KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-11248 T

) § 1047 lg 2 järgi (3-2-1-169-11, p 12). Kohus kohustab kostjaid lõpetama nimetatud postituses avaldatud väite: „Ja kuna tema Tartu kodus, nagu võib välja lugeda selle naise avalikust sotsiaalmeedia linnapea-kanalist, tehakse väljas savu üsna avalikult (siin üks väljavõte, vasakul Gea Kangilaski)“, avaldamine. Tegemist on hageja au ja väärikust solvava faktiväitega, mille tegelikkusele vastavust ei ole kostjad tõendanud. Fotol on kujutatud suitsetav isik, iga hageja juuresolekul suitsetavat isikut ei saa pidada savu tegevaks isikuks. Hageja nõuded seoses postitusega „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ jättis kohus rahuldamata. Postitus käsitleb ettevõtet ÕÄ OÜ ja ei saa rikkuda hageja, füüsilise isiku, õigusi. Postitus põhineb hagejaga seotud äriühingu fotodel. Olukorras, kus fotod on avaldatud, kuid nende juures puudub selgitus fotol toimuva kohta, nende tegemise aja ja koha kohta, võib tekkida olukord, kus fotol kujutatule antakse omapoolne ja samas kriitiline hinnang. Seda postitust ei saa käsitleda hageja suhtes faktiväitena ega väärtushinnanguna, vaid oletuste ja kujundlike järeldustena, mida ei saa tõendada. Nõudeõigus võib olla ÕÄ OÜ-l. Postituse „Narkosõltuvus ja radikaalne feminism – Gea Kangilaski case study“ osas kuulub nõue rahuldamisele. Kui hageja kohta avaldatakse, et ta on nõela otsas, narkost sõltuv ja narkomaan, ning väiteid ei tõendata, on need hageja au ja väärikust solvavad faktiväited. Kohus leidis, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 300 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta osaliselt, s.o 40% ulatuses, solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõivud kokku 500 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 200 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Gea Kangilaski esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. veebruari 2019 otsuse tühistamist osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda, ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Apellant palub võtta täiendava tõendina asja juurde blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ avaldatud postitus nimega „Tekib õigustatud küsimus, kas Eesti üks juhtivaid võitlevaid 7 feministe on ka ise narkomaan (saabus kohtuotsus Kangilaski asjas)“. Tõend tõendab, et kostjad tõlgendavad kohtuotsust hageja laimamise heakskiiduna ning on sellest innustust saades hageja laimamist jätkanud märkusega, et kohus selle „igati okeiks tunnistanud“. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud tuvastamata, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid, ja vastamata hageja asjaomastele faktiväidetele, rikkudes oluliselt TsMS § 442 lg 8 nõuet. Kõigi üheksa väite puhul, mille avaldamise lõpetamise nõue jäi rahuldamata, oleks maakohus kooskõlas Riigikohtu praktikaga (3-2-1-161-05, p 11–12; 3-2-1-5-07, p 27; 3-2-1-145-07, p 13) pidanud andma hinnangu sellele, kas väiteks, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid, oli hageja poolt sulgude ette toodud väide; 2) on kohus postituse „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ viie väite (mille osas hagi jäi rahuldamata) puhul jätnud tuvastamata, kas need on faktiväited või väärtushinnangud. Otsuse p 15 põhjal võib oletada, et maakohus pidas neid väärtushinnanguteks. Samas ei järgi maakohus väärtushinnangute puhul EIK ja Riigikohtu praktika kohaselt rakendatavat standardit; 3) on kohus postituse „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ osas ebaõigesti leidnud, et seal avaldatud neli väidet pole ei faktiväited ega väärtushinnangud, vaid oletused ja kujundlikud järeldused, mida ei saa tõendada. Neljast väitest vaid kaks on esitatud oletuslikus vormis. Väite oletuslik vorm ei takista selle kvalifitseerimist faktiväite või väärtushinnanguna, kui kohus täidab kohustust tuvastada, mida on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldatud. Arusaamatuks jääb, mida kujutab endast „kujundlik järeldus“ ning mis takistab selle käsitlemist kas faktiväite või väärtushinnanguna. Kohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 1047ja/või § 1046 lg-t 1.

