Obsah (8)

§ 2742§ 306§ 385§ 199§ 187§ 175§ 183§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 2742lg 1 alusel Tartu Ringkonnakohtu 5.

aprilli

1. a määrus Danil Hamidžanovi kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma
2. oktoober 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a määrus osas, millega jäeti Danil Hamidžanovi kanda menetluskulud 450 eurot.
6. Arvata menetluskulude hulka Danil Hamidžanovi valitud kaitsjale ringkonnakohtus määruskaebemenetluses makstud tasust 30 eurot.
7. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. novembril 2018 saatis prokuratuur kohtusse kriminaalasja Danil Hamidžanovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi
11. augustil 2015 ja
12. juulil 2016 toimepandud kahes teos. Kaitseaktis taotles kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Samuti esitas kaitsja taotluse
13. augusti
14. a teo osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 199 lg 1 p 5 ja § 274 alusel.

1. Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega jäeti kaitsja taotlused rahuldamata. Maakohus leidis, et mõistlik menetlusaeg ei ole veel möödunud. Vajadusel on võimalik isiku karistust

§ 306lg 1 p 61 alusel kergendada.

1. Maakohtu määruse vaidlustas süüdistatava kaitsja, taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse lõpetamist.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a määrusega jäeti

§ 385

p 20 alusel läbi vaatamata kaitsja kaebus osas, millega vaidlustati maakohtu määrust

§ 199lg 1 p 5 ja § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamata jätmises.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega ei lõpetatud kriminaalmenetlust

1. augusti
2. a teos, ning lõpetas selles osas kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Süüdistatava menetluskulud jättis ringkonnakohus osaliselt tema enda kanda. 4.1 Ringkonnakohtu hinnangul oli menetlus
3. augusti
4. a teo suhtes põhjendamatult pikk. Kriminaalasi ei olnud keerukas ega mahukas. Kohus analüüsis menetluse senist käiku ning leidis, et 1-18-9719 mõistliku menetlusaja möödumist on võimalik heastada vaid menetluse lõpetamisega.
5. juuli
6. a teo osas ei ole mõistlik menetlusaeg veel möödunud ja viivitusi menetluse senises käigus saab kompenseerida näiteks karistuse kergendamisega. 4.2 D. Hamidžanovi kaitsja taotluse hüvitada süüdistataval tekkinud menetluskulud 900 eurot rahuldas ringkonnakohus osaliselt.

§ 187

lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osaliselt ning tasutaotluse alusel ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses tegi kaitsja tööd

1. augusti
2. a ja millises ulatuses
3. juuli
4. a teo osas, ning arvestades tööde kirjeldust, pidas kohus põhjendatuks jätta riigi kanda osa kaitsja tasust. Seega jäi 450 eurot kaitsjatasu riigi kanda ja 450 eurot süüdistatava enda kanda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Hamidžanovi kaitsja, kes taotleb selle määruse tühistamist, kriminaalmenetluse lõpetamist, menetluskulude hüvitamist ja

§ 385p 20 põhiseadusvastaseks tunnistamist.

5.1

§ 385p 20 on põhiseadusvastane, kuna see ei võimalda vaidlustada kohtu alla andmist.

Kaitsja hinnangul on

1. a episoodi osas mõistlik menetlusaeg samuti möödunud. Arvestades süüksarvatud teo iseloomu on menetlus kestnud ebamõistlikult kaua. 5.2 Ringkonnakohus jättis osa menetluskuludest põhjendamatult süüdistatava kanda. Kuna asja ei ole sisuliselt lahendatud, ei saa otsustada menetluskulude üle. Need pidanuks arvama kohtumenetluse kulude hulka. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kaitsja taotlus

§ 385p 20 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks jääb Riigikohtus edutuks.

Määruskaebuse kohaselt on viidatud norm põhiseadusega vastuolus, kuna ei võimalda vaidlustada kohtu alla andmist. Kohtu alla andmine aga ei ole käsiloleva määruskaebuse esemeks ning sellekohane kaebeõiguse piirang tuleneb

§ 385p-st 16.

