← Eesti

2-19-8624/20

Obsah (12)§ 353§ 428§ 164§ 209§ 331§ 644§ 659§ 168§ 64§ 175§ 177§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Meeli Kaur ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8624 Tsiviilasi YY h

) §-le 355 ja

§ 353lg-le 1.

  1. Maakohus jättis
  2. augusti 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata ning lõpetas tsiviilasjas

§ 428lg 1 p 5 kohaselt menetluse.

Menetluskulud jättis maakohus

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maakohtu hinnangul ei võimalda vaieldav õigussuhe õigusjärglust, st kostja pärijad ei saa astuda abikaasade ühisvara jagamise nõudes menetlusse kostja asemel. Seega ei saa kohus enam vaadata läbi abikaasade ühisvara jagamise nõuet ning hagejal tuleb oma nõuded esitada pärimismenetluses.

  1. Hageja esitas
  2. augustil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja rahuldada hageja taotlus menetluse peatamiseks ning peatada tsiviilasjas menetlus kuni kostja pärimismenetluse lõpetamiseni ning pärijate selgumiseni ning mitte lõpetada tsiviilasja menetlust.
  3. Kostja lepinguline esindaja esitas määruskaebusele seisukoha, milles leidis, et menetluse lõpetamiseks alust ei olnud.
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  5. septembril
  7. Kostja lepinguline esindaja esitas kohtule
  8. septembril 2019 MM avalduse

§ 209lg 1 kohaselt kostja üldõigusjärglasena menetlusse astumiseks.

Üldõigusjärgluse tõendamiseks lisati avaldusele

  1. septembril 2019 Tallinna notar Evi Paberiti poolt väljastatud pärimistunnistuse koopia.
  2. Hageja esitas 8 oktoobril 2019 ringkonnakohtule avalduse
  3. augustil 2019 esitatud määruskaebusest loobumiseks.
  4. Ringkonnakohus määras
  5. oktoobri 2019 kirjaga kostja lepingulisele esindajale tähtaja hiljemalt
  6. oktoobriks 2019 hageja avaldusele määruskaebusest loobumiseks seisukoha esitamiseks.
  7. Kostja lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja
  8. oktoobril 2019, st ühe päevase hilinemisega. Kostja esindaja palus esitatud menetlusdokumendi tähtaega pikendada, sest ta sai kohtu määratud tähtajast teada alles
  9. oktoobril
  10. Seisukoha hilinemisega esitamine ei takista asja lahendamist kohtu määratud ajal, mistõttu on kohtul võimalik kostja vastuse ja menetluskulude nimekirjaga asja lahendamisel arvestada (

§ 331lg 1).

Kostja lepinguline esindaja ei vaidle vastu määruskaebusest loobumisele. Menetluskulud palub kostja esindaja jätta hageja kanda ja määrata kindlaks, et hageja peab hüvitama kostjale 759 eurot, ning kohustada hagejat menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

  1. Hageja esitas
  2. oktoobril 2019 seisukoha kostja menetluskulude osas ning palub jätta kostja menetluskulude nimekiri tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud hilinemisega. Hageja palub jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja vaidleb kostja lepingulise esindaja kuludele vastu ja leiab, et menetluskulu suurus on kohati 2

(5)põhjendamatu ja paisutatud. Kuivõrd hageja on esitanud määruskaebuse
  1. augustil 2019, siis ei saa enne seda kuupäeva tekkinud kulud olla seotud määruskaebuse menetlemisega. Lisaks peab hageja ülepaisutatuks kostja lepingulise esindaja kulusid määruskaebuse analüüsile, seisukoha koostamisele, olukorra analüüsile, vastuse koostamisele ning tutvumisele kaebusest loobumise avaldusele. Viidatud toimingutele kulunud aeg on põhjendatud maksimaalselt 40 min. Peale selle on kostja lepinguline esindaja teinud toiminguid pärimismenetluse seisuga tutvumiseks, konsultatsiooniks kliendiga, pärimistunnistusega tutvumiseks ning avalduse koostamiseks menetlusse astumiseks, mis polnud praeguse tsiviilasja lahendamisel vajalikud ega põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja määruskaebuse menetlus

§ 644lg-te 1 ja 4 alusel koosmõjus § 659-ga lõpetada.

13.

§ 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 644lg 1 kohaselt võib apellant kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni.

14. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebusest loobumise korral

§ 644

lg 3 koostoimes §-ga 659 kohaselt loetakse, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses menetlustoiminguid teinud. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam uut määruskaebust sama eseme kohta ja kannab määruskaebusega seotud menetluskulud. 15. Kostja lepinguline esindaja esitas ringkonnakohtule 15. oktoobril 2019 seisukoha, milles mh palus määruskaebuse menetlemise kulud jätta

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Hageja palus

  1. oktoobril 2019 esitatud seisukohas kostja menetluskulude osas jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Hageja on esitanud avalduse määruskaebusest loobumiseks. Hageja on küll palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid ta ei ole seda taotlust kuidagi põhjendanud. Hageja pole seega esile toonud ning samuti ei nähtu toimiku materjalidest asjaolusid, mis annaksid alust kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale üldreeglist, mille kohaselt jäävad menetluskulud kaebusest loobuja kanda. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud

§ 644lg 3 teise lause alusel hageja kanda.

  1. Kostja lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja
  2. oktoobril 2019, st ühepäevase hilinemisega. Kostja esindaja palus esitatud menetlusdokumendi tähtaega pikendada, sest ta sai kohtu määratud tähtajast (kohtu
  3. oktoobri 2019 kiri) teada alles
  4. oktoobril
  5. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu koostoimes asjaoluga, et kohtu antud tähtaeg oli suhteliselt lühike, on piisavaks põhjuseks

§ 64lg 1 kohaselt kohtu antud tähtaja pikendamiseks.

Kohus seega rahuldab kostja esindaja taotluse. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja taotlus jätta hilinemise tõttu kostja menetluskulude nimekiri tähelepanuta. 18. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 759 eurot. Kostjale on õigusteenuseid osutatud kokku 5 t ja 30 min ulatuses tunnihinnaga 138 eurot (koos käibemaksuga).

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja esindaja õigusteenuse tunnitasu 138 eurot (koos käibemaksuga), keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd määruskaebemenetlus praeguse määrusega lõpetatakse, ei saa kohus muuta maakohtu
  3. augusti 2019 määrust, mh maakohtu menetluses kantud menetluskulude jaotuse osas. Kohus saab seega jaotada ja välja mõista üksnes 3

(5)määruskaebemenetlusega seotud kulu. Enne hageja määruskaebuse esitamist, st enne
  1. augustit 2019 tekkinud kostja esindaja kulud ei saa olla seotud määruskaebuse menetlemisega ning nendele toimingutele (ajaperioodil
  2. juuni 2019 – 8 august 2019) kulunud 3 t ja 10 min ei kuulu ringkonnakohtu menetluses väljamõistmisele.
  3. Kostja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt
  4. septembril 2019 määruskaebuse ja kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse osas seisukoha kujundamiseks 40 min, olukorra analüüsiks, kliendi soovidest lähtuva menetlustaktika valimiseks, arvestades pärimismenetluse seisu, konsultatsiooniks kliendiga 15 min ja vastuse koostamiseks hageja määruskaebusele 40 min. Ringkonnakohtu hinnangul saab nimetatud kuluread kokku võtta ühisnimetajaga – määruskaebusele vastuse koostamine, millele kostja esindajal kulus kokku 1 t ja 35 min. Kohus leiab, arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ning selle vastuse mahtu ja sisu, et selline ajakulu on põhjendatud.
  5. Kostja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt
  6. septembril 2019 pärimistunnistusega tutvumiseks ja avalduse koostamiseks menetlusse astumiseks 35 min. Hageja on seisukohal, et pärimismenetluse tutvumisega ja avalduse koostamiseks menetlusse astumiseks kulunud aeg pole arvestades menetluse seisu määruskaebuse lahendamise seisukohast oluline. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Üksnes asjaolu, et hageja on hiljem määruskaebusest loobunud, ei muuda kostja esindaja esitatud avaldust üldõigusjärglase menetlusse astumiseks ja pärimistunnistusega tutvumise aega põhjendamatuks. Avaldus on esitatud enne seda, kui hageja määruskaebusest loobus, mistõttu ei saanud kostja eeldada, et asja menetlus lõppeb. Ka kostja lepinguline esindaja ei ole määruskaebuse vastuses nõustunud maakohtu seisukohaga, et praeguses vaidluses esineb

§ 428lg 1 p-s 5 sätestatud menetluse lõpetamise alus.

Sellises olukorras on taotlus üldõigusjärglase menetlusse astumiseks põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada kostja esindaja

  1. septembri 2019 menetlustoiminguid määruskaebuse lahendamise seisukohast põhjendamatuks ning samuti ei ole ajakulu olnud ebamõistlik. Kostja esindajal kulus
  2. oktoobril 2019 tutvumiseks kaebusest loobumise avaldusega, seisukoha kujundamiseks 10 min. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
  3. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindajakulu põhjendatud ja vajalik 2 t ja 20 min ulatuses, mistõttu on kostja põhjendatud kulud kokku 322 eurot (2 t ja 20 min × 138).
  4. Ringkonnakohus märgib

§ 177

lg 4 kohaselt kostja esindaja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Kuivõrd ringkonnakohus võtab vastu hageja määruskaebusest loobumise ja lõpetab määruskaebuse menetluse, ei lahenda ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja kohtule
  2. septembril 2019 esitatud MM avaldust

§ 209lg 1 kohaselt kostja üldõigusjärglasena menetlusse astumiseks.

26. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et tal on seoses kaebusest loobumisega õigus

§ 150lg 2 p 2 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivust poole tagastamist.

Riigilõivu tagastab

§ 150

lg 4 kohaselt kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 27. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Meeli Kaur. 4

(5)28. Vastavalt

§ 644

lg-le 7 võib määruskaebuse menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.