Lisaks on kohus ebaõigesti leidnud, et väited ei riku hageja õigusi, kuna on esitatud ÕÄ OÜ aadressil. Juriidilisel isikul on postituses teisejärguline roll. Juba pealkiri näitab, et eesmärgiks ei ole käsitleda vähetuntud mänguasjadega kaupleva ettevõtte tegevust, vaid hageja kui avaliku elu tegelase tegevust läbi temale kuuluva ettevõtte. Väide kanepiga äritsemise plaanide kohta on hageja au teotav sõltumata sellest, kas sellega seoses osutatakse ka selle võimalikule ärilisele vormile; 4) ei ole kohus rakendanud ebaõigete faktiväidete avaldamise puhul kohast tõendamiskoormist. Juhul kui väited on faktiväited, on asjakohatud kohtu arutlused, kas miski annab aluse nende väidete esitamiseks või kas neid väiteid võiks hageja öeldust järeldada. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et faktiväited on tõesed, oleks kohus pidanud

§ 1047lg 2 ja § 1055 lg 1 järgi hageja nõuded kõigi väidete osas rahuldama.

Eesti Kanepiliidu video ei tõenda väidete õigsust; 5) ei ole kohus rakendanud ebakohaste väärtushinnangute avaldamise puhul kohast tõendamiskoormist ega oma seisukohti motiveerinud. Ka väärtusotsustused ei või olla puhtalt spekulatiivsed, vaid neil peab olema teatud üldine (objektiivne) faktiline baas. EIK praktikas on leitud, et objektiivne faktiline baas on olemas olukorras, kus on teada piisav informatsioon hinnangu andmiseks ning läbi viidud piisav uurimistöö. Lisaks peab väärtushinnangu esitamine olema heauskne ning hinnangus või arvamuses ei tohi laskuda vulgaarsustesse või teadlikku solvamisse, teotamisse või inimväärikuse alandamisse. Riigikohus on leidnud, et väärtushinnang on ebakohane juhul, kui see on esitatud asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist, ebakohasus võib tuleneda ka ebasündsast väljendusviisist (3-2-1-67-10, p 20; 3-2-1-80-13, p 36; 3-2-1-159-14, p 17). Seega ka juhul, kui väiteid käsitleda väärtushinnangutena, ei ole nende esitamine lubatav. Hageja „narkomaania“ üle spekuleerimisel puudub faktiline baas. Kostjad pole teinud asjakohast uurimistööd, hageja suhtes kasutatakse vulgaarset, teadlikult solvavat ja ebasünnist väljendusviisi. Kanepi legaliseerimise pooldamisest ei tulene automaatselt selle tarbimise propageerimine või järeldus, et tegemist on narkomaaniga. Hageja sõbrad ei ole narkomaanid (hageja on selgitanud, et viitas videos oma rasket ravimatut haigust põdevale sõbrale, kellele ei ole ravikanep Eestis kättesaadav. Seetõttu oli isik sunnitud hankima „päris“ kanepit). Kellegi 8 nimetamine narkomaaniks pelgalt selle tõttu, et tema juurest on leitud kanepit, on alusetu. Hagejat pole alust süüdistada selle, et Eestis puutuvad lapsed ja noored üha nooremalt kokku alkoholi ja narkootikumidega ja/või liiguvad kanepi juurest edasi kangema kraami juurde. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas annab ühel korral kolm aastat tagasi avaldatud kanepi legaliseerimist pooldav seisukoht aluse spekulatsioonideks teemal, et hageja kinnisideeks ja elu mõtteks on kanep. Kohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 1046lg-t 1; 6) ei ole menetluskulude jaotus kooskõlas Ts

