Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 25.09.2019 vastuses hagile võttis kostja hagi õigeks, tunnistades tema vastu esitatud nõuet. Kostja kinnitas hagi õigeksvõttu ka 01.10.2019 kohtu sellekohasele küsimusele vastates. Kuna kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt
Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik käesoleval juhul kohtumenetlust vältida ja kostja on andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kostja ei ole väitnud, nagu oleks hageja esitanud kohtule hagi ennatlikult või põhjendamatult. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist kohtueelselt (hagi lisa 11), kuid kostja hageja kahjunõudele ei vastatud. Kostja on 25.09.2019 vastuses hagile kinnitanud, et hageja saatis kostjale kohtueelse kahjunõude. Kohus märgib, et kostja ei ole hagi õigeks võttes esitanud põhistatud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Asjakohatu on kostja viide sellele, et kahjunõudes ei olnud mainitud mingeid hagejapoolseid menetlus- ega muid lisakulusid. Kohus leiab, et heauskselt tegutsedes ei saa 2
Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 3 h eest tunnitasu määraga 120 eurot/h summas 360 eurot, kokku summas 485 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja hageja nõustamine) lugeda 2 tundi. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulud ei sisalda käibemaksu. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat käibemaksuta. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks (120x2) 240 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (125+240) 365 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 365 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.