1-17-6183/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6183 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. septembri 2019 määrus Edgar Pundursi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Edgar Pundurs (ik 39006115713), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 13.09.2017 otsusega tunnistati E. Pundurs süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6, § 263 lg 1 p 1 ja § 424 järgi. KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti E. Pundursile liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg-te 1 ja 2 ning § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.12.2016 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja E. Pundursile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.03.2017 ja lõpeb 14.09.
6. Tartu Vangla esitas 14.06.2019 maakohtule materjalid kinnipeetava E. Pundursi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 19.09.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on formaalsed eeldused E. Pundursi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks.
8. Maakohtu hinnangul samas aga on E. Pundursi retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ja tema vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles teda iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. E. Pundursit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat karistust kannab E. Pundurs avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga, raske tervisekahjustuse tekitamise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid ja ajendiks puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ning kättemaksu soov. E. Pundursi poolt toime pandud kuriteod on muutunud raskemaks, kuna lisandunud on vägivald, mille tagajärjel on kannatanule tekitanud pöördumatult raskeid tervisekahjustusi.
9. Maakohus peab positiivseks, et E. Pundursil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud sotsiaalprogrammis „12 sammu“ ja „Viha juhtimine“. Samas läbis E. Pundurs programmid vaid formaalselt ja tema hoiakud on jätkuvalt uute kuritegude toimepanemist soodustavad. Sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbiviija on kirjeldanud, et programmi kestel oli tunda E. Pundursi poolt kerget vastupanu. E. Pundurs on seisukohal, et kõige tõhusam viis konfliktide ja probleemide lahendamiseks on kasutada füüsilist jõudu. Kui keegi teda kuidagi riivab, siis ta on suuteline end kontrollima ja mitte reageerima, kuid leiab, et kättemaks on asjakohane. Samuti nähtub programmi tagasisidest, et konfliktsetes olukordades olukorra rahulik lahendamine, eemaldumine või ignoreerimine on E. Pundursi hinnangul eneseväärikuse alla surumine ja käib au pihta. Taoliste hoiakute puhul on selge alus karta E. Pundursi poolt uute kuritegude toimepanemist. Ka E. Pundursi käitumine ja kohtuistungil antud ütlused ei lükka ümber vangla iseloomustuses toodut. Programmi läbiviija poolt soovitatud „Agressiivsuse asendamise treeningut“ E. Pundurs läbinud ei ole, mistõttu püsib ka selles osas maakohtu hinnangul arvestatav retsidiivsusrisk.
10. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et E. Pundursi käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine ei tagaks piisavalt määral temast lähtuvaid retsidiivsusriske, mistõttu tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasise vangistuse kestel on E. Pundursil võimalik läbida täiendavaid sotsiaalprogramme ja osaleda teistes rehabiliteerivates tegevustes, mis ehk suudavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta seadusekuulekamaks. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Pundurs, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohad järgmised.
12. Mis puudutab kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis selles osas leiab E. Pundurs, et tal oli kuritegude toimepanemise ajal elus raske periood, mis kestis seitse kuud. Ta läks lahku elukaaslasest, millest tingituna pidi töölt lahkuma ja kolima tagasi Valka. Eeltoodust tingituna hakkas ta alkoholi tarvitama ja olles alkoholijoobes ei suutnud ennast kontrollida ning sooritas erinevaid kuritegusid. Mida rohkem ta jõi, seda raskemaks kuriteod muutusid. Tänasel päeval ta kahetseb toimepandut. 2
13. E. Pundurs on pärit korralikust perekonnast, tema vanemad on korralikud tööinimesed, kes kasvatasid teda hästi. E. Pundursil ei ole kunagi koolis või tööl probleeme olnud, ta on rahulik ja tagasihoidlik inimene. E. Pundurs läks 16 aastaselt tööle, et oma perekonda aidata. Ta töötas üheksa aastat raudteehooldajana, pärast seda kraanamonteerijana. Septembris 2016 lahkus ta töölt ja naasis Valka. Ta peeti kinni 2017 märtsis. Seega on tema varasem elukäik olnud normaalne ja ainus, millest ta üle ei saanud, oli lahkuminek elukaaslasest, mis nüüdseks on minevik.
