) §-st 17 lg 3 p 1 jätta rahuldamata D V-O volitatud esindaja jurist I B 24.07.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esitatud kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti väärteoasjas nr xxxx 25.06.2019.a nõude rahuldamata jätmise määruse tühistamiseks ning D V-O kasuks Tallinna Linnalt väärteomenetlusega tekitatud varalise kahju summas 994,80.- eurot ning mittevaralise kahju summas 2500.- eurot välja mõistmise nõudes.
lg 4 kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 24.07.2019.a D V-O volitatud esindaja I B koostatud kaebus, millises juhindudes
lg 1 ja 3 ja RLS § 22 lg 1 p 4 taotletakse tühistada kohtuvälise menetleja määruse väärteoasjas nr.xxxx, millega jäeti rahuldamata D. VO´i 07.06.2019.a. nõude varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti taotletakse rahuldada kohtule esitatud kaebus ja välja mõista Tallinna linnalt D V-O kasuks väärteomenetlusega (väärteoasi nr.xxxx) talle tekitatud varalise kahju hüvitis summas 994,80. eurot ja mittevaralise kahju hüvitis summas 2500,00.- eurot. Kustutada viivitamata väärteoasjade registrist andmeid D V-O väärteo kohta ja sellega seotud andmed sõiduki xxxx kohta. Kohtukulud jätta kahju hüvitama kohustatud isikut kanda, eelnevalt andes kaebus esitajale võimalus esitada menetluskulude nimekiri. Kohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja kohtule lisaks kaebusele esitanud tema suhtes toimetatud väärteomenetluse xxxx raames talle väljastatud ning märgitud menetluse raames kohtuvälise menetleja koostatud menetlusdokumendid ning kirjavahetuse kohtuvälise menetlejaga. Nii on kohtule teada, et kõne all oleva menetluse kestel 29.08.2018.a kaebuse esitajale D V-O’ile Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt edastati trahviteade nr xxxx, millises heideti D V-O ette seda, et tema mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx omaniku/vastutava kasutajana Harju Maakonnas, Tallinnas Lasnamäe linnaosas xxxx juures 29.08.2018.a kell 00:49:00 parkis mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx keelatud kohas rikkudes LS § 20 lg 4 p 3 sätestatu nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 241 lg 1 ja § 262 p 2 järgi. D V-Oile määrati rahatrahv summas 20 eurot. Kohtule on teada, et märgitud väärteoasi lõpetati 06.05.2019.a väärteo tunnuste puudumise tõttu ning kirjalikus hoiatusmenetluses koostatud trahviteade tühistati. 07.06.2019.a kaebuse esitaja esitas Tallinna Linnavalitsusele Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu nõude varalise kahju hüvitamiseks summas 550.- eurot, mittevaralise kahju nõude 2500.- euro ulatuses ning valeandmete ümberlükkamise nõudes. 25.06.2019.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist V. E juhindudes
Nõude rahuldamata jätmise määruses selgitati, et nõudes välja toodud alused viitega riigivastutuse seadusele ei ole asjakohased. Kohtuväline menetleja on koostatud määruses märkinud, et
tulenevad alused ja võimalused, millistel juhtudel oleks taotluse esitajal võimalus taotleda temale tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtule esitatud kaebuses D – V – O oma esindaja kaudu selgitab temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid. Nii on kohtule teada, et taotluse esitaja on asunud seisukohale, et varalise kahju mõiste ja liikide puhul tuleb lähtuda VÕS §-st 128, juhindub ta ka SHKS seletuskirjast. Kaebaja selgitab, et kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud ning kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud vajalikud kulud (VÕS § 128) seisuga 23.07.2019.a. moodustavad D V – O 994,80.- eurot ja koosnevad järgmistest kuludest: Väärteoasjaga otseselt seotud kahju (õigusabikulud) seisuga 06.05.2019.a: 23.03.2019.a. - Juriidiline nõustamine - 1 t - 100 eurot, 25.03.2019.a. - Väärteomenetluse dokumentide kogumine ja analüüs - 1 t - 100 eurot, 10.04.2019.a. - Kaebuse koostamine, toimiku kogumine - 2 t - 200 eurot, 26.04.2019.a. - Tallinna Linnavalitsuse määrusega tutvumine - 0,5 t - 50 eurot, 06.05.2019.a. - Väärteomenetluse lõpetamise määrusega tutvumine - 0,13 t - 8 eurot. Väärteoasjaga otseselt seotud kahju (õigusabikulud) seisuga 24.07.2019.a 24.05.2019 - juriidiline nõustamine - 1 t - 100 eurot, 07.06.2019.a - kahju hüvitamise nõude koostamine ja kohtuvälisele menetlejale esitamine -2 t - 200 eurot, 25.06.2019.a- nõude rahuldamata jätmise määrusega tutvumine ja analüüs - 0,66 t - 66 eurot. Kokku: 8,29 tundi. Juristi tasu: 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20%. Arvestus: 8,29 x 100 = 829 eurot 2 + 20% = 994,80 eurot. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et õigusabikulud olid D V - O'i jaoks ettenägematud ja vajalikud, otseselt seotud kaebuseesitaja õiguste kaitsmisega trahvinõude vaidlustamisel. Kaebuse esitaja palub hüvitada temale tekitatud varalist kahju summas kokku 994,80 eurot. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et ebamõistliku menetlustähtaja, ebaõige trahviteate koostamise, trahviteates ebaõigete (tõele mittevastavate ja au teotavate) andmete kajastamisega ning linnaasutuse vastu usalduse kaotamise tõttu on D V-O'ile tekitatud ka mittevaralise kahju. Lapse rinnaga toitmise kaotamise tõttu sai mittevaralise kahju nii kaebuse esitaja, kui ka laps. Kaebuse esitaja stressiseisundi tõttu said mittevaralise kahju tema ise ja kolm tema alaealist last. Kaebuse esitaja hingeline tasakaal, emotsionaalne heaolu ning sisemine rahu kajastus tema ja tema laste tervises. Kaebuse esitaja oli sunnitud alates märtsist 2019, kui sai täitemenetlusest teada, võtma antidepressante. Ebaseadusliku süüdistamisega alandati D V-O'i väärikust ja teotati tema hea nime, mida ei saa lugeda tavaolukorraks. Ametnike tegevused alandasid kaebuse esitaja väärikust, ajavahemikul alates 29.08.2018.a kuni 06.05.2019.a suheldi temaga nagu seadusrikkuja ja võlgnikuga. Võttes arvesse, et D V-O'ile tuli 8,5 kuu jooksul tõendada oma õigust ning kaasata oma õiguste kaitsmiseks lepinguline esindaja, ei saa seda lugeda mõistlikuks menetlusajaks. Kohtuvälise menetleja eesmärk menetluse läbiviimisel demokraatlikus õigusriigis on järgida isiku põhiõigusi, mitte rikkuda neid. Kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada, siis ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada, kuid on tõendatud asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise (RKHKo 3-3-1-78-11, p 15). Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda VÕS §-ist 127 jj ja § 1043 jj. D V-O on asunud seisukohale, et kannatuste, emotsionaalse pinge, stressi, rinnapiima kaotuse, sõiduki parkimistega seotud ebamugavuste tundmise tõttu sai ta kahju 10 eurot iga süüdistatava seisundi olemasolu päeva eest ajavahemikul 29.08.2018 – 06.05.2019, st. 250 päeva. Kokku 250 päeva x10 eurot/päeva = 2500 eurot. Märgitust tulenevalt kaebuse esitaja palub hüvitada temale tekitatud mittevaralist kahju summas kokku 2500 eurot. Kohtumääruse põhjendused
lõike 1 alusel kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas käesoleva seaduse §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju käesoleva seaduse § 7 tähenduses.
lg 3 alusel võib maakohus määrusega: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse osaliselt ja määrata isikule hüvitise osas, milles kaebus rahuldati; 3) rahuldada kaebuse ja määrata hüvitise vastavalt taotlusele või 4) tühistada prokuratuuri määruse, millega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning asja materjalidega, leiab, et D V-O’i esindaja jurist I B koostatud kaebus tuleb juhindudes
§-st 17 lg 3 p 1 jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist V. E 25.06.2019.a koostatud nõude rahuldamata jätmise määrus väärteoasjas nr xxxx muutmata. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt märgitud seadus reguleerib menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. 3 Käesoleval hetkel puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja D V – O suhtes 29.08.2018.a alustatud kirjaliku hoiatamismenetluse nr xxxx raames on väljastatud trahviteade nr xxxx, millises on kohustatud D V – Otasuma alates trahviteate kättesaamisest 30 päeva jooksul viimasele LS 241 lg 1 ja LS § 262 lg 2 rikkumise toimepanemise eest ettenähtud hoiatustrahv summas 20.- eurot. Kõne all oleva hoiatusmenetluse raames on selgunud, et D V – O suhtes alustatud menetlus lõpetati 06.05.2019.a VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o väärteotunnuste puudumise tõttu. Käeoleval hetkel peab kohus asjakohaseks kohtuvälise menetleja 25.06.2019.a nõude rahuldamata jätmise määruses välja toodud tähelepanekut selle kohta, et
lg 2 kohaselt kui isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punkti 1, 2, 3, 5 või 6 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) tema kinnipidamisega väärteomenetluses; 2) ebamõistliku menetlusajaga. Kõne all oleva hoiatusmenetluse käigus ei ole D V-O väärteomenetluse käigus kinni peetud. Märgitust tulenevalt langeb kaebuse esitajal ära
lg 2 p 1 tulenev nõueõigus Kohus peab võimalikuks, et kogu kõne all olevat situatsiooni võib pidada kaebuse esitaja poolt õigustatult ajakulukaks ja ebameeldivaks, kuid vaatamata sellele ei ole hoiatusmenetlust läbi viinud kohtuväline menetleja ületanud mõistlikku menetlusaega. Kohtule esitatud tõenditest on näha, et kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on ekirjavahetuse kaudu olnud pidevas kontaktis. Kaebuse juurde lisatud ja esitatud e-kirja väljavõtetest nähtub, et kohtuväline menetleja on järjepidevalt selgitanud nii kaebuse esitajale kui ka tema abikaasale, millisel moel saavad nad vaidlustada nende hinnangul ebaõigelt tehtud hoiatustrahvi. Samuti on kohtuväline menetleja teinud erinevaid menetlustoiminguid menetlusdokumente koostades, märgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja tegevus vaidlustatavas asjas on olnud aktiivne ja järjepidev. Käesoleva menetluse käigus ei ole tuvastatud kohtuvälise menetleja poolset passiivsust, millise esinemise korral võiks väita, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult viivitanud menetluslike otsuste vastuvõtmisega. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et võib olla ebamugav, kui sinu suhtes viiakse läbi kirjalikku hoiatusmenetlust, kuid selle menetluse käigus selgus, et D V-O ei olnud temale etteheidetud väärtegusid toime pannud, kuid samas leiab kohus, et ainuüksi kirjaliku hoiatusmenetluse läbiviimise fakt ja sellega kaasnenud menetlusaluse isiku tajutud ebamugavustunne ei ole piisav, et rahuldada varalise ning mittevaralise kahju hüvitise rnõue
Kohus on tuvastanud, et kaebuse esitajal puudub õigus esitada nõuet
lg 2 p.p 1, 2 alusel, seega ei pea kohus andma ka omapoolset sisulist hinnangut esitatud mittevaralise nõude põhjendatuse ja tekitatud õigusabikulude vajalikkuse ja mõistlikkuse kohta.
lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.
lg 2 kohaselt vabaneb menetleja vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kohus selgitab, et mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, hoiatustrahvi ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei tugineta ka süüteo korduvuse arvestamisel ega ka muude süütegude eest ette nähtud karistuste kohaldamistel. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on käesolevas menetluses tegutsenud õiguspäraselt, menetluse mõistlikku aega ei ole ületatud, ei ole tuvastatud, et menetleja oleks süüliselt rikkunud menetlusõigust, mida näeb kahju hüvitamise alusena ette
Samuti märgitust tulenevalt ei ole võimalik kohtul kohustada ka kohtuvälist menetlejat kustutama andmeid registrist, kuna kohtule teadaolevalt ei ole kaebuse esitaja andmeid 4 karistusregistrisse kantud. Muude menetlusregistrite kohta pole kohtul ülevaadet, kuna kohtul puudub nendesse registritesse juurdepääs. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes
§-st 17 lg 3 p 1 jätab kohus D V-O esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.