Obsah (7)

§ 213§ 1572§ 344§ 209§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6791 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§ 213

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

§ 1572

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 344

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, ja

§ 209

lg 2 p 1 ja 5 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti R.

Aidlale mõistetud karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o Pärnu Maakohtu 01.10.2018 otsuse alusel mõistetud vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud ja 12 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.06.2017 ja lõpeb 10.04.

2. Tartu Vangla esitas 26.03.2019 Tartu Maakohtule materjalid R. Aidla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 03.07.2019 määrusega jäeti R. Aidla vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused R. Aidla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
4. R. Aidla on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, aga ka dokumentide võltsimise ja põhivabaduste rikkumistega seotud süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab R. Aidla liitkaristust arvutikelmuste, teiste isikute identiteedi ebaseadusliku kasutamise, dokumentide võltsimise ja kelmuste eest.
5. Maakohus peab oluliseks, et R. Aidla on varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest juba reaalset vangistust kandnud (Pärnu Maakohtu 27.08.2015 otsus nr 1-15-3730 ja Pärnu Maakohtu 08.12.2015 otsus nr 1-15-8393). Nimetatud karistuse kandmiselt vabanes R. Aidla tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla katseajaga kuni 06.12.
6. Sellele vaatamata jätkas R. Aidla samalaadsete kuritegude toimepanemist ja seda juba mõned kuud pärast vabanemist (uued kuriteod alates augustist 2016). Arvestades R. Aidla varasemat elukäiku (talle on mõistetud erinevaid karistusi, kuid ta on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist) puudub maakohtul igasugune veendumus, et R. Aidla on teinud sellel korral toimepandust vajalikud järeldused ning vabaduses suudab ta teha vajalikud korrektuurid enda käitumises ja mõtlemises. Maakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et R. Aidla ise on leidnud, et just sellel korral on ta enda jaoks majandusliku poole korralikult läbi mõelnud ja suudab vabaduses kuritegusid enam mitte toime panna.
7. Materjalide kohaselt on R. Aidlaga läbi viidud majandusliku toimetuleku vestluse kokkuvõtte. Samuti on R. Aidla osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Sellele vaatamata on R. Aidla tegevuse tõttu määratud talle distsiplinaarkaristus. Nimetatud Tallinna Vangla käskkirja on R. Aidla halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-18-2207). Vabanemise korral on R. Aidlal olemas kindel elu – ja töökoht. Samas peab maakohus oluliseks, et nimetatud asjaolud olid R. Aidlal olemas ka enne vangistust. See ei mõjutanud aga mingilgi viisil R. Aidla käitumist ja tegutsemisviisi. Seega ei ole maakohtu hinnangul alust olla veendunud, et sellel korral just eelnimetatud asjaolud R. Aidla väljakujunenud käitumismustris muutusi aitavad luua. Määruskaebused
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Aidla kaitsja vandeadvokaat E. Jundas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised. 2
9. Asjas olevate tõendite kohaselt on R. Aidla täielikult läbinud individuaalse täitmiskava. Ta on osa võtnud kuriteoriske maandavatest tegevustest, läbinud vestluse majandusliku toimetuleku teemadel, osalenud tööhõives ja lõpetanud sotsiaalprogrammi „Õige hetke“.
