Obsah (7)

§ 162§ 637§ 651§ 631§ 638§ 639§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-127607 Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin Tsiviilasi Tallinn, Koid

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus viitas § 173 lg-le 1, § 174 lg-tele 1 ja 2, § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 lg 1 p-le 1 ning luges põhjendatud menetluskulude suuruseks (sh riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud) 1054 eurot. Maakohus leidis, et menetluskulude suurust sai tsiviilasja hinda ja keerukust arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks ning menetluskulude suurus ei ületanud hagihinda. Kostja ei esitanud menetluskulude suurusele vastuväiteid. Kostja apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja korteriühistu, vaid OO, kes palkas hageja raha eest juristi, et enda kasuks korteriomanikelt kohtu kaudu raha välja pressida. Maakohtu otsusest ei nähtu, et Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses esitatud kostja 09.01.2018 vastuväide oli vale. Hageja esindaja esitas vigase 15.01.2014 volikirja. OO rikkus 10 aastat hageja põhikirja p 6.2.1 ja valis juhatuse kolmeks aastaks (mitte kaheks). Kostja on hageja liige
2. Kostja vastas maakohtu küsimusele, kas ta on võlasummaga nõus, et raha teda ei huvita, teda huvitab tõde ja õigus. Maakohus oleks pidanud kutsuma istungile hageja juhatuse liikmed. OO on suli, varas ja väljapressija ega täida korteriühistu korraldusi. Selline tegevus ei ole korteriomaniku suhtes õige. Kostja tasus
3. a maini üüriarveid igas kuus 15,05 eurot vähem, et asja arutataks tsiviilkohus ning kostja saaks teha hageja juhatusele ettepaneku asendada füüsilisest isikust valitseja (OO) juriidilisest isikust valitsejaga (haldusfirma). Praegu alluvad korteriomanikud orjapidajale. Maakohus ei selgitanud kostjale 06.12.2018, milliseid asjaolusid tuleb asjas tõendada. Kostjale ei saadetud hageja esindajale
4. a detsembris antud volikirja, kuigi ta seda palus. Kostja tõendas hageja majandusaasta kavade ja eelarvetega, et neid koostab ja vormistab OO, mitte hageja juhatus. Kostja esitas apellatsioonkaebuses hagejale küsimusi (kes on alates
5. a hageja raamatupidaja; miks ei ole alates 01.06.2005 üüriarvetel raamatupidaja allkirja; miks ei ole üüriarvetel
6. a raamatupidaja nime ja 2006-2009 oli vale nimi; kellele tasutakse raamatupidamise eest 107,22 eurot kuus; kes koostas neljas kohtuasjas võlanõude esitamiseks anonüümsed paberid, millel ei ole koostaja ja firma nime). Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 7.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 631

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate 4 asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Kostja apellatsioonkaebusest nähtub, et kostja ei vaidlusta Harju Maakohtu 30.04.2019 kohtuotsusega välja mõistetud summasid. Samuti ei vaidlusta kostja menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta tasus üüriarveid igas kuus vähem, et asi jõuaks kohtusse, kus kostja teeb ühistu juhatusele ettepaneku, et nad asendaksid füüsilisest isikust valitseja juriidilisest isikust valitsejaga (haldusfirmaga). Apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (

§ 638lg 4 teine lause).

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

8.

§ 639

lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks. Seetõttu ei saanud apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolele välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 9.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kostjal on võimalik esitada kohtule avaldus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. 10.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 5