← Eesti

2-15-2803/111

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-15-2803 Tsiviilasi Osaühingu International Veod hagi Vladimir Kalatšovi vastu 3000 euro saamiseks 2996,04 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Kalatšovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: Vladimir Kalatšov (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Aleksei Forstiman Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja: OÜ International Veod (registrikood 11049564), esindaja Igor Sumarok RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. mai 2018 otsus muutmata.
  5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Vladimir Kalatšovi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada 1 üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  7. Osaühing International Veod (hageja) esitas
  8. veebruaril 2015 Viru Maakohtule hagi Vladimir Kalatšovi (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3000 eurot. Raha nõudis hageja kostjalt kui juhatuse liikmelt PankrS § 30 lg 3 alusel juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks makstu hüvitamisena, kuna kostja ei esitanud õigel ajal pankrotiavaldust. Kostja pidi esitama VEehitus OÜ pankrotiavalduse hiljemalt aastal
  9. Kostja rikkus tahtlikult ÄS § 180 lõikest 51 ja TsÜS §-st 36 tulenevaid kohustusi. Oma tegevusega vähendas kostja tahtlikult ja eesmärgipäraselt äriühingu vara ja suurendas äriühingu kohustusi, mille tulemusena vähenes oluliselt VEehitus OÜ maksevõime. VEehitus OÜ majanduslik seis ja olemasolevad rahalised kohustused on tekkinud kostja tegevuse ning tegevusetuse tõttu.
  10. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole juhatuse liikme kohustust rikkunud ja ei ole viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. VEehitus OÜ ei olnud püsivalt maksejõuetu
  11. aastal ega
  12. aasta lõpus. VEehitus OÜ
  13. majandusaasta aruandes kajastatud kohustustest ei olnud osad kohustused
  14. detsembril 2013 veel sissenõutavaks muutunud. VEehitus OÜ vara ületas
  15. detsembril 2013 sissenõutavaks muutunud kohustusi.
  16. detsembril 2013 oli VEehitus OÜ-l vara 42561 eurot ja sissenõutavaks muutunud kohustusi 35177,58 eurot. OÜ VEehitus esitas
  17. aastal Astlanda Ehitus OÜ-le nõude 38205,60 eurot, kuid nõue jäi täitmata. OÜ VEehitus otsis uusi tellimusi ning võttis osa riigihangetest, kuid see ei õnnestunud.
  18. a maikuus toimus viimane katse saada tellimusi. Selleks ajaks oli majandustegevus seiskunud ja äriühing esitas õigeaegselt pankrotiavalduse
  19. mail
  21. a kevadel oleks saanud veel äriühingu majanduslikku olukorda parandada. MAAKOHTU OTSUS
  22. Viru Maakohus mõistis
  23. mai 2018 otsusega kostjalt välja hageja kasuks 2996,04 eurot. Hagi rahuldati osaliselt. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Menetluskulusid ei määratud otsusega kindlaks. Viru Maakohtu
  24. juuni 2014 määrusega määrati VEehitus OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot ning hageja tasus kohtu nõutud deposiidi 3000 eurot. Viru Maakohtu
  25. juuli 2014 kohtumäärusega 2 kuulutati välja OÜ VEehitus pankrot. OÜ VEehitus pankrotimenetluses on hagejale tagastatud tasutud deposiidist 3,96 eurot. PankrS § 30 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on teinud selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. TsÜS § 36 kohaselt, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Lähtuvalt ÄS § 180 lõikest 51, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. OÜ VEehitus oli maksejõuetu alates
  26. aastast, mil OÜ VEehitus vara ei katnud tema kohustusi ja selline seisund ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. VEehitus OÜ
  27. majandusaasta aruandest selgub, et OÜ VEehitus varad olid 2012 aastal 94876 eurot ja kohustused 115891 eurot. Omakapital oli negatiivne (- 40014 eurot) ja ärikahjum oli 64113 eurot. OÜ VEehitus varad
  28. aastal olid 42561 eurot ja kohustused
  29. Omakapital oli negatiivne (- 72762 eurot) ja ärikahjum oli 32748 eurot.
  30. ja
  31. majandusaastad lõpetas VEehitus OÜ kahjumiga. Kuigi
  32. aastal kahjum vähenes ligikaudu poole võrra, oli eelmiste perioodide jaotamata kasum samuti muutunud negatiivseks. Varad vähenesid ligikaudu kaks korda, kuid kohustused ei vähenenud oluliselt. Rahavood olid nii
  33. kui ka
  34. aastal negatiivsed. Netovara oli
  35. ja
  36. majandusaastal alla poole osakapitalist. OÜ VEehitus oli maksejõuetu alates
  37. aastast, mil OÜ VEehitus vara ei katnud tema kohustusi. Sama olukord jätkus ka
  38. aastal ja seega ei olnud OÜ VEehitus maksejõuetus tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kostja kui juhatuse liige ei esitanud pankrotiavaldust kohtule enne
  39. maid 2014 ja seega on kostja jätnud täitmata juhatuse liikme kohustuse esitada pärast maksejõuetuse ilmnemist pankrotiavaldus. Kuna kostja on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata ja sellega oma kohustusi rikkunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt deposiidina tasutud summa hüvitamist. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et VEehitus OÜ ei olnud maksejõuetu kuni
  40. aasta maini. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  41. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ületanud sissenõutavaks muutunud nõuded 2012-
  42. aastatel äriühingu vara. Äriühing püüdis veel
  43. a uusi tellimusi leida ja oli tegutsev. Kuni
  44. a maini oli võimalik pankrotti vältida. Maakohus arvestas püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamisel ka nõudeid, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutnud; 2) ei saa negatiivsest netovarast järeldada püsivat maksejõuetust; 3 3) puuduvad tõendid, et kostja rikkus hoolsuskohustust.
  45. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  46. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse apellandi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
  48. PankrS § 30 lg 3 teise lause järgi peab isik, kelle vastu nõue esitatakse, vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saab järeldada, et äriühing ei olnud püsivalt maksejõuetu enne pankrotiavalduse esitamist 30.05.
  49. Asjas esitatud äriühingu bilansi andmete kohaselt oli äriühingu netovara vähem kui pool omakapitalist juba 2012 aastal. Tegemist ei olnud ajutise olukorraga, kuna 2013 aasta bilansi kohaselt vähenes netovara suurus veelgi. ÄS § 176 kohaselt, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud valima nelja variandi vahel: 1) otsustama omakapitali vähendamise või suurendamise; 2) võtma tarvitusele muud abinõud osaühingu netovara suurendamiseks; 3) osaühingu lõpetama, ühinema, jagunema või ümber kujundama; 4) esitama pankrotiavalduse. Asja materjalidest nähtub, et äriühing püüdis maksejõuetusest üle saamiseks tegevust jätkata, seega võtta tarvitusele muud abinõud. Äriühingu juhatus peab äriühingu maksejõulisuse hindamisel arvestama ÄS § 180 lg-st 5¹ tuleneva kohustusega. Seda ka juhul, kui ta teeb kõik endast oleneva äriühingu tegevuse jätkamiseks ja ajutisest maksejõuetusest ülesaamiseks. Äriühingu bilansi andmete alusel saab lugeda tõendatuks, et 2012 aastal ja 2013 aasta alguses oli veel põhjendatud, et äriühing otsis muid abinõusid netovara suuruse nõuetekohasuse tagamiseks, kuid hiljemalt 2013 aasta lõpuks oli selge, et äriühingu maksejõuetus on püsiv ja sellega kaasnes juhatuse kohustus esitada pankrotiavaldus. ÄS § 180 lg-st 5¹ kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.
  50. Õiged ei ole apellandi väited, et tõendatud ei ole pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine ega ka juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Apellant on viidanud võlgniku pankrotihalduri S. Pildeni 25.06.2014 arvamusele, milles pankrotihaldur märkis, et pankrotiavaldus esitati õigeaegselt. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on lubatava tõendiga, mida kohus peab hindama. Pankrotihalduri arvamus ei lükka käesolevas asjas ümber võlgniku 2012 ja 2013 aasta bilansi andmeid. Pankrotihalduri arvamus on otseses vastuolus võlgniku majandusandmetega, seega ei saa selle arvamuse alusel tuvastada, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2013 aasta mais. Põhjendamatu on apellandi väide, et maakohus võttis püsiva maksejõuetuse määramisel aluseks ka nn pikaajalisi nõudeid, mis ei olnud muutunud veel sissenõutavateks. 4 31.12.2013 seisuga oli äriühingul käibevara 17 685 eurot, lühiajalisi kohustusi aga 101 885 euro suuruses summas ning omakapital oli miinuses 72 762 euroga. Pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamata jätmine olukorras, kus äriühing oli üle aasta olnud püsivalt maksejõuetu, on juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumine. Järelikult on kostja rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda pankrotimenetluse kuludena deposiitkontole tasutud summast 2 996,04 euro väljamõistmist kostjalt.
  51. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel pärast otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.