← Eesti

2-17-9739/33

Obsah (7)§ 1047§ 1054§ 127§ 128§ 134§ 1055§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 12.november 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-9739 Tsiviilasi M T ha

) § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on

§ 1047

lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline.

  1. Hageja palub kohustada kõiki kostjaid ebaõige faktiväide ümberlükkamiseks. Riigikohus on märkinud, et oluline on, kas isik omas kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle (vt Riigikohtu 21.12.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05). Kohus leiab, et kostjad II ja III omasid kontrolli avaldatu üle kuna eelkõige oli tegemist nende poolt koostatud artikliga. Ilma kostjate II ja III tegevuseta ei oleks antud sisuga artiklit avaldatud. Kohus leiab, et ka olemasolevas kohtupraktikas on peetud artikli autori vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõude esitamist võimalikuks. Seejuures ei välista

§ 1054isiku, keda kasutatakse pidevalt oma majandustegevuses, eraldi vastutust.

Samuti on sellest tulenevalt võimalik artikli autorite ja artikli väljaandja solidaarne vastutus artiklis avaldatu eest. 32.

§ 1047

lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle 7

(14)2-17-9739 tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 32-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). Ebaõigete andmete avaldamise puhul peab seega andmete avaldaja tõendama, et need andmed vastavad tegelikkusele. Kui tegemist on neutraalse faktiväitega, pöördub tõendamiskoormis ümber ja hageja peab tõendama, et faktiväide on ebaõige. Kohus leidis käesolevas asjas, et kostjatel lasub kohustus tõendada, et faktiväide selle kohta, et hageja korraldas T Au kautsjoni tasumise on õige.
  1. Kohus võttis kostja I taotlusel käesoleva asja juurde kriminaalasjas nr 1-16-11340 toimikust maksekorralduse kautsjoni tasumise kohta. Nimetatud maksekorralduselt nähtub, et kautsjoni summas 199 800 eurot on 15.05.
  2. a kriminaalasjas nr 1-16-11340 tasunud xxx (I kd tl 108). xxx vastas kohtu nõudele, et käsundi kautsjoni tasumiseks andis xxx xxx juhatuse liige E V kooskõlastatult T Auga ning xxx poolt kautsjonina tasutud 199 800 eurot laekus xxx arvelduskontole 180 000 euro ulatuses xxx ning 19 800 euro ulatuses kasutas xxx kautsjoni tasumiseks oma vahendeid (I kd tl 185). Seega on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et T Au kautsjoni kriminaalasjas nr 1-16-11340 tasus xxx, mitte hageja. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks korraldanud kautsjoni tasumise. Seega on kohtu hinnangul faktiväide selle kohta, et hageja korraldas T Au kautsjoni tasumise ebaõige ja tegemist on kostjate poolt ebaõige faktiväite avaldamisega.
  3. Teise isiku kohta faktiväite avaldamise korral lasub andmete avaldajal kohustus kontrollida andmete tegelikkusele vastavust. Tegemist on käibekohustusega, mille sisu on avatud

§ 1047

lg-s 3.

§ 1047

lg 3 kohaselt ei loeta hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Mida tõsisem on isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam peab olema faktiline aluspõhi (vt Ziembiński vs Poola, avaldus nr 46712/06, p-d 50-51). Kostjad ei ole kohtu hinnangul põhjendanud ega tõendanud, et nad oleksid üldse oma kontrollikohustust täitnud. Kostjate väide, et kostjad kontrollisid infot piisava põhjalikkusega on üldsõnaline ja põhjendamata. Kostjad põhjendavad kontrollikohustust sellega, et hagejalt küsiti kommentaari, kuid hageja keeldus sellest. Kohus ei nõustu kostjatega, et olukorras, kus hageja keeldub kommentaarist, annaks selline asjaolu ajakirjandusele põhjust avalikkust hagejaga seotud informatsioonist teavitada. Kohus leiab, et andmete avaldaja kontrollikohustust ei saa välistada see kui isik, kellest artiklis kirjutatakse ise keeldub kommentaarist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ei lubanud ajakirjanikel temast kirjutada. Seega tulnuks ajakirjanikel väga põhjalikult kontrollida avaldatavaid andmeid ja kaaluda, kas avalikkusel on ikka huvi selliste andmete teadasaamise vastu. Kohus märgib, et avalikkusel ei saa aga olla huvi ebaõigete andmete teadasaamiseks. 35. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks. 36. Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh õigus aule ja heale nimele (vt Riigikohtu 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14). Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, so kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes (vt Riigikohtu 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 29).