MS § 163 lg-ga

1. Otsusest ei selgu, millist sättes ette nähtud põhimõtet kohus on rakendanud ja miks.
2. Inno Tähismaa ja Irja Tähismaa vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vaidlusaluste lausete näol tegemist mitte hageja laimamise, vaid tema enda poolt Kanepiliidu videos avalikult välja öeldu ning tema avaliku Instagrami konto analüüsimise ja kritiseerimisega ning nende pinnalt küsimuste püstitamisega. Kuna hageja on avaliku elu tegelane, siis on avalikkusel õigus tema seisukohti teada ja kritiseerida. Alles jääda võivad ja eemaldamisele kuuluvad laused ei ole üksteisest olemuslikult erinevad; 2) ei ole hageja esitatud täiendava tõendi puhul tegemist mitte hageja laimamise jätkamisega, vaid avaliku kohtuotsuse kirjeldamisega. Kuna hageja oli ise samuti kohtuasja avalikust arutelust huvitatud, kommenteerides asja arutamise kestel nii trükimeedias, televisioonis kui oma Facebook’i kontol, siis on ka vastaspoolel õigus asja oma blogis kajastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse esitas hageja ja ta palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, st kõigi nende vaidlusaluses blogis avaldatud väidete osas, mille suhtes esitatud avaldamise lõpetamise nõuded jäeti rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4, 5 ja 6). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ning kohustas kostjaid lõpetama vaidlusaluses blogis avaldatud faktiväidete avaldamine, samuti osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3).
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjaid lõpetama blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ aadressil https://innojairja.com/ avaldatud postituses nimega „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamise: „Tekib õigustatud küsimus, kas Eesti üks juhtivaid võitlevaid feministe on ka ise narkomaan, kuna ta propageerib avalikult kanepi tarvitamise legaliseerimist. /…/ Kui eeldame, tema eelneva tegevuse põhjal, et Gea Kangilaski võib ka ise olla narkomaan ja võitleb aktiivselt õiguse eest olla narkomaan, sarnaselt alkohoolikutele, kel on Eestis õigus täiesti seaduslikult oma mõnuainet tarvitada, siis paratamatult peame arvestama teise tõsiasjaga, et narkomaani aju pole enam päris „see“.“ (haginõude p 1.3, vt haginõue tl 47 ja 47 pöördel sulgudes märgitud tsitaadid); „Aga samas kui ma vaatan statistikat selle kohta, kuidas Eestis üha nooremalt puutuvad lapsed ja noored kokku alkoholi ja narkootikumidega, kuidas kanepi juurest liigutakse kohe edasi kangema kraami, amfetamiini ja heroiini juurde ja 9 kuidas paljude noorte inimeste lõpp on väga kurb, siis tekib paratamatult küsimus, kust see kõik tuleb. Ja kui ma panen kokku A+B, siis ei pea olema Ene Ergma, et aru saada, et selle kõige taga võib olla narkootikumide legaliseerimise eest võitlev Tartu sots Gea Kangilaski.“ (haginõude p 1.5); „Nüüd kui ma mõtlen Kangilaski peale, kes on arusaadavalt pikalt kanepi teemaga tegelenud, siis võib arvata, et tema aju on muutunud ning sellega kogu mõtlemine. See on siis kanepi keskseks, kus kinnisideeks ja elu mõtteks on saanud kanep.“ (haginõude p 1.6) ning postituses nimega „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamise: „Ja kui siia lisada veel Kangilaski püüdlused kanepi legaliseerimiseks, ilmselt oli kavatsus hakata mänguasjade kõrval ka kanepiga äritsema“ (haginõude p 2.1); „Mänguasjapoe pildid on tehtud kusagil lehtlas või kasvuhoones, kus on märgata laste selja taga kanepitaimi“ (haginõude p 2.2); „Kangilaski-Hermanni firma osales möödunud aasta suvel „Rõõmsate laste festivalil, mille logo sees on vähemalt kaks kanepilehte“ (haginõude p 2.3); „Kas EL-i toetust on kasutatud siis kanepi kasvatamiseks või mis?“ (haginõude 2.4). Ühtlasi tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning kohustab kostjaid lõpetama blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ aadressil https://innojairja.com/avaldatud faktiväidete avaldamise (haginõude p-d 1.3, 1.5, 1.6, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4; tl 47 ja 47 pöördel sulgudes märgitud tsitaadid). Ringkonnakohus jätab menetluskuludest 90% kostjate kanda ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 720 eurot.
5. Hageja esitas kostjate vastu hagi ebaõigete ja au teotavate väidete avaldamise lõpetamiseks ja õiglase hüvitise saamiseks. Vaidlusalused väited on kostjate poolt avaldatud blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ sisalduvates postitustes pealkirjadega „ Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“, „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ.“ ja „Narkosõltuvus ja radikaalne feminism – Gea kangilaski case study.“ Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et isiku au teostada ja mainet kahjustada on võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu (faktiväite) õigusvastase avaldamisega. Ebakohase väärtushinnangu ja tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastasuse tuvastamisel on erinevad eeldused ja tõendamiskoormis. Kui au teostava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest, siis au teostava väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ja erihuvide kaalumisest. Faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust kannab avaldaja. Maakohus leidis, et kostjate poolt postitustes avaldatud arvamused on tuletatud hageja poolt Youtube`s avaldatud video põhjal (video tekst tl 76). Nimetatud asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Samas on põhjendatud hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on jätnud osade vaidlusaluste väidete osas tuvastamata, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega. Samuti on põhjendatud see apellandi väide, et maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks kohus ei nõustunud hageja faktiliste väidetega. Nimetatud rikkumised on käsitletavad TsMS § 442 lg-s 2 sätestatud otsuse põhjendamiskohustuse rikkumisena.