10. Kaitsja palub asja lahendamisel mitte arvestada R. Aidlale 15.10.2018 määratud distsiplinaarkaristusega, maakohus on eelnimetatud distsiplinaarkaristusele viidanud ja ekslikult ka sellega arvestanud.
11. Vangla poolt määratud uute kuritegude toimepanemise võimaluse riskiprotsendid on arusaamatud ja tegelikkusele mittevastavad. Ilmselt on maakohus neid täiesti motiveerimatult määruse langetamisel arvestanud. Motiivid selles osas täielikult puuduvad.
12. Maakohtu määrusest tulenevalt on maakohus arvestanud R. Aidla isiksuse ja varasemate karistustega, millest tulenevalt puudus maakohtul veendumus, et sellel korral on R. Aidla vajalikud järeldused teinud. Maakohus pidas silmas õiguskorra kaitsmise huvisid ja uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus ei uskunud R. Aidlat põhjusel, et ka eelmisel ennetähtaegse vabastamise korral olid tal tingimused normaalseks eluks vabaduses olemas. Eeltoodud maakohtu järeldused on oletuslikud ja ei rajane olemasolevatele tõenditele. Maakohus ei ole sisuliselt järeldusi põhjendanud. Viimased kuriteod pani R. Aidla toime mitu aastat tagasi, vahi all on viibinud alates 29.06.
13. Maakohtu järeldused ei tulene seega hetkeseisu hinnangust. Aluseks on võetud andmed ja asjaolud mitu aastat tagasi.
14. R. Aidla palub arvestada süü puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsusega. Karistust on ta reaalselt kandnud juba üle kahe aasta, milline on olnud pikk aeg järelduste tegemiseks. Eelmisel korral, kui ta vabastati ennetähtaegselt, tekkisid probleemid töökohaga Olukord ei olnud nii põhjalikult läbi kaalutud kui praegu. Maakohtu määruses puudub täielikult hinnang R. Aidla käitumisele viimase kahe aasta jooksul. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei peeta käesoleval momendil R. Aidla käitumist ja tulevast elukorraldust, tema tahet korralikku elu alustada, ennetähtaegse vabastamise vääriliseks.
15. R. Aidla pöörduks vabanemise korral erinevate asutuste ja organisatsioonide poole, kes aitaksid tal vabanemise korral resotsialiseeruda. Ühtlasi on R. Aidlal vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht.
16. Viimaks taotleb kaitsja R. Aidlalt välja mõistetud menetluskulude ja käesolevas määruskaebemenetluses tekkivate menetluskulude riigi kanda jätmist. Seda eriti arvestades R. Aidla seniste võlgnevuste suurust ja re-sotsialiseerumise väljavaateid (R. Aidla soovib vabanemise korral töö kõrvalt õppima asuda).
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu R. Aidla, kes taotleb samuti enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Alternatiivselt taotletakse lühendada järgmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, s.o kuuelt kuult kolme kuuni, kuna maakohus venitas asja arutamisega kolm kuud. Kokkuvõtvalt on R. Aidla seisukohad järgmised.
18. Maakohus on jätnud tähelepanuta R. Aidla siira kahetsuse, viimati toime pandud kuritegude asjaolud, R. Aidla tollase vanuse ja asjaolu, et maakohtu määruses mainitud kuriteod on toime pandud rohkem kui viis aastat tagasi, mille tähtsus ajaga peaks olema vähenenud. Ühtlasi pani R. Aidla kuriteod toime, kuna sattus internetis väljapressija otsa.
19. Maakohus on liialt keskendunud R. Aidla varasemale elukäigule, jättes tähelepanuta R. Aidlat iseloomustavad positiivsed asjaolud (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Samuti selgitab R. Aidla määruskaebuses temale määratud distsiplinaarkaristuse asjaolusid.
20. R. Aidlal on individuaalne täitmiskava täies ulatuses täidetud, mistõttu on saavutatud VangS § 16 sätestatud eesmärgid. Samuti ei ole maakohus võtnud arvesse R. Aidla eesmärke vabaduses. 3
21. Ei ole arusaadav, kuidas võttis maakohus arvesse tema elutingimusi ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi

§ 76lg 4 alusel, s.o maakohus üksnes nendib, et R.

Aidlal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. Samuti puudub maakohtu poolne analüüs ka selle kohta, miks R. Aidla varasem elukäik ja toime pandud kuritegude asjaolud annavad alust väita, et R. Aidla ei ole pärast kahte vangistuses viibitud aastat suhtumist õiguskorda muutnud. Samuti ei ole maakohus analüüsinud, kas R. Aidla puhul oleks kuriteo toimepanemise riske võimalik maandada läbi kohaldatava käitumiskontrolli (vt ka RKKKm nr 1-09-14104, p 21).

1. R. Aidla on 28.03.2018 mõistetud kahe aastase karistuse ära kandnud ja tema vabastamata jätmise põhjendamine aastatel 2012-2014 toime pandud kuritegudega ei ole õiglane ega proportsionaalne. Maakohus ei ole arvesse võtnud tema liitkaristuse kujunemise asjaolusid.
2. Samuti ei saa vabastamata jätmist põhjendada sellega, et R. Aidlat on juba korra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud (vt ka RKKKm nr 1-09-14104, p 22).
3. R. Aidla suhtes vangla poolt koostatud uue toimepanemise riskiprotsendid peaksid olema vähenenud, kuna viimane on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“.
4. Seekordse vabanemise korral oskaks R. Aidla endale taotleda riigipoolset abi, mis võtaks ära võimaluse, et R. Aidla hakkaks läbi kuritegude toimepanemise endale elatist teenima. Samuti on R. Aidla ennast kinnipidamiskohas majandusvaldkonda puuduvatest teemades harinud, et tagada endale vabaduses majanduslik toimetulek. Samuti kavatseb R. Aidla vabanemise korral hakata tegelema ettevõtlusega. Samuti soovib R. Aidla saada keskerihariduse IT-valdkonnas, aga toodu saab ta lõpetada ainult vabaduses.
5. Viimaks taotleb R. Aidla välja mõistetud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ja ülejäänud menetluskulude ajatamist üheks aastaks.
6. Lisaks esitas R. Aidla ringkonnakohtule määruskaebuses täienduse, milles kordab, et maakohus ei ole võtnud arvesse uue kuriteo toimepanemise riske vähendavaid asjaolusid. R. Aidla esitas ringkonnakohtule ka tunnistuse sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimise kohta koos kokkuvõttega programmi läbiviija poolt. Samuti esitas R. Aidla ringkonnakohtule väljavõtte vangla raamatukogust laenutatud raamatute kohta.
7. Tartu Ringkonnakohtu 31.07.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 16.08.2019 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
8. R. Aidla esitas 15.08.2019 ringkonnakohtule kaebuse täienduse, tuues välja, et ta paigutati Tartu Vangla 14.08.2019 käskkirjaga ümber Tallinna Vangla avavangla osakonda. Samuti taotleb R. Aidla jätkuvalt temale määratud distsiplinaarkaristuse tähelepanuta jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebustega, leiab sarnaselt maakohtuga, et R. Aidla ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
10. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et R. Aidla puhul on siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 4 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab R. Aidla kehtivat distsiplinaarkaristust, mida on vastupidiselt määruskaebustes toodule siiski võimalik isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta.
2. Nimelt on R. Aidlale määratud distsiplinaarkaristus haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 1 kohaselt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Kohtuasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kõnealune distsiplinaarkaristus oleks praeguseks kehtetuks tunnistatud või et selle kehtivus oleks HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus – ja riigiorganitele. Seega tuleb ringkonnakohtul R. Aidla ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda siiski sellest, et Tartu Vangla määratud distsiplinaarkaristus on kehtiv (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2018 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p-d 28-31).
3. Arusaamatu on ka kaitsja kaebuses toodu nagu oleks maakohus motiveerimatult arvestanud R. Aidla uue kuriteo toimepanemise riskiprotsente. Maakohtu määruses puuduvad igasugused viited vangla poolt koostatud riskihinnangule, s.o maakohus ei ole otsustuse tegemisel vangla poolt koostatud riskihinnangut arvestanud ning jätkuvalt kehtib seisukoht, et kõnealust riskihinnangut ei saa juba juurdunud kohtupraktika pinnalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus nr 1-11-14170, p 23).
4. On õige, et R. Aidla iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui R. Aidla on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
5. Taolisele järeldusele jõuab ringkonnakohus hinnates

§ 76lg-s 4 toodut kogumis, leides, et R.

Aidla kuriteo toimepanemise asjaolud, tema isik ja varasem elukäik kaalub üle R. Aidlat iseloomustava positiivse teabe. Nimelt omab R. Aidla võrdlemisi noore ea kohta karistusregistri andmetel kuut kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Ühtlasi viibib R. Aidla kinnipidamiskohas juba kolmandat korda. Kõik kuriteod on R. Aidla poolt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, s.o R. Aidla otsustas endale elatist teenida kuritegelikul teel. R. Aidla enda selgitused, miks ta kõnealuseid kuritegusid toime pani, on kriminaalkolleegiumi hinnangul pigem ennast õigustavad ja vabandusi otsivad (pani kuritegusid toime väidetava väljapressija tõttu). Ka vangla iseloomustusest nähtub, et R. Aidlal on puudulik ohvriempaatia – isik leiab, et põhjustas kannatanutele pigem rohkem asjaajamist kui otsest kahju. Seega ei mõista R. Aidla tegelikkuses toime pandud rikkumiste õigusvastasust.

1. Arvestades R. Aidla korduvkaristatust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk käesoleva vangistuse jooksul sugugi vähenenud. Nimelt on R. Aidlat korduvalt üritatud läbi mõistetud karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Ka ei mõjutanud R. Aidla suhtumist ja hoiakuid varasemad mõistetud vanglakaristused, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et just kriminaalhooldusele allutamine 5 on R. Aidla puhul vahendiks, mis hoiaks täie kindlusega ära R. Aidla poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda eriti olukorras, kus R. Aidlat on varasemalt juba vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid sellest hoolimata jätkas kõigest paar kuud pärast vabanemist uute kuritegude toimepanemist (vt ka käesoleva määruse p 5).
2. Ka R. Aidla vabanemisjärgsed elutingimused ei ole midagi sellist, mis tõsikindlalt tagaksid tema õigekuulekus. Vabanemise korral on isikul olemas ajutine elukoht Lootuse külas, kuid samas puudub R. Aidlal toetav tugivõrgustik. Vangla iseloomustusest nähtub, et tema vanemad teda toime pandud kuritegude pärast enam ei usalda, kuna R. Aidla on pannud kuritegusid toime ka vanemate vastu ja isa on R. Aidlast täielikult lahti öelnud. On positiivne, et R. Aidla on iseseisvalt pöördunud erinevate isikute ja organisatsioonide poole, kes teda vabaduses toetaksid. Samas oleks R. Aidlal olnud võimalik juba varasemalt taolisel viisil endale abi otsida, kuid selle asemel valis isik kuritegeliku tee. Seega ei ole tegemist taoliste asjaoludega, mis tingimata tooksid kaasa isiku ennetähtaegse vabastamise.
3. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et R. Aidla puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole R. Aidlale mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik tagada R. Aidla õiguskuulekust. Seetõttu ei ole R. Aidla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine hetkel õigustatud. Samuti ei ole alust lühendada järgmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 03.07.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
5. R. Aidla ja tema kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotluse nii maakohtu menetluses tekkinud kui ka käesolevas määruskaebemenetluses tekkivate menetluskulude valdavas ulatuses riigi kanda jätmiseks. Ringkonnakohus toodud taotlust põhjendatuks ei pea. Nimelt ei ole kinnipidamiskohas viibimine argumendiks, mis tooks tingimata kaasa menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti on R. Aidlal võimalik kinnipidamiskohas töötades mingiski ulatuses menetluskulusid tasuda. Ühtlasi pidi R. Aidla endale riigi õigusabi korras kaitsjat taotledes olema teadlik, et sellega kaasnevad kulud, mille hüvitamiskohustus lasub isikul endal.
6. Kaitsja vandeadvokaat E. Jundas taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 120 eurot R. Aidla kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6