Obsah (7)

§ 651§ 657§ 654§ 175§ 178§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Samuti ei vaidlustanud hageja maakohtu otsust kostja I suhtes. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust kostja I osas. 37. Maakohtu otsuse vaidlustasid kostjad II ja III. Samuti vaidlustas maakohtu otsuse hageja osas, milles menetluskulud jäid kostjalt II ja III välja mõistmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning kaebused rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Kostjad II ja III on seisukohal, et nemad ei ole vaidlusaluste andmete avaldajad. Kolleegium ei nõustu sellega. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on 19.03.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-17140 (p 11) muuhulgas selgitanud, et andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Samuti märkis Riigikohus, et VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja. Riigikohus on 29.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16 pidanud avaldajaks raamatu autorit, kes ei ole raamatu väljaandja. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Sellest tulenevalt on ajaleheartiklis avaldatud ebaõigete andmete puhul avaldajateks nii ajalehe väljaandja kui artikli autor. Seega saab ka käesoleval juhul kostjaid II ja III (lisaks kostjale I) pidada andmete avaldajateks (VÕS § 1047, § 1045 lg 4).
2. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune faktiväide on ebaõige. Kostjad II ja III ei ole apellatsiooniastmes seda järeldust vaidlustanud. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 4 võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult 9 nõuda andmete ümberlükkamist avaldaja kulul. Riigikohus on 13.04.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 (p 29) selgitanud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes. Kostjad II ja III on seisukohal, et neil puudub iseseisev pädevus andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks, kuna väljaandes andmete avaldamise üle on kontroll kostjal I. Kolleegium märgib, et maakohus kohustas kostjaid andmeid ümberlükkava teate avaldama solidaarselt. Kostjad II ja III ning hageja on ringkonnakohtule esitatud kaebustes kinnitanud, et kostja I on kohtuotsuse täitnud (hageja kohta käivad andmed ümber lükanud). Seega ei tõusetu käesolevas asjas enam küsimust, kas kostjatel II ja III on võimalik andmeid ümberlükkav teade avaldada. Aga ka juhul, kui kohtuotsus oleks selles osas täitmata, ei ole kostjad II ja III tõendanud, et neil puuduks iseseisvalt võimalus kohtuotsust täita (näiteks vajadusel osta paberlehe ja veebiväljaande pinda ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks). Ülaltoodust tulenevalt ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles kostjaid II ja III kohustati ebaõiged andmed ümber lükkama.
3. Riigikohus on 20.06.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11 (p 12) märkinud, et mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. 18.02.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 (p 10) on Riigikohus selgitanud, et faktiväite avaldamise õigusvastasust tuleb hinnata ka VÕS § 1046 ja § 1047 järgi.
4. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalune faktiväide on hageja au teotav. Maakohus on põhjendatult leidnud, et väide on hagejat halvustav ning kolleegium ei korda maakohtu argumentatsiooni (

§ 654lg 6).

1. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kolleegium ei nõustu kostjate II ja III apellatsioonkaebuse väitega, et nad on avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega kontrollinud. Kostjad II ja III ei ole tõendanud, et nad oleksid andmete tõele vastavuse kontrollikohustust sisuliselt täitnud. Kontrollikohustust ei välista asjaolu, et hageja ise keeldus kommentaarist.
2. Vastavalt VÕS § 1046 lg-le 1 on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult kaalunud tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse vahel ning leidnud õigesti, et antud juhtumil ei kaalunud võimalik avalik huvi üles hageja huvi enda privaatsusele. Kostjad II 10 ja III on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostjate poolt esile toodud asjaolud ei anna alust pidada hagejat avaliku elu tegelaseks. Sealhulgas ei muuda hagejat avaliku elu tegelaseks asjaolu, et ta on äriühingu, kes teostab lepingu alusel avalikku liinivedu, juhatuse liige. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Ülaltoodust tulenevalt ei esine käesoleval juhul ka VÕS §-is 1046 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

1. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Maakohus on nii kostjalt II kui kostjalt III mõistnud välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramine on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on arvesse võtnud rikkumise sisu ja ulatust, samuti kostja I paremat majanduslikku olukorda võrreldes teiste kostjatega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud ning ringkonnakohtul puudub alus asuda kostjatelt II ja III väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
2. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjate II ja III apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Hageja palus vastuapellatsioonkaebuses kostjatelt II ja III solidaarselt täiendavalt välja mõista menetluskulud 738,41 eurot. Kolleegium leiab, et ka vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hageja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud esindaja ajakulu kostjate vastuse analüüsile ja sellele 11.10.2017 vastuse koostamisele. Kolleegium märgib, et ebaõige on hageja seisukoht, et maakohus on kostjate vastustega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks lugenud kokku vaid 2 tundi 49 minutit. Hageja on jätnud tähelepanuta, et maakohus on täiendavalt pidanud põhjendatuks ka 12.09.2017 kostjate II ja III vastuse analüüsimisega seotud kulu 29 minutit. Maakohus on kontrollinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning põhjendanud, miks ta menetluskulusid vähendab. Hageja esindaja menetluskulude vähendamisel on maakohus võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid kui vaidluse mahtu. Arvestada tuleb ka, et tegemist ei olnud hageja esimese sisulise menetlusdokumendiga. Hageja esindaja oli eelnevalt koostanud põhjaliku hagiavalduse, mille koostamisel oli ta analüüsinud nii faktilisi asjaolusid, õiguslikke küsimusi kui ka tõendeid. Kuigi hageja ei ole hagiavalduse koostamise ajakulu menetluskulude nimekirjas märkinud, ei tähenda, et hageja esindaja eelnevat tegevust ei peaks hilisemalt koostatud menetlusdokumentide ajakulu hindamisel arvestama. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning hageja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ülaltoodust tulenevalt tuleb vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 47. Kuna kostjate II ja III apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta kostjate II ja III kanda. Arvestades, et vastuapellatsioonkaebus esitati üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale ning

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, siis tuleb vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 11 48. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Seega tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

1. Hageja palus kostjatelt II ja III välja mõista menetluskulud 914,17 eurot, millele lisanduvad istungil osalemisega seotud kulud, samuti viivise. Hageja kulud ringkonnakohtus koosnevad järgnevast: - Kohtuotsuse ja menetluskulude vaidlustamisperspektiivi analüüs. Kohtuotsuse täitmise kontrollimine. E-kirjavahetus kliendi ja kostjate esindajaga seoses kohtuotsuse täitmisega – 30 minutit. Töötunni hind 104 eurot (lisandub käibemaks). - Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine - 6 tundi 35 minutit. Töötunni hind 104 eurot (lisandub käibemaks). - Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine - 1 tund. Töötunni hind 127,50 eurot (lisandub käibemaks). - Ringkonnakohtu istungil osalemine vastavalt protokollis märgitud ajale. Töötunni hind 127,50 eurot (lisandub käibemaks). - Vastuapellatsioonkaebuse riigilõiv 50 eurot.
2. Kolleegium leiab, et kohtuotsuse ja menetluskulude vaidlustamisperspektiivi analüüsiga, kohtuotsuse täitmise kontrollimisega ja e-kirjavahetusega (kokku 30 minutit) seotud menetluskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse täitmise kontroll ja sellega seonduv e-kirjavahetus on seotud kostja I vastu esitatud hagiga, kes ei ole apellatsiooniastmes menetlusosaline. Kohtuotsuse vaidlustamisperspektiivi analüüs on seotud aga vastuapellatsioonkaebuse esitamisega, millega seotud hageja menetluskulud jäid tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse vastus ja vastuapellatsioonkaebus on koostatud ühes dokumendis. Arvestades selle dokumendi apellatsioonkaebuse vastuse osa sisu ja mahtu, peab kolleegium põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 4 tundi. Kuna kohtuistungiks ettevalmistamine hõlmas ka vastuapellatsioonkaebust, millega seotud hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, siis tuleb pidada põhjendatuks ajakulu istungiks ettevalmistamisele apellatsioonkaebust puudutavas osas, milleks ringkonnakohus hindab 45 minutit. Kohtuistung kestis ca 30 minutit. Arvestades, et kohtuistung hõlmas nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse arutamist, peab kolleegium põhjendatuks istungi ajakulu apellatsioonkaebusega seonduvas osas, milleks ringkonnakohus hindab 23 minutit.
3. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi 8 minutit (4 tundi apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu, 45 minutit istungiks ettevalmistamise ajakulu, 23 minutit istungi ajakulu) Hageja esindaja tunnitasu määrad (104 eurot + käibemaks ja 127,50 eurot + käibemaks) ei ületa keskmist turuhinda. Hageja nõudis õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise tunnitasu määr on 104 eurot (käibemaksuta) ning sellega seonduv põhjendatud õigusabikulu seega 416 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise tunnitasu määr on 127,50 eurot ning nende toimingutega seonduv põhjendatud õigusabikulu seega 144,50 eurot. Kokku tuleb kostjatelt II ja III solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 560,50 eurot ja viivis

§ 177lg 4 alusel.

Vastapellatsioonkaebuse riigilõivu väljamõistmise nõue ei ole põhjendatud, kuna vastuapellatsioonkaebusega seotud hageja kulud jäävad hageja kanda. 52. Kuna vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäid poolte kanda, siis puuduvad pooltel vastuapellatsioonkaebusega seonduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 12 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 13