§ 1047lg 4 alusel saab hageja nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. 8

(14)2-17-9739 Kohus peab õiguslikult põhjendatuks hageja poolt soovitud teate avaldamise viisi. Antud juhul on kohane kohustada kostjaid avaldama ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks tekst ajalehe “Postimees” online-versiooni veebilehel pluss.postimees.ee ja ajalehe “Postimees” paberlehes, kuna ebaõiget faktiväidet sisaldav tekst ilmus nii veebikeskonnas kui ka paberlehes avaldatud artiklis. Samuti on põhjendatud hageja poolt soovitud avaldamise tingimused. II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue 37. Hageja esitas kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõige faktiväite avaldamine. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (

§ 1047lg 1).

Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusaluse faktiväite näol on tegemist au teotava faktiväitega või mitte.

  1. Kostjate väitel puuduvad avaldatud artiklites otsesed viited sellele, nagu oleks hagejal seos T Au võimalike bordelliäridega, vaid esineb üksnes väide, et hageja T Au kautsjoni tasumise korraldas. Hageja leiab, et artiklitest jääb keskmisele lugejale mulje, justkui oleks hageja kuidagi seotud bordelliäriga või omab mistahes isiklikku huvi kahtlustuse esemeks olevate tegude või kuritegeliku ühendusega. Hageja esitas kohtule M A ja T K ekspertarvamuse, milles otsitakse vastust küsimusele, kas artikli pealkiri „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees.“ on halvustava tähendusega (I kd tl 80-92). Kohus nõustub kostjatega, et kohus peab lähtuma keskmise lugeja arusaamast ja keelteadlase arvamust ei saa samastada keskmise mõistliku lugeja arusaamaga. Seetõttu ei saa kohus lõppjärelduste osas antud ekspertarvamust täies ulatuses arvestada, kuid kohtu hinnangul ei saa seda arvamust ka täielikult kõrvale jätta, kuna selles peegeldub kohtu hinnangul osaliselt ka tavalise lugeja arusaam. Kohus nõustub ekspertarvamuses tooduga, et bordelli pidamist võib pidada halvustavaks kuna bordelli pidamine on Eestis ebaseaduslik. Ebaseadusliku tegevusega tegelemine on ühiskonnas vähemal või rohkemal määral taunitav. Kohus leiab, et ka käesoleval ajal on bordelli pidamist põhjust pidada taunitavaks, kuna antud tegevust ei ole seadustatud. Halvustavaks ei saa siiski eraldiseisvalt pidada sõna „ärikas“, kuna sellisel kujul antud sõnal Eesti ühiskonnas halvustavat tähendust käesoleval ajal enam ei ole. Küll aga on halvustavaks eeltoodust tulenevalt sõna „Bordelliärikas“ kuna see viitab isikule, kes teeb ebaseadusliku tegevusega äri.
  2. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et asjaolu, et justkui oleks hageja kuidagi seotud bordelliäriga või omab mistahes isiklikku huvi kahtlustuse esemeks olevate tegude või kuritegeliku ühendusega, kinnitaksid ka artiklile lisatud kommentaarid. Kohtule esitatud kommentaaride väljavõttest hageja väidetud järeldust teha ei saa. Kommentaarides on arutletud selle üle, kas lõbuäri võiks Eestis olla seaduslik, samuti on kirjutatud A Sst ja eelseisvatest valimistest (I kd tl 11).
  3. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjad oleksid ebaõige faktiväite avaldamisega andnud hagejale hinnangu kui isikule, kes on bordelliäriga seotud. Asjaolu, et kuriteos kahtlustatava isiku eest maksab kautsjoni kolmas isik, ei tee veel sellest kolmandast isikust kuriteo kaasosalist ega viita isegi mitte sellele, et antud isik oleks mingil määral kuriteo toimepanemisega seotud. Tavaline mõistlik lugeja ei tee sellisest väljendist järeldust, et ka kautsjoni maksja ise on bordelliäriga seotud.
  4. Küll aga leiab kohus, et artiklite pealkirjad „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“ ja „Bordelliärika kautsjoni taga S väimees“ on hagejat halvustavad, kuna avaldatud kujul on kohtu hinnangul kostjad soovinud sellega hagejat halvustada. Üldjuhul ei ole midagi 9

(14)2-17-9739 halba selles, kui kuriteos kahtlustatava tuttav tasub tema eest kautsjoni. Küll aga on võimalik sellest ajakirjanduses kirjutada erineval viisil. Kohtu hinnangul on kostjad soovinud seda asjaolu negatiivses valguses rõhutada ja sealhulgas kohtu arvates ka selleks, et artikli müügiedu suurendada. Antud asjaolu oleks olnud kohtu hinnangul võimalik avaldada ka oluliselt neutraalsemal viisil, hagejat halvustamata.
  1. Lisaks leiab kohus, et hageja poolt kautsjoni tasumise kohta ei ole avalikkusel põhjendatud huvi. Hageja ei ole kohtu hinnangul avaliku elu tegelane, kelle igasuguseid eraelu aspekte peaks ajakirjanduses kajastama. Samuti ei ole tegemist teemaga, mis vääriks kajastamist. Riigikohus on selgitanud avaliku elu tegelase mõistet läbi Eesti ajakirjanduseetika koodeksi pi 1.6, mille kohaselt on avaliku elu tegelase mõistet selgitatud järgmiselt: „Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid isikuid käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega." (vt Riigikohtu 26.06.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 15). Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 20). Sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. (vt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Hageja näol ei ole tegemist poliitikuga, loomeinimesega ega mingi muu tegevuse tõttu tuntud isikuga. Asjaolu, et hageja juhib käesoleval ajal xxx, mis koondab enda alla mitmeid bussi-ja reisifirmasid, ei tee temast avaliku elu tegelast. Tegemist on erafirma juhiga, kes ei valda olulist majanduslikku võimu, mille tõttu võiks avalikkuse tähelepanu tema suhtes olla tavapärasest suurem. Samuti ei tee hagejast avaliku elu tegelast käesoleval hetkel asjaolu, et kunagi ta võis avaliku elu tegelane olla. Avaliku elu tegelaseks olemist peab ajakirjandus hindama igakordselt antud isiku kohta midagi avaldades. Avalikku huvi ei saa samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu ega erahuvidega. (vt Riigikohtu 26.06.
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 15). Isiku eraelust kirjutades peab avaldaja igakordselt veenduma selles, et tegemist on põhjendatud huviga.
  8. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (vt Riigikohtu
  9. detsembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-02, p 9). Ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5 kohaselt ei tohi ajakirjandus oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada ning p 4.9 kohaselt avaldatakse inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Kohtu hinnangul ei ole hagejast avaldatud viisil kirjutamine ajakirjanduseetikaga kooskõlas. Hageja ei ole mingilgi viisil andnud kostjatele põhjust temast kirjutamiseks. Leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Riigikohus selgitas samas, et avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Samuti on kolleegium osutanud, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt viidatud Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23). Antud juhul ei ole avalikkuse huvi kaalunud 10
(14)2-17-9739 üles hageja huvi enda privaatsusele. Tegemist ei ole teemaga, mis aitaks kaasa ka mingile ühiskondlikule debatile. Sellistel teemadel kirjutamiseks kaalub kohtu hinnangul hageja huvi enda privaatsusele üles võimaliku avalikkuse huvi. Vaidluse all ei ole, et hageja nõusolekut kostjatele temast kirjutamiseks andnud ei ole.
  1. Kostjate väitel ei olnud artikli eesmärk tõstatada kahtlust hageja seotusest kõnealuse bordelliäriga, vaid juhtida tähelepanu kahe ärimehe omavahelistele suhetele. Seejuures väidavad kostjad, et avalikkuse huvi artiklites avaldatud ja hagejat puudutavate toimingute suhtes on märkimisväärne, arvestades hageja seotust ühe ajakirjanduses enim kajastatud kriminaalasjaga, milles hagejat ning tema äia A Sd süüdistati endisele xxx spetsialistile K Vule altkäemaksu andmises. Hageja esitas kohtule süüdistusakti kriminaalasjas nr 13913000011, milles on süüdistus altkäemaksu andmises esitatud hagejale ja K Vule (I kd tl 93-105). Selles ei ole aga märgitud, et süüdistus oleks esitatud A Sle, mistõttu kostjate poolt artikli avaldamise põhjendus seoses A S isikuga jääb kohtule arusaamatuks. Kohtule jääb samuti arusaamatuks kostjate käsitlus selle kohta, et kui hageja soovis artikliga ainult juhtida avalikkuse tähelepanu kahe ärimehe omavahelistele suhetele, siis miks oleks seejuures oluline hageja seotus ühe ajakirjanduses enim kajastatud kriminaalasjaga. Lisaks märgib kohus, et isegi kui isikut on süüdistatud mingis kuriteos (antud juhul hagejat altkäemaksu andmises), siis temast mingil muul teemal kirjutades ei saa avaldaja eeldada, et avalikkusel peaks ka selle muu teema vastu olema huvi.
  2. Seega on kostjad ebaõige faktiväite avaldamisega rikkunud hageja isiklikke õigusi ning tegemist on halvustavat hinnangut sisaldava faktiväitega. Kostjad on tahtlikult hagejat halvustanud, kuna nende eesmärgiks oli hagejat halvas valguses avalikkusele näidata.
  3. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis välja mõista.
  4. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustus (vt Riigikohtu 04.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18).

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 48. Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse, seda tõendada ei saa, küll aga saab seda põhjendada. Hageja väitel on ta saanud kostjate poolt avaldatud ebaõige väite tõttu halvustava suhtumise osaliseks ning on pidanud tundma piinlikkust. Samuti on hageja väitel sellise ebaõige väite avaldamine mõjutanud negatiivselt tema kodurahu ning põhjustanud ebamugavustunnet ja piinlikkust tema perele ja lähedastele. Kohus leiab, et kostjate poolt avaldatu võib tavapäraselt põhjustada halvustavat suhtumist ja ebamugavustunnet ning piinlikkust. Samuti võib sellisel viisil avaldatu tekitada hageja lähikondsetes ja tuttavates küsimusi selle kohta, millega hageja tegeleb. Seega on põhjendatud alus järeldada, et 11

(14)2-17-9739 kostjate poolt avaldatu põhjustas hagejale hageja poolt viidatud viisil ebamugavusi ja negatiivseid tagajärgi.
  1. Hageja soovib mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas arvestada ka selle preventiivset toimet ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja preventiivne kahjuhüvitis. Majanduslikult paremas positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks üldjuhul välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna tagasihoidlik hüvitis ei pruugi antud isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendanud, miks oleks vajalik kostjatelt II ja III välja mõista preventiivne kahjuhüvitis. Küll aga esitas hageja kostja I osas. Kostja I
  2. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli kostja I müügitulu
  3. aastal üle 84 miljoni euro. Samuti teenis kostja I 2015 aastal kasumit ca 2.5 miljonit eurot (I kd tl 2141). Kostja I teenis
  4. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt
  5. aastal müügitulu üle 90,087 miljonit eurot ning puhaskasumit 5,444 miljonit eurot (I kd tl 126-169). Kohtu hinnangul saab majandusaasta aruannetest nähtuvalt järeldada, et tegemist on

§ 134

lg 6 mõttes keskmisest majanduslikult paremas positsioonis oleva kahju tekitajaga.

  1. Antud juhul tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas arvestada, et hageja õigusi rikuti ühe ebaõige faktiväitega ning tegemist ei ole erakordselt halvustava väitega. Tegemist ei saa olla väga raskeid tagajärgi kaasa toova faktiväitega.
  2. Kostja I osas arvestab kohus lisaks paremale majanduslikule olukorrale ka seda, et kostja I avaldas artikli nii veebikeskonnas kui ka paberlehel, suurendades sellega lugejate hulka ning ühtlasi ka hageja õiguste rikkumise ulatust.
  3. Kohus leiab, et kostja I osas oleks põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks 3000 eurot ning kostjate II ja III osas kummagilt 500 eurot. III Artikli eemaldamise nõue
  4. Hageja esitas nõude kohustada kostjat I eemaldama ajalehe Postimees online-versiooni veebilehelt 08.06.
  5. a avaldatud artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees.“ 54.

§ 1055

lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

§ 1055

lg 1 on rakendatav isikuõiguste rikkumise, isikuandmete õigustamatu avaldamise korral. Seega saab kohtu hinnangul

§ 1055

lg 1 alusel kostjalt nõuda õigusvastaselt kahju tekitava käitumise lõpetamist.

§ 1055

lg 1 nõude eelduseks on antud juhul vajalik tuvastada hageja isiklike õiguste rikkumine. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune artikkel on endiselt Postimees online-versiooni veebilehel kättesaadav. 55. Kohus leiab, et kuna tegemist on halvustavat ebaõiget faktiväidet sisaldava artikliga, tuleb hageja nõue rahuldada. Hageja õiguste rikkumise heastamist ei saa antud juhul saavutada üksnes ebaõige faktiväite ümberlükkamisega, vaid lisaks tuleb avalikkusele kättesaamatuks teha ebaõiget faktiväidet sisaldav artikkel. Kohtu hinnangul pole antud juhul võimalik artiklist eemaldada ebaõiget faktiväidet sisaldavad laused, rikkumata artikli terviklikkust. Artikkel ei sisalda mingit muud informatsiooni, mis peaks väärima avalikkuse jaoks säilitamist. IV 12

(14)2-17-9739 Menetluskulude jaotus 56. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kohus ei leia, et sellist menetluskulude jaotust tuleks muuta seoses sellega, et hageja võttis osaliselt hagi tagasi artikli eemaldamise nõudes kostjate II ja III osas. Tegemist on marginaalse osaga hageja nõuetest ja menetlusse jäi endiselt hageja nõue kostja I vastu artikli eemaldamiseks. Seega ei saanud kohtu hinnangul kostjatel eraldivõetuna hageja poolt tagasi võetud nõude osas kulusid tekkida. 57. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 600 eurot, ekspertarvamuse kulu 900 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 2 875,61 eurot (käibemaksuta). Seega kokku kandis hageja menetluskulusid 4 375,61 euro suuruses summas. Kostja vaidleb osaliselt hageja menetluskuludele vastu. 58. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 59. Kõigepealt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja poolt 17.10.2018. a menetlusdokumendis märgitud menetlustoimingud on põhjendatud. Samas ei ole kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud hageja poolt märgitud menetlustoimingutele kulunud aeg. Kohus nõustub kostjaga, et seisukoha koostamine kostjate hagi vastusele ja eksperthinnangu läbitöötamisele ei ole põhjendatud kulutada kokku 11 tundi. Seejuures tuleb arvestada, et hageja lepinguline esindaja tegi antud menetlusdokumendiga (11.10.2017.
  1. a)tööd ka 10.10.2017. a. Kohtu hinnangul on 11.10.2017. a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 49 minutit (toodud hageja poolt kui 10.10.2017.a toiming). Käesolev vaidlus ei ole ei õiguslikult ega faktiliselt keerukas ega ka mahukas. Ekspertarvamuse (sisulist osa 19
  2. lk)läbitöötamise põhjendatud ajakuluks oleks kohtu hinnangul maksimaalselt 4 tundi. Ülejäänud osas nõustub kohus hageja poolt märgitud ajakuluga, mistõttu hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks on kokku 20 tundi ja 33 minutit. 60. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Hageja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 104 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab asja vähesele keerukusele ja mahukusele. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-11514, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3413
(14)2-17-9739 17, p 15). Viidatud kohtuasjades oli tegemist õiguslikult keerukate vaidlustega ja osaliselt mahukate tõendikogumitega. Käesolevas asjas sellist olukorda ei ole.
  1. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks on ka ekspertarvamuse kulu 900 eurot ning asjas tasutud riigilõiv summas 600 eurot.
  2. Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 3 637,2 eurot.
  3. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

64. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.