14. E. Pundurs on karistuse kandmise ajal käitunud korralikult ja täitnud individuaalses täitmiskavas toodud eesmärke. Ta on osalenud tööhõives, läbinud riigikeelekursused ja sotsiaalprogrammid. Ta ei oma distsiplinaarkaristusi. Sotsiaalprogrammi „12 sammu“ läbides sai E. Pundurs aru, missugust mõju avaldab talle alkohol. Ta mõistis, et langetas seitsme kuu vältel alkoholitarvitanuna halbu otsuseid. Käesolevalt, olles kaine, ta mõistab oma vigu ja kahetseb toime pandut. Vabaduses kavatseb E. Pundurs alkoholitarvitamisest loobuda ja ennast kodeerida. Läbides sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, sai E. Pundurs vajalikud probleemide lahendamise oskuseid ja õppis ennast paremini tundma. E. Pundurs mõistab, et probleeme ei ole võimalik vägivalda kasutades lahendada. E. Pundursi jaoks on arusaamatu programmi läbiviija hinnang, kuna E. Pundurs ei ole kunagi midagi sellist väitnud nagu programmi läbiviija välja toob. E. Pundurs võib sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ läbida ka käitumiskontrolli ajal.
15. Kui vaadata E. Pundursi elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamise kaasnevaid tagajärgi, siis on tal olemas kindel elu – ja töökoht, lähedaste toetus ning tal puuduvad kriminaalkorras karistatud tuttavad. Kuna E. Pundurs soovib vabaduses teha alkoholivastase kodeerimise, siis sellevõrra muutub tema retsidiivsusrisk olematuks, kuna ta sooritas kõik kuriteod alkoholijoobes. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta E. Pundursit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
17. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks E. Pundurs tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja E. Pundursi ennetähtaegseks vabastamiseks.
18. Kriminaalkolleegium ei eita, et E. Pundursi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – läbinud riigikeeleõppe tasemel A1 ja on alustanud õpinguid tasemel A2, on vangistuse kestel osalenud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta, toetavaid lähedasi ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused.
19. Samas tuleb siiski nõustuda maakohtuga, et ainuüksi eeltoodud positiivsete asjaolude pinnalt ei ole võimalik E. Pundursit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. E. Pundursi isik ja tema poolt toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolud viitavad tõepoolest keskmisest suuremale ohule, et isik võib vabaduses taaskord hakata toime panema erineva sisuga õigusrikkumisi. Isik omab karistusregistriandmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib 3 kinnipidamiskohas esimest korda, kuid kuna E. Pundurs kannab karistust raskete ühiskonnaohtlike (juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes) ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (tungis avalikus kohas kannatanule kallale, pekstes teda rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda; ründas klubis olles kannatanut selliselt, et lõi teda rusikaga näo piirkonda), tuleb tema ennetähtaegset vabastamist sellevõrra põhjalikumalt kaaluda. E. Pundursi puhul on n-ö komistuskohaks konfliktsituatsioonid, mida ta ei ole suuteline adekvaatseid meetmeid kasutades lahendama. Ka E. Pundurs ise leiab, et n-ö enda au ja väärikuse kaitseks võib olla õigustatud teatav vägivaldne käitumine (ringkonnakohtul puudub alus kahelda sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbiviija poolt avaldatus). Teisisõnu võivad ettetulevad isikutevahelised lahkhelid kaasa tuua E. Pundursi poolt uute, vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise. Seda eriti olukorras, kus tegelikkuses on E. Pundursil läbimata veel sotsiaalprogrammina „Agressiivsuse asendamise treening“, mis on mõeldud taoliste olukordadega toimetulekuks.
20. Tuginedes eeltoodule, võivad E. Pundursit iseloomustavad agressiivsed hoiakud koosmõjus tema alkoholi liigtarvitamise harjumusega vabaduses kaasa tuua tõsiste tagajärgedega isikuvastaste kuritegude toimepanemise. E. Pundurs on küll optimistlikult meelestatud, et ta on vabaduses suuteline alkoholist hoiduma, milles ringkonnakohus aga nii veendunud ei ole. Nimelt on ka E. Pundurs ise avaldanud, et pani vabaduses seitsme kuu vältel, olles alkoholijoobes, toime erineva sisuga süütegusid. Seega ei pidanud E. Pundurs vabaduses vajalikuks enda alkoholiprobleemiga tegeleda, vaid selle asemel „pidutses edasi“ ja sattus erinevatel öistel üritustel situatsioonidesse, mis tõid kaasa tema poolt nii ühiskonnaohtlike kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise. Sellest tingituna ei ole välistatud, et sattudes tagasi vanasse keskkonda, on E. Pundurs taas alkoholiga pahuksis, mis aga tema puhul on äärmiselt suur retsidiivsusohtu suurendav asjaolu.
21. Viimaks nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et kindla töö – ja elukoha ning toetavate lähedaste omamine ei ole E. Pundursi puhul midagi taolist, mis tagaks täie kindlusega tema õiguskuulekuse, kuna varasemalt see E. Pundursit seaduskuulekal teel hoidnud ei ole.
22. Kokkuvõtvalt, arvestades E. Pundursi isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht, mistõttu isikul tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamiskohas.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.09.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4