1. augusti
2. a teos, mille osas kaitsja taotles menetluse lõpetamist ka

§ 199

lg 1 p 5 ja § 274 alusel ning ringkonnakohus jättis

§ 385

p-le 20 tuginevalt selle taotluse läbi vaatamata, on menetlus lõpetatud mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ning seda ei ole vaidlustatud. Seega ei ole

§ 385

p 20 praegusel juhul põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 tähenduses asjassepuutuv (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, p 19).
3. juuli
4. a teo osas menetluse mõistliku aja möödumise tõttu lõpetamata jätmist on ringkonnakohus ammendavalt ja nõustumisväärselt põhjendanud ning kolleegium ei pea vajalikuks juba kõlanud seisukohti korrata. Küll aga väärib tähelepanu menetluskulu jätmine ringkonnakohtus süüdistatava kanda. Viimase kohta selgitab Riigikohus järgmist.
5. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt maksis D. Hamidžanov kaitsjale 900 eurot kohtueelses uurimises osalemise eest. Nimetatud tasu eest tehtud tööde nimekirjas on erinevad toimingud kohtueelses menetluses ning lisaks süüdistusakti analüüs, nõupidamine kaitsealusega, kaitseakti koostamine, eelistungil osalemine ja määruskaebuse koostamine ringkonnakohtule (1 tund). Ringkonnakohus jagas süüdistataval tekkinud kulud pooleks ning määras, et pool kuludest jääb

§ 187lg 1 alusel riigi ning pool süüdistava kanda.

8.

§ 187

lg 1 kohaselt kannab määruskaebemenetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik.

§ 187

lg 2 ls 2 sätestab, et kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud süüdistatava huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb määruskaebemenetluses süüdistatava huvides esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel arvata määruskaebemenetluse kulu menetluskulude hulka (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus nr 3-1-1-36-05, p-d 10–12;
3. oktoobri
4. a määrus nr 3-1-1-96-13, p 26). Kuna kriminaalasja mõistliku menetlusaja tõttu lõpetamata jätmise määrus ei olnud praeguse asja lõpplahend, pidanuks ringkonnakohus piirduma kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu mõistliku suurusega osa menetluskulu hulka arvamisega 2

§ 175

lg 1 p 1), jättes selle kulu kandmiseks või hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaks määramata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus nr 3-1-1-4-17, p 50).
3. Ringkonnakohtule esitatud kaitsjatasu taotlusest nähtub, et kaitsjatasu hõlmas nii kohtueelse menetluse toiminguid kui ka määruskaebuse koostamist. Kuna ühe teo osas lõpetas ringkonnakohus kriminaalmenetluse, oli põhjendatud seda puudutavad kulud jätta riigi kanda.

§ 183

lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluskulud riik, kui seadus ei näe ette teisiti. Osas, milles ringkonnakohus jättis aga määruskaebuse rahuldamata, menetluse lõpetamata ja maakohtu määruse muutmata, tulnuks lähtuda

§ 187

lg 2 ls-s 2 märgitust ning arvata määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud kulu menetluskulude hulka. Kohus saab

§ 187

alusel võtta seisukoha üksnes määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude kohta. Praegu hõlmab vaidlusalune ja õigustamatult süüdistatava kanda jäetud 450 eurot tasu nii kohtueelsete toimingute kui ka ringkonnakohtule määruskaebuse koostamise eest.

1. Riigikohus saab osutatud vea kõrvaldada (vt ka viidatud määrus asjas nr 3-1-1-4-17, p 51). Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, tuleb menetluskulude hulka arvata pool määruskaebemenetluses tekkinud mõistlikust kulust, s.o poole tunni eest tasutud õigusabikulu. Taotluses ei ole nimetatud kaitsja tunnitasu hinda, aga on märgitud, kui palju aega kulus kaitsjal erinevate toimingute tegemiseks. Kokku tegi kaitsja 900 euro eest tööd 15,25 tundi, mis teeb tunnihinnaks u 60 eurot. Ei ole alust kahelda kulunud aja ega tunnitasu suuruse mõistlikkuses.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määruse osas, millega jäeti D. Hamidžanovi kanda menetluskulud 450 eurot. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsustuse ja arvab

§ 187

lg 2 alusel ringkonnakohtus määruskaebemenetluses süüdistatava kaitsjale makstud tasust pool, s.o 30 eurot, menetluskulude hulka. See, kas kõnealune menetluskulu ning

1. juuli
2. a episoodi puudutavad kohtueelse menetluse kulud jäävad D. Hamidžanovi kanda või tuleb välja mõista riigilt, sõltub kriminaalasja lõpptulemusest ning otsustatakse põhimenetluse käigus. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Hannes Kiris Velmar Brett Paavo Randma (allkirjastatud digitaalselt) 3