Obsah (5)

§ 80§ 81§ 54§ 72§ 55

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 16. august

) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

2. aprillil 2019 edastas Tartu Halduskohus Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks S. Sokolovi
3. aprilli
4. a venekeelse avalduse, leides, et avaldusel esinevad määruskaebuse tunnused, millega vaidlustatakse Tartu Halduskohtu
5. aprilli
6. a määrust.
7. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. mai
9. a määrusega S. Sokolovi
10. aprilli
11. a venekeelse avalduse käiguta. Ringkonnakohus leidis, et elektronposti teel saadetud venekeelses avalduses esinevad puudused, mida saab ilmselt kõrvaldada ja andis kaebajale tähtaja avalduse eestikeelse tõlke esitamiseks koos kaebaja omakäelise allkirjaga või avalduse tõlke esitamiseks digitaalallkirjastatult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 50 lõike 1 lause 2 kohaselt kohaldatakse kaebuse, apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse, määruskaebuse ja teistmisavalduse suhtes avalduse kohta sätestatut, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.

§ 80

lg-st 1 tulenevalt toimuvad kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 81

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul.

§ 54

punkt 7 näeb ette, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 336 sätestatule.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. mai
3. a määrusega S. Sokolovi
4. aprilli
5. a venekeelse avalduse käiguta ja andis tähtaja kümme päeva alates määruse kättesaamisest avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. S. Sokolovil tuli esitada venekeelse avalduse tõlge eesti keelde koos omakäelise allkirjaga või digitaalallkirjastatult.
6. Tartu Ringkonnakohus saatis
7. mai
8. a määruse S. Sokolovile elektronposti aadressile (xxx), mille kaudu S. Sokolov suhtles eelnevalt kohtuga. Määrus saadeti S. Sokolovile korduvalt,
9. mail 2019 ja
10. mail 2019, kuid S. Sokolov ei kinnitanud kohtule määruse kättesaamist. Samas saatis ringkonnakohus
11. mai
12. a määruse S. Sokolovile ka postiaadressile xxx, xx linn, mille kaebaja on märkinud enda aadressiks halduskohtule esitatud kaebuses. Dokumendi väljastusteatelt nähtuvalt on postitöötaja proovinud S. Sokolovile ringkonnakohtu
13. mai
14. a määrust kätte toimetada
15. mail 2019 kell 10.33 ja
16. mail 2019 kell 18.17, kuid S. Sokolovi ei olnud kodus ja ringkonnakohtu määrus jäeti S. Sokolovile postkasti. 8.

§ 72lg 4 alusel kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele Ts

MS § 306315, 317 ja 319-

1. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 326 lg 1 alusel kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kättetoimetamine paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lõike 1 ja § 323 kohaselt.
2. Väljatoodud asjaoludest selgub, et S. Sokolovile saadeti ringkonnakohtu
3. mai
4. a määrus nii elektroonilise posti teel kui ka tavalise posti teel tema poolt avaldatud aadressidele, kuid ta ei ole kinnitanud määruse kättesaamist. Tavalise posti teel prooviti S. Sokolovile määrust kätte toimetada kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel (10.33 ja 18.17) ning vähemalt kolmepäevase vahega (
5. mai ja
6. mai 2019). Väljatoodud sätete alusel loeb ringkonnakohus, et S. Sokolov sai ringkonnakohtu
7. mai
8. a määruse kätte hiljemalt
9. juunil
10. Seega tuli Tartu Ringkonnakohtu
11. mai
12. a määruse resolutsiooni punkt 2 kohaselt esitada nõuetele vastav avaldus hiljemalt
13. juunil
15. S. Sokolov ei ole käesoleva ajani esitanud ringkonnakohtule
16. aprilli
17. a venekeelsest avaldusest tõlget eesti keelde koos originaalallkirjaga või digitaalallkirjaga allkirjastatult.
18. Tartu Ringkonnakohus märkis
19. mai
20. a määruse punktis 7 hoiatuse, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks esitamata, jätab ringkonnakohus kaebaja avalduse läbi vaatamata. Kuna kaebaja ei ole vaatamata hoiatusele ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks avalduse puudusi kõrvaldanud ega taotlenud ka määratud tähtaja pikendamist ning avalduse puudus takistab selle menetlemist, tagastab Tartu Ringkonnakohus

§ 55lg 2 alusel avalduse selle esitajale läbivaatamatult.

(allkirjastatud digitaalselt)