2-19-3300/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-3300 Otsuse tegemise aeg ja koht 02.august

1. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi P. I. hagi N. I. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 29.mai 2019; 09.juuli 2019 Menetlusosalised Hageja: P. I. (ik xxx, elukoht: xxx) Hageja S. I. (ik xxx, elukoht: xxx, e-post:xxx) seaduslik esindaja N. I. (ik xxx, elukoht: xxx, e-post:xxx ) Kostja: RESOLUTSIOON
2. Jätta P. I.i hagi N. I.i vastu rahuldamata
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
4. Hageja P. I. esitas on seadusliku esindaja ema S. I.a kaudu Viru Maakohtule elatishagi N. I.i vastu. Hagi asjaolude kohaselt sündis hageja kostja ja S. I. kooselust. Kostja elab perest lahus ja elatise maksmisest osa ei võta. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 270 eurot kuus. 1
5. Kostja N. I. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis Venemaa kohtu otsusega 2011 aastal ja kostja täidab elatise maksmise kohustust. Poeg (hageja) sündis ja elab alaliselt xxx. Poeg õpib x, kus ta on täielikult riiklikul ülalpidamisel. Alates 29.märtsist 2018 maksab kostja raha 7000 rubla poja kogumishoiusele ja 3000 rubla sularahana. Hageja seaduslikul esindajal õnnestus pettuse teel poeg Eestisse õetütre juurde sisse kirjutada.
6. Hageja seaduslik esindaja kinnitas oma kirjalikus arvamuses kostja vastusele, et poja (hageja) kasuks on x 08.08.2011 otsusega kostjalt elatis ¼ kostja tuludest välja mõistetud. Hageja seadusliku esindaja kontole ei ole elatis laekunud (tl 53-54).
7. 29.05.2019 kohtuistungil kostja kinnitas, poeg elab alaliselt Venemaal. Kostja avas poja nimele Venemaal kaks kontot: hoiukonto, mida poeg saab kasutada siis kui ta saab 18.aastaseks ja arvelduskonto, mida poeg saab kasutada igapäevasteks vajadusteks. Igakuiselt kannab kostja poja hoiukontole 100 eurot kuus ja arvelduskontole 50 eurot kuus. Lisaks ostab ta pojale riideid ja jalanõusid.
8. 09.07.2019 toimunud kohtuistungil hageja seaduslik esindaja selgitas, et tema elab ja töötab Soomes. Kui Eestis tuleb, elab ta teise poja juures. Hageja lõpetas x 28.06.2019 ja elab jätkuvalt alaliselt Venemaal. Hageja majutus ja toitlustus oli õpingute ajal riigi kulul. Hageja seaduslik esindaja tunnistas, et kuna tema pangakaardid olid blokeeritud, soovitas ta pojale, et viimane küsiks raha isalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10. Hagi ese- kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamise nõue.
11. Vaidlus puudub selle üle, et: 1) hageja sündisid kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust 12.07.2001, so kostja on hageja isa; 2) xxx 08.08.2011 otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatis ¼ kostja tuludest; 3) hageja elas ja elab tegelikul alaliselt Venemaal, so elab nii emast kui isast lahus. 3) hageja õppis Venemaal ja oli sellega seoses riiklikul (Venemaa) ülalpidamisel.
12. Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 lg.1 määras. Kuigi kohus tuvastas, et hageja elas ja elab alaliselt Vene Föderatsioonis, tuleb Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks TsMS § 103 lg.2 ja
13. PKS § 101 lg.1 kohaselt Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
14. Kostja vastuväited hagile on järgmised: 1) kostja täidab xxx kohtu 08.augusti 2011 otsust, millega, kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatisena ¼ kostja tuludest; 2) hageja on seoses õpingutega x täielikult Vene riigi riiklikul ülalpidamisel; 2 3) hageja elab alaliselt Venemaal, so hageja elab lahus nii oma emast kui ka isast.
15. Maakohus tuvastas, et hageja elas ja elab jätkuvalt alaliselt Vene Föderatsioonis, seega tema vajadused ei pruugi kattuda PKS § 101 lg.1 määraga. Maakohus leiab, et PKS § 101 lg.1 sätestatud elatise määr on tuletatud eelkõige Eestis elava lapse keskmisest kulust kuus. PkS § 99 lg.1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Antud juhul maakohus tuvastas, et hageja elas hagejataval perioodil (04.märtsist 2019 kuni 12.07.2019) Vene Föderatsioonis ja õppis xxx. Hageja lõpetas koolis õpingud 28.juunil
16. Nimetatud kadetikooli 30.05.2019 tõendist nr 38 (esitati kostja poolt) ja 04.juuni.2019 tõendist nr 39 (esitati hageja seadusliku esindaja poolt) tuleneb, et hageja oli õppetöö ajal täielikult riiklikul ülalpidamisel (elamine, toitlustus, vormiriietus). Maakohus leiab, et kadetikoolis õppides olid hageja esmased vajadused tagatud Vene Föderatsiooni poolt kadettide riikliku ülalpidamisega. Maakohus tuvastas ka, et kostja on täitnud ka x kohtu 08.augusti 2011 otsust. Kostja töötasu on 660 eurot brutotasuna, millest ta kannab poja kontodele ca 150 eurot kuus (tl 60-115). Lisaks ostab kostja hageja riietusesemeid ja kannab muid vajalikke kulusid (tl 118, 123-124) ja kostja kinnituse kohaselt annab ta pojale ülalpidamist ka sularahas. Nimetatuga on ta täitnud kohustuse tasuda elatist pojale suuruses ¼ kostja tuludest. Vene Föderatsiooni 08.augusti 2011 kohtuotsusest ei tulene, et kostjal oleks olnud kohustus tasuda elatist hageja seadusliku esindaja S. I. kontole. Kostja kandis elatisraha otse hageja kontole ja S. I. seletuste kohaselt tegi seda ka tema, so mõlemad vanemad kandsid poja isiklikule kontole elatusraha.
17. Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tema kasuks välja mõistetud elatise suurendamise vajadust ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
19. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson 3 kohtunik 4