RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-19-681 11. nov

) § 203 järgi ei ole otsuse peale võimalik määruskaebust esitada. Sellist võimalust ei nähtu ka halduskohtu otsuse vaidlustamisviitest. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 ei käsitleta esialgset õiguskaitset

§ 249alusel, vaid kaebaja viibimisõigust VRKS § 251 lg 3 alusel.

Sättest nähtub, et kohus peab tegema isiku viibimisõiguse kohta otsuse. Seega ei ole vaja esitada tähtaja ennistamise avaldust.

1. Tallinna Ringkonnakohus asus
2. augusti
3. a määruses seisukohale, et PPA esitas
4. juuli
5. a määruskaebuse seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, ja tagastas määruskaebuse. Ringkonnakohus selgitas, et VRKS § 251 lg 3 p 1 alusel viibimisõiguse andmise otsustab kohus esialgse õiguskaitse korras (

§ 249

). Esialgse õiguskaitse kohaldamine otsustatakse määrusega (

§ 252lg 1).

Vaatamata asjaolule, et halduskohus on rakendanud esialgse õiguskaitse abinõu otsuse resolutsiooni p-ga 2, tuleb otsust nimetatud osas tõlgendada määrusena, mille peale oli vastustajal õigus esitada määruskaebus (

§ 252lg 7).

PPA esitas määruskaebuse tähtaega rikkudes. PPA ei ole määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist põhjendanud ega taotlenud ka tähtaja ennistamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. PPA palub määruskaebuses ringkonnakohtu määrus tühistada. PPA jääb oma varasemate seisukohtade juurde (vt käesoleva määruse p 6) ja leiab, et kohtuotsuse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust.
2. Kaebaja oma seisukohta ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Määruskaebus tuleb rahuldada.
4. Halduskohus kohaldas otsusega esialgset õiguskaitset, lubades kaebajal viibida kuni kohtuotsuse jõustumiseni Eestis. Seda, et kohus saab rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel esialgse õiguskaitse kohaldamise teel säilitada isikule õiguse viibida Eestis, on kolleegium oma varasemas praktikas kinnitanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-16, p-d 17–18). Halduskohus viitas esialgse õiguskaitse kohaldamise õigusliku alusena VRKS § 251 lg-le
5. Küsimus, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine oli praegusel juhul VRKS § 251 lg 3 alusel põhjendatud, pole määruskaebuse esemeks ning sellega kolleegium ei tegele. Siiski viitab kolleegium VRKS § 251 lg-le 6, mis näeb ette, et VRKS § 251 lg-s 3 nimetatud juhtudel kohtumenetluse ajal Eestis viibimise õiguse üle otsustamiseks teeb kohus määruse.
6. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et halduskohtu otsust tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise osas tõlgendada määrusena ja seetõttu kohaldada sellele määruskaebuse esitamise tähtaega. Kuigi esialgse õiguskaitse küsimus tuleb üldjuhul otsustada määrusega (

§ 252lg 1), 2

§ 162lg-d 1 ja 3).

Sellisel juhul saab esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tehtud otsustust vaidlustada apellatsioonkaebusega selle esitamise tähtaja jooksul (

§ 181lg 1).

Seadus ei näe ette, et kohtuotsus tuleb vaidlustada lühema tähtaja jooksul, kui kohtuotsusega lahendatakse esialgse õiguskaitsega seotud küsimus. Kui kohus tühistab esialgse õiguskaitse abinõu kohtuotsusega, näeb

§ 253lg 3 ette, et tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.

Arvestades eelöelduga, et seadusandja on esialgse õiguskaitse tühistamise jõustumise sidunud kohtuotsuse jõustumisega (vrd

§ 252

lg 3), on ilmne, et seadusandja on soovinud kohtuotsuse vaidlustamise korral kõigi sama otsusega lahendatud küsimuste osas kohaldada ühesugust vaidlustamistähtaega ehk lahendada edasikaebus kogu otsuse peale sama menetluskorda järgides. Selline edasikaebe korraldus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel on põhjendatav ka menetlusökonoomiaga ega kahjusta kuidagi kaebaja ega teiste menetlusosaliste õigusi. Kaebajale kohaldub esialgne õiguskaitse

§ 252lg 3 kohaselt viivitamatult.

Kui teised menetlusosalised leiavad, et esialgne õiguskaitse tuleb viivitamatult tühistada, on menetlusosalistel alati võimalik esitada tühistamise taotlus sõltumatult apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast

§ 172

korras kuni edasikaebuse esitamiseni otsuse teinud halduskohtule ja pärast edasikaebe esitamist kõrgemale kohtule. Samamoodi on kaebajal võimalik koos edasikaebusega esitada esialgse õiguskaitse taotlus ja paluda ringkonnakohtul seda kohaldada viivitamatult, kui halduskohus jätab kaebuse rahuldamata ega anna ka õigust viibida kohtumenetluse ajal Eestis.

1. PPA vaidlustas apellatsioonkaebusega esialgse õiguskaitse kohaldamise. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja esitas apellatsioonkaebuse tähtaja jooksul. Seega on ringkonnakohus ebaõigesti jätnud osa apellatsioonkaebusest menetlusse võtmata ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi ringkonnakohtule.
2. Kolleegium asendab avaldatavas määruses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3