KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus
- august 2019 1-18-167 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Urmas Aunapuu (isikukood 39706032217) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- juuli
- a määrus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Urmas Aunapuu ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebused Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi RESOLUTSIOON Jätta Urmas Aunapuu ja tema kaitsja määruskaebused läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Urmas Aunapuu kannab Viru Vanglas talle Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud ning kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel moodustatud liitkaristust – 1 aasta 6 kuu 4 päeva pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas
- septembril 2018 ja lõpeb
- märtsil
- juunil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid U. Aunapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
- Viru Maakohus jättis
- juuli
- a määrusega U. Aunapuu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
- Maakohus märkis, et vangistuse eesmärk on täidetud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. U. Aunapuu puhul ei ole see eesmärk saavutatud. U. Aunapuud on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Seega ei ole kinnipeetav parandanud käitumist ja eluviisi pärast tingimisi karistust ja sellega kaasnenud katseaega. Seetõttu on taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka Viru Vangla iseloomusutus, mille kohaselt tuvastati U. Aunapuul kriminaalhoolduse ajal vähemalt kahel korral narkootikumide tarvitamine. Uued kuriteod pani ta toime katseajal. Tegemist ei olnud juhusliku episoodiga, kuna U. Aunapuu tunnistati süüdi üheksas varguses. Eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse käigus, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ka ise tunnistanud, et peab muutumist raskeks ja ei ole muutuste saavutamiseks mitmeid vajalikke samme astunud. Ehk siis arvestades U. Aunapuu paljusid kuriteoepisoode ja eelkõige neist enamuse toimepanemist katseajal, samuti kriminaalhoolduse ebaõnnestumist, ei ole tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Lisaks suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski ka järgmised asjaolud. U. Aunapuu soovib vabanemisel asuda elama ühiselamusse. Tema elama asumine sellele elamispinnale ei ole mõistlik, kuna selles ühiselamus elavad valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud, seal tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning pannakse toime kuritegusid. Vabaduses garanteeritud töökohta U. Aunapuul ei ole. Kuigi süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et ema on talle töökoha leidnud, ei osanud ta nimetada ettevõtet, selle asukohta ega töö sisu. Arvestades U. Aunapuu madalat haridustaset, riigikeele mittevaldamist, varasema ametliku töökogemuse ja igasuguse eriala puudumist, ei ole tema võimalused piisavat sissetulekut tagava ametliku töökoha leidmiseks suured. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tema ema küll kinnitanud, et tagab pojale vajaliku materiaalse toetuse, kuid see ei ole eluliselt usutav. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub üheselt, et U. Aunapuu emal on probleemid alkoholi kuritarvitamisega, ta ei olnud võimeline oma poega kasvatama ning ka kinnipeetava poolvenda ja -õde kasvatavad vanavanemad. U. Aunapuu seletusi maakohtu istungil selle kohta, et ema enam alkoholi ei tarvita ja kavatseb tööle asuda, asja materjalid ei kinnita. Veel tuleb märkida, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tema kuritegude soodusteguriks olnud narkootikumide tarvitamine. Selle probleemiga ei ole U. Aunapuu katseajal ega vangistuses tegelenud. Kui kinnipeetav jätkab narkootikumide tarvitamist, võib ta vahendite hankimiseks ning soetamiseks taaskord toime panna kuritegusid. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et vanglas on U. Aunapuu end ülal pidanud hästi ja distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. Vanglas ta aga töötanud ei ole ning põhikoolis käis vaid paar korda ja pärast seda katkestas. Kinnipeetaval on algharidus, selle omandamise jätkamist ei pea ta vajalikuks, riigikeelt ei valda ja selle õppes osaleda ei soovi. MÄÄRUSKAEBUSED
- Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused U. Aunapuu ja tema kaitsja Lembit Nirgi. U. Aunapuu määruskaebus
- U. Aunapuu toonitab kõigepealt, et prokurör toetas tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohus märkis aga, et prokurör tema vabastamist ei toetanud. See on kohtu poolt tõsine rikkumine ja pettus. Järgmiseks selgitab U. Aunapuu, et ta ei ole vanglas töö tegemisest keeldunud. Talle ei ole keegi tööd pakkunud. Kooli läks ta aga ise. Kohtuistungil ta ütles, et lõpetas koolis käimise mitte seetõttu, et ta ei taha seda teha, vaid seepärast, et seal käisid tema endised kaasosalised, kellega ta ei soovinud suhelda. Arvestada tuleks ka, et ta täitis A1 taseme eesti keeles ja õpib ise inglise keelt. Tal on ka kaks töökohta, kuhu teda oodatakse. Ebaõigesti on kohus märkinud, et tal ei ole töökogemust. Tal on töökogemus, kuid mitte ametlikult töötades, samuti on ta läbinud praktika puidu ümbertöötamise osas. Vale on kohtumääruses seegi, et tema ema ei tööta ja kuritarvitab alkoholi. Kaitsja määruskaebus
- Kaitsja L. Nirgi palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kaitsja argumendid on järgmised.
- Kaitsja leiab, et U. Aunapuu käitumine vanglas räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad ja täitmiskava talle koostatud ei ole. Ametnikega teeb ta koostööd ja suhtub neisse hästi. Distsiplinaarkaristuste puudumine kinnitab, et U. Aunapuu on teinud karistusest õiged järeldused ja asunud korralikult käituma. 2
(4)Vabaduses on U. Aunapuul elukoht ühiselamus ning tema ema ja teised lähedased on valmis teda materiaalselt toetama. Vastavalt kinnipeetava iseloomustusele eluaseme osas tema puhul ohtlikkus ja risk puuduvad. Iseloomutuse kohaselt on U. Aunapuul motivatsioon muutuda. Kui ta ongi väljendanud, et muutumine on raske, siis näitab see ilmselt tema kriitilist hinnangut oma käitumisele ja impulsiivsest käitumisest loobumist. Vabastamisel on võimalik kohaldada U. Aunapuule käitumiskontrolli nõudeid ja kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist käitumist. Kontrollnõudena tuleks kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ette näha U. Aunapuule sotsiaalprogrammi läbimine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et U. Aunapuu ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kolleegiumi hinnangul on esitatud määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Maakohus on U. Aunapuu vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Seejuures ei ole esimese astme kohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kohtukolleegium nõustub täielikult seisukohaga, et korduv kriminaalkorras karistatus ning katseajal mitmete uute kuritegude toimepanemine ja lisaks narkootikumide tarvitamise jätkamine viitab U. Aunapuu kuritegeliku käitumise jätkumise ohule. Ka järeldus, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei ole tema seaduskuulekaks hakkamist soodustavad, on asjakohane ja jälgitav ning kohtukolleegium nõustub esimese astme kohtu põhistustega. Määruskaebuste väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Kaebustes ei ole ainsatki argumenti, mis näitaks, et maakohus on teinud vea U. Aunapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise sisuliste eelduste (KarS § 76 lg 4) hindamisel ja jätnud ta selle vea tõttu alusetult vanglast vabastamata.
- U. Aunapuu enda määruskaebuses tehtud etteheited maakohtule ei ole põhjendatud. Maakohus on selgesõnaliselt välja toonud, et prokuratuur ja ka vangla toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nende seisukohtadega mittenõustumist kohtule ette heita ei saa. Ringkonnakohus selgitab, et prokuratuuri ega vangla seisukoht kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuses ei ole kohtutele siduv. Kohus on kohtumenetluse poolte seisukohtadega seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu, mis tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Seda põhistamiskohustust on maakohus ka täitnud. Samuti ei nõustu kohtukolleegium U. Aunapuu väidetega, nagu oleks maakohus vääralt märkinud, et kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht ja tal ei ole töökogemust. U. Aunapuu ei ole garanteeritud töökoha olemasolu tõendanud, sh ei ole ta oma väidet tõendavat garantiikirja esitanud ka ringkonnakohtule. Ka kinnitus varasemast töökogemusest ja läbitud tööpraktikast 3
(4)jääb täielikult paljasõnaliseks. Arvestades eelneva töökogemuse puudumist, vähest riigikeele oskust, algharidust ning soovimatust haridust omandada, on maakohtu edasine järeldus, et töö leidmine võib kinnipeetava jaoks osutuda raskeks, ka igati põhjendatud ja kohtu poolt piisavalt motiveeritud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et U. Aunapuu ei saa loota majandusliku toimetuleku osas oma ema peale.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus U. Aunapuu ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
- juuli
- a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau 4
(4)