1. Postituses „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ on kostjad avaldanud muu hulgas väite „Ülal Youtube´i video, kus Gea Kangilaski propageerib avalikult kanepi tarvitamist.“/…/ „Nimelt selgub, et tegemist on isikuga, kes propageerib aktiivselt kanepi suitsetamist.“ ja väite „Kuna ta väidab, et tema sõbrad, narkomaanid on kanepi keelustamise tõttu pidanud kannatama – võib siis aru saada, et politsei sekkumise läbi.“ (haginõude p-d 1.1 ja 1.2). Maakohus on leidnud (maakohtu otsuse p 15), et eelnimetatud väited on käsitletavad faktiväidetena, need vastavad tegelikkusele ning puudub alus selles osas hagi rahuldamiseks. 10 Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle seisukohaga ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda oma otsuses kõiki maakohtu põhjendusi. Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05) märkinud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Maakohus on õigesti märkinud, et kostjate poolt avaldatud eelnimetatud kaks väidet on tuletatud hageja poolt videos välja öeldud seisukohtadest ning seetõttu puudub alus järeldada, et nimetatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Apellandi väide, et esitatud video, milles propageeritakse kanepi legaliseerimist, ei sisalda midagi sellist, mis sisaldaks nimetatud faktiväidete õigsust, ei ole õige ning apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
2. Ülejäänud vaidlustatud osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et postituses „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ (tl 53) avaldatud ülejäänud väited (haginõude p-d 1.3, 1.5 ja 1.6) ja postituses „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ (tl 54-56) avaldatud väited (haginõude p-d 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4) on käsitletavad faktiväidetena, kuna neid on võimalik põhimõtteliselt kontrollida ja nende tõesust või väärust tõendada. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kostjad ei ole kohtumenetluse käigus eelnimetatud faktiväidete tegelikkusele mittevastavust tõendanud (

§ 1047lg 2).

Samuti ei ole kostjad tõendanud, et nad oleksid väidete õigsust kontrollinud ja järginud sellega käibekohustust (

§ 1047lg 3).

Üksnes Youtube`is avaldatud video esitamine kostjate poolt ei tõenda väidete tõele vastavust. Riigikohus on 31.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 asunud seisukohale, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis selle isiku kohta käivad. Seega võib tuleneda ka kogu avaldatu üldisest kontekstist, et avaldatud tekst sisaldab faktiväiteid. 29.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16 rõhutas Riigikohus, et faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohti, nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kuna kõik käesolevas punktis käsitletavad väited käivad ühemõtteliselt hageja kohta ning need on avaldatud kahes postituses pealkirjadega „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ ja „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“, siis on need kõik käsitletavad faktiväidetena, mis ei vasta tegelikkusele. Maakohtu seisukoht, et faktiväited postituses „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ (haginõude p-d 1.3, 1.5 ja 1.6) on tuletatavad hageja poolt videos välja öeldud seisukohast, on ekslik. Kostjate esitatud videost ei saa järeldada, et hageja võib olla narkomaan ja tema aju pole seetõttu enam päris „see“. Samuti ei saa hagejat süüdistada selles, et Eestis puutuvad lapsed ja noored üha nooremalt kokku alkoholi ja narkootikumidega ja liiguvad kanepi juurest edasi kangema kraami, amfetamiini ja heroiini juurde. Videost ei tulene ka see, et hageja kinnisideeks ja elu mõtteks oleks kanep. Seetõttu on maakohus jätnud põhjendamatult hageja nõuded selles osas rahuldamata. Maakohus leidis, et postituses „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ avaldatud faktiväited (haginõude p-d 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4) on esitatud äriühingu tegevuse kohta, tegemist on oletuste ja kujundlike järeldustega ja ei saa seetõttu rikkuda hageja kui füüsilise isiku au ja väärikust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu nimetatud seisukoht on ekslik. Esmalt märgib ringkonnakohus, et üks ja seesama väide võib olla esitatud selliselt, et see puudutab nii juriidilise isiku kui juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku õigusi. Praegusel juhul on vaidlusaluses postituses juriidilisel isikul teisejärguline roll ning juba postituse pealkirjast 11 „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ nähtub, et kostjate eesmärgiks oli käsitleda just hagejat, mitte ÕÄ OÜ-t, mille juhatuse liige on hageja. Väited, et hageja äriühingul oli ilmselt kavatsus hakata mänguasjade kõrval ka kanepiga äritsema, mänguasjapoe piltidel oli märgata laste selja taga kanepitaimi, hageja firma logo sees oli vähemalt kaks kanepitaime ning et hageja äriühing on võib olla kasutanud EL-i toetust kanepi kasvatamiseks, ei ole tõesed ning selliseid väiteid ei saa tuletada asja materjalide juures olevast videost. Seetõttu on tegemist tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega. Kuna postitustes „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ ja „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ avaldatud faktiväited (haginõude p-d 1.3, 1.5, 1.6, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4) ei vasta tegelikkusele, on nende avaldamine kostjate poolt õigusvastane ja hagejal on õigus nõuda nende avaldamise lõpetamist

§ 1055lg 1 alusel.

11. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust maakohtus kokku 500 eurot ja ringkonnakohtus 300 eurot. Kostjatel menetluskulud puuduvad. Hageja esitas ebaõigete andmete lõpetamise nõude (kokku 12 faktiväidet) ja mittevaralise kahju hüvitise nõude. Hageja esimene nõue rahuldati osaliselt (12 faktiväitest tunnistati 10 tegelikkusele mittevastavaks) ja teine nõue täielikult. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates õiglane kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 163 lg-s 1 märgitud teist alternatiivi ja jätta hageja menetluskuludest 90% solidaarselt kostjate kanda. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 800 eurot, millest 90% moodustab 720 eurot. Seetõttu tuleb kostjatelt mõista välja solidaarselt hageja kasuks 720 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja