Obsah (5)

§ 75§ 78§ 113§ 68§ 76

1-11-148 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-11-148 (09240105839) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Ivan Sadejev tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.12.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrata Ivan Sadejevile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 23.06.2023. Allutada Ivan Sadejev 24 (kahekümne neljaks) kuuks alates tema tingimisi ennetähtaega vabastamisest käitumiskontrollile. Määrata Ivan Sadejev katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Käitumiskontrolli jooksul peab Ivan Sadejev kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Ivan Sadejev on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-11-148 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja isikutega, kes kuritarvitavad alkoholi.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Ivan Sadejevi vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 18.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivan Sadejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.12.2011 kohtuotsusega tunnistati Ivan Sadejev süüdi

§ 113

järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Ivan Sadejevi karistuse aja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.12.2009, s.o 1 päev ja lõplikult kuulub Ivan Sadejevil kandmisele 10 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 25.06.2012. Kohtuotsus jõustus 28.05.2012. 3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.12.2011 otsusest tunnistati Ivan Sadejev süüdi selles, et ta pani toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

teise inimese tapmine. Täpsemalt ajavahemikul 03.12.2009 kella 12.18 kuni 04.12.2009, olles külas oma ämmal M M aadressil XXX, kus tarvitas alkoholi, M M tekkinud tüli käigus, tahtliku tapmise eesmärgil, peksis M M, lõi korduvalt rusikate ja jalgadega M M rindkere, näo, pea, kaela ja jäsemete piirkonda, tekitades talle vähemalt 25 kehavigastust, s.h. surma põhjustanud rindkere kinnise tömbi trauma koos roiete hulgimurdude, mõlemapoolse rinnakelme rebendi, rinnakukeha murruga, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus, mis on eluohtlik tervisekahjustus, mille tagajärjel saabus kannatanu surm sündmuskohal. Lisaks põhjustas Ivan Sadejev M M marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol, põrutushaavad vasakul pool ülahuulel,

1. hambaproteesi traumaatilise eemaldamise, peaaju kõvakelmealuse verevalumi vasakul pool kiirupiirkonnas, mõlemal pool kuklapiirkonnas, peaaju pehmekelmealused verevalumid mõlemas otsmikusagaras, marrastused vasakul pool kaela külgpinnal ja kaela eespinnal keha keskjoonel, parempoolse keeleluukeha murru, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool üla- ja alajäsemetel ning parema õlavarreluu murru.
2. Kinnipidamisasutuses Ivan Sadejevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb vägivalla tarvitamises, mis võib olla äärmuslik ja lõppeda teise inimese surmaga. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on eelnevat alkoholi tarvitanud ning ärritunud. Samuti kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ega mõtle oma tegude tagajärgedele. 2 1-11-148 Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 9%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 12%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Ivan Sadejevi tingimisi ennetähtaega vabastamist.
3. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Ivan Sadejevi vabastada vangistusest ennetähtaegselt, kohustada teda täitma lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Ivan Sadejevile katseaeg kuni 23.06.2023 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma kirjalikus 21.10.2019 arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Ivan Sadejevi ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Ivan Sadejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Ivan Sadejev jäi 24.10.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta tõi välja, et kandis karistust 7,5 aasta jooksul. Ta läbis erinevaid sotsiaalprogramme. Ta leiab, et ta võib elada normaalselt vabaduses. Ta on juba 70-aastane. Tal on kõik korras, lapsed, elukoht, sugulased. Ta läbis programmi "12 sammu" ja samuti alkoholi vastast programmi. Ta ei mõtle üldse alkoholi tarvitamisest, kuna sai kõigest aru ja tunnistab oma süüd täies mahus ja tunnistab seda, mida on teinud. Ta isegi ei oska öelda, kuidas toimus see, et ta ämma ära tappis. Arvatavasti ta tarvitas liiga palju alkoholi ja ta üldse ei mäleta, mis seal toimus. Kuna kohus otsustas, et ta on toime pannud kuriteo, siis ta on selles süüdi. Ta sai paberitest aru, et ta on seda teinud. Ta peab silmas pabereid, mis olid asja materjalides ja need olid tõlgitud vene keelde. Ta kahetseb tehtut ja ta palub anda andeks. Ta parandas enda käitumist, aga tõesti ei tea, kuidas see toimus. Ta lubas endale, et enam ei tarvita alkoholi. Praegu ta isegi ei suitseta ja ka varem tal puudus alkoholisõltuvus või suitsemisega seotud sõltuvus. Ta palub aru saada ja andestada teda. On võimalik, et tema elu lõpuni ei jäänud päris palju aega, aga vabaduses teda ootab üksik naine ja ta palub andestada. Ta viibides vabaduses ei olnud sõltlane ja tarvitas alkoholi palgapäeval või tähtpäevadel. Enne kohtuotsust ta ei tarvitanud ka alkoholi. Seega ta ei tarvita juba enam alkoholi viibides vanglas. Ta võib ausalt öelda, et ta ei suitseta ega tarvita enam alkoholi. Ta kunagi enda elus ei pane edaspidi midagi toime, midagi sellist. Seoses kehtiva distsiplinaarkaristusega tõi ta välja, et ta on vana lollike. Ta töötas jäätmekäitlejana ja siis ta leidis ühe XