Obsah (11)

§ 62§ 429§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5875 Tsiviilasi Tallinna linna

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.04.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu (hageja) ja CCCP Põgenemistoad OÜ (kostja) 11.09.2017 äriruumi üürilepingu nr 12-1/413, mille alusel oli kostjal õigus kasutada xxx rajatise osa (ruumid 1-36) pindalaga 306,7 m². Leping sõlmiti tähtajalisena kuni 10.09.

1. Hagiavalduse kohaselt kehtivad üürilepingu tingimustena Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“, mille punkt 9.1 sätestab, et üürnik kohustub maksma üürileandjale üüri üürilepingu punktis 10 märgitud summas iga kalendrikuu kohta. Tingimuste punkt 19.1.2 sätestab, et pooltel on kokkuleppeliselt õigus leping lõpetada. 05.07.2018 edastas kostja hagejale kirja, milles avaldas soovi pooltevahelise lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning võlgnevuse ajatamiseks. Hageja saatis 16.07.2018 kostjale vastuskirja, milles teatas, et on nõus pooltevahelise lepingu lõpetama 31.08.
2. Samas kirjas teatas hageja kostjale, et võlgnevus tuleb likvideerida 31.12.
3. Vaatamata lubadustele ei ole kostja pärast lepingu lõppemist võlgnevust likvideerinud. Kostjal on hageja ees üürivõlgnevus perioodi 01.04.2018–30.08.2018 eest koos viivisega summas 4405,66 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 4405,66 eurot. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et kuna toimusid pidevad maksed vastavalt kokkuleppele, siis on arusaamatu, miks on asjasse seotud kohus. Võlg tekkis kuna oodatavad tulemused olid kehvemad, 2 kui plaanitud. Kostja maksis vastavalt hetke võimekusele ja kokkuleppele. Hagis märgitud summa on vale ning kostja on 200 eurot rohkem tagasi maksnud. Menetluse käik 23.07.2019 esitatud dokumendis loobus hageja 200 eurot nõudest põhjusel, et kostja tasus pärast menetlusdokumentide koostamist 200 eurot. Tingimuste punkt 10.5 alusel loetakse esmalt tasutuks viivised ja seejärel üür ja kõrvalkulud. Kuivõrd nõude esitamise ajal oli viivise nõue 8,72 eurot, siis nimetatud laekumisest läks summa 8,72 viivise katteks. Pärast lepingu lõppemist ei ole hageja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt kostjale viiviseid määranud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 4 205,66 eurot. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hageja hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja on menetluses osaliselt oma nõudest, s.o 200 euro ulatuses, loobunud, põhjusel, et kostja tasus pärast menetlusdokumentide koostamist 200 eurot. Hageja on lugenud Äriruumi üürilepingu tingimuste p 10.5 alusel esmalt tasutuks viivise summas 8,72 eurot ja seejärel üüri. Kostja ei ole hagist osalise loobumise osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning nimetatud nõuete osas menetlus lõpetada. 3.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3 Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled 11.09.2017 sõlminud üürilepingu, mille p 10 kohaselt on pooled kokku leppinud üüri kogusummas 1026 eurot kuus (tlk 4). Leping on poolte kokkuleppel lõppenud 31.08.2018 (tlk 5-6). Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. Seega oli hageja õigustatud nõudma üüri kostjalt kuni august 2018 lõpuni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue üürivõlgnevusest perioodil 01.04.2018 kuni 30.08.2018 (aprilli kuu eest on tasutud 1026 eurost 733,06 eurot). Hageja on esitanud tõenditena kohtule ka kostjale esitatud arved nimetatud perioodi kohta (tlk 10-14). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on võimaldanud kostjal 16.07.2018 kirjaga tasuda üürivõlgnevus viie kuu jooksul igakuiselt 969,36 eurot ning likvideerida võlgnevus hiljemalt 31.12.2018 (tlk 6). Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid üürivõlgnevuse summas 4 205,66 olemasolu osas, s.o et võlgnevust ei oleks või et võlgnevus oleks likvideeritud. Samuti on tõendamata kostja väited võlgnevuse tasumise kokkulepete osas muul moel kui hageja 16.07.2018 kirjas märgitud. Ühtegi tõendit kokkuleppe osas ei ole kostja kohtule esitanud. Kostja poolt viidatud 200 euro tasumist on kohus arvestanud hageja loobumise avalduse lahendamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et üürivõlgnevus hagiavalduses märgitud perioodil oleks tasutud. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud.
2. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus summas 4205,66 eurot. Menetluskulud 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 4 8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on olnud hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 350 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5