2-19-2223/7

2-19-2223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-19-2223 Kohtuasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
4. Jätta Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-2223 muutmata.
7. Jätta XX määruskaebus rahuldamata. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-19-2223 Asjaolud ja menetluse käik
8. XX (avaldaja) esitas
9. veebruaril 2019 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et algatada põhiseaduslike õiguste tagamiseks kohtumenetlused ja välja nõuda talle tekitatud kahju.
10. Harju Maakohus keeldus
11. veebruari
12. a määrusega avaldaja taotlust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmast. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja
13. detsembril 2018 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks samas õiguslikus küsimuses tsiviilasjas nr 2-18-
14. Harju Maakohus keeldus
15. jaanuari
16. a määrusega taotlust menetlusse võtmast ja saatis selle kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. Määrus jõustus, kui Tallinna Ringkonnakohus tegi
17. veebruari
18. a määruse, millega jättis maakohtu määruse muutmata. Seega on avaldaja taotlus samas õiguslikus küsimuses riigi õigusabi saamiseks otsustamisel Pärnu Maakohtus ja Harju Maakohus ei saa praeguses asjas määrata avaldajale sama menetluse alustamiseks riigi kulul advokaati.
19. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtul lahendada taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Tsiviilasjas nr 2-18-19607 taotles avaldaja riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, kuid praeguses asjas põhiseadusest tulenevate õiguste kaitseks halduskohtumenetluse algatamiseks. Seetõttu keeldus maakohus taotluse lahendamisest põhjendamatult.
20. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtumääruse põhjendused
21. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 avalduse menetlusse võtmisest keeldumise osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
22. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus keeldus ekslikult avaldaja riigi õigusabi taotlust TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmast, vastab ringkonnakohus järgmist. Nii tsiviilasjas nr 2-18-19607 kui ka praeguses asjas on avaldaja esitanud riigi õigusabi taotlused (sh taotlenud riigilõivu hüvitamist ja muud menetlusabi) samal põhjusel. Avaldajaga toimus
23. mail 2012 jalgrattaga sõites liiklusõnnetus, sest kanalisatsioonikaevul ei olnud kaevuluuki, ning õnnetus jäi nõuetekohaselt fikseerimata. Seetõttu ei olnud avaldajal kohtumenetlustes võimalik oma õigusi edukalt maksma panna (eelkõige nõuda varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamist). Kohtumenetluste tõttu peab avaldaja kandma menetluskulud, mida nõuetakse temalt nüüd täitemenetluse kaudu sisse. Kuigi erinevad ametiasutused on möönnud, et seoses liiklusõnnetuse fikseerimata jätmisega on justkui erinevaid rikkumisi toime pandud, ei ole kedagi selle eest vastutusele võetud ega avaldajale tekkinud kahju hüvitatud. Seetõttu on avaldajale vaja määrata riigi õigusabi korras advokaat, kes algataks nii haldus-, kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetlused selleks, et välja selgitada põhjused, miks ei 2 2-19-2223 ole avaldajale põhisõigused olnud kaitstud. Samuti tuleb nende menetluste käigus välja selgitada isikud ja/või ametiasutused, kes vastutavad avaldajale tekkinud kahju eest. Kuna avaldaja esitas mõlemas menetluses riigi õigusabi taotluse sama elulise murega kohtusse pöördumiseks ja samade põhiseaduslike õiguste kaitseks, ei omaks tähtsust asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-18-19607 esitatud riigi õigusabi taotluses märkis avaldaja, et soovib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja praeguses asjas, et soovib pöörduda halduskohtusse. Kohus hindab taotlusi sisuliselt. Kolleegium saab avaldaja mõlemast riigi õigusabi taotlustes aru nii, et kuna avaldaja ei tea, mis liiki kohtumenetluses ja mil viisil ta oma õigusi kaitsta saab, tuleb talle määrata advokaadist esindaja, kes teeks need otsustused tema eest. Seega riigi õigusabi taotlusi sisuliselt hinnates need sama eseme kohta ja samal alusel TsMS § 371 lg 1 p 5 mõttes. Seejuures on mõlemas riigi õigusabi taotluses identselt märgitud, et avaldaja soovib pöörduda nii Euroopa Inimõiguste kohtusse kui ka halduskohtusse, mistõttu ei ole avaldaja määruskaebuse väide ka õige.
24. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluses ei saa anda riigi õigusabi ega vabastada taotlejat riigilõivu tasumise kohustusest halduskohtusse pöördumiseks (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 10 lg 31). Seega juhul, kui taotleja väide, et praeguses tsiviilasjas soovib ta üksnes halduskohtusse pöörduda oleks õige, ei oleks maakohus ka sel põhjusel avaldaja menetlusabi taotlust saanud menetleda. Kuna Riigikohus selgitas avaldajale, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks tuleb küsida menetlusabi tsiviilkohtumenetluses (Riigikohtu
25. oktoobri
26. a määrus haldusasjas nr 3-17-52, p 4), arvab avaldaja ilmselt ekslikult, et ka halduskohtusse pöördumiseks saab küsida menetlusabi tsiviilkohtumenetluses.
27. Eelnevat arvestades leidis maakohus õigesti, et TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused on täidetud ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb seetõttu koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 keelduda. Praeguseks on Pärnu Maakohus avaldaja riigi õigusabi taotluse tsiviilasjas nr 2-18-19607 ka sisuliselt lahendanud ja see on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu
28. mai
29. a määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 3