2-19-106525/8

(4)2-19-106525 põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.
3. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. EDASIKAEBE KORD Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt teenindas AS S (edaspidi ka esialgne võlausaldaja), kes on vee-ettevõtjaks Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõttes ja müüjaks Maagaasiseaduse mõttes (edaspidi „võrguettevõtja“), XXX asuvat elamut. Kostja on XXX elamus asuva korteri nr. XXX omanik. Samas on kostja nimetatud korteriomandi otsene valdaja, kes püsivalt elab selles korteris ja tegelikult tarbib võrguettõvõtja poolt osutatud kommunaalteenuseid. Kostjal on gaasiküte. Kuna elamus ei olnud moodustatud korteriühistu osutatud teenuste eest esitas võrguettevõtja kõikidele korteriomanikele eraldi arved arvestite näitude alusel. Võrguettevõtja esitas võlgnikule arved kommunaalteenuste eest aadressil XXX postkasti. Vaatamata kommunaalteenuste tegelikule tarbimisele ning igakuiselt saadetud arvetele jättis võlgnik arved pidevalt tasumata. Alates märtsist 2013 kuni juulini 2018 jättis võlgnik kommunaalteenuste arved endiselt osaliselt tasumata, mille tõttu tekkis temal uus võlgnevus võrguettevõtja ees kokku summas 3151,71 eurot, 2

(4)2-19-106525 s.h. vee ja veeteenuste võlgnevus 917,02 eurot ja gaasi ja gaasiteenuste võlgnevus 2 234,69 eurot. Võrguettevõtja palus korduvalt võlgnikul võla kustutada ja viimane lubas seda teha, kuid käesoleva ajani ei ole võlgnik oma võlgu kustutanud. Hageja esitab võrguettevõtja tõendid vee- ja gaasiteenuste võlgnevuse ja arvestuse kohta, milledest nähtub kuidas võlg kujunes. AS S loovutas hagejale oma nõuded kostja vastu

1. novembri 2010 lepingu alusel. Hageja nõuab kostjalt tarbitud vee ja osutatud kanalisatsiooniteenuste eest arvestatud summa (917,02 eurot) tasumist, tarbitud maagaasi ja osutatud gaasiteenuste eest arvestatud summa (2234,69 eurot) tasumist ning palub välja mõista võlgnikult jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kommunaalteenuste tasumata jäänud võlgnevusest (kokku 3151,71 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates
2. veebruarist 2019 kuni kostja poolt võlgnevuse tasumiseni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1018 ja 1023, § 208, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus kokku summas 3151,71 eurot (917,02+2234,69) ja ning viivised alates
3. veebruarist 2019 kuni põhinõude summas 3151,71 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 300 eurot ja õigusabikulude, summas 405 eurot, kokku 705 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 300 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1, TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 405 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. 3

(4)2-19-106525 Hageja esindajal on kulunud kliendiga konsulteerimiseks ja hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh kliendiga kohtumine, konsulteerimine, vaidluse perspektiivide arutamine, hagiavalduse ettevalmistamine, dokumentidega tutvumine, analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine) kokku 4,5 töötundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 4 lehekülge. Kohus arvestab samuti, et hageja esindaja on vandeadvokaat. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele nelja töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja kui vandeadvokaadi tunnitasuks 90 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 360 eurot (90*4). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 660 eurot (300+360). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4