistetu elukäiku, sellega nõustuda ei saa. Lisaks on märkimisväärne seegi, et erakorralise ettekande kohaselt hoidis 4 M. Liivo üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja ta ei ilmunud ka õigeaegselt karistuse kandmisele, kuigi maakohus tema taotlused karistuse kandmise edasilükkamiseks korduvalt rahuldamata jättis. Jõustunud kohtuotsust asus süüdimõistetu täitma rohkem kui pool aastat hiljem ettenähtud ajast. Seega puudub kohtul veendumus, et isik läbiks kriminaalhoolduse koos määrata võidavate kohustustega nõuetekohaselt.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb maakohtu määrusega tutvumise eest 1 pooltunni eest ja määruskaebuse koostamise eest 4 pooltunni eest kokku tasu summas 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu, selles olevaid maakohtu määruse ümberkirjutisi ja seaduse tsiteerimist, on põhjendatud rahuldada taotlus määruskaebuse koostamise eest 3 pooltunni ulatuses ning kokku summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 90 eurot hüvitada süüdimõistetul.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb muuta Tartu Maakohtu
3. juuni 2019 määruse põhistusi, jättest nendest välja põhjendused seoses poolelioleva kriminaalmenetlusega, kuid sisuliselt jääb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkiri) Tiit Lõhmus (allkiri) Aarne Sarjas 5 (allkiri) Maarika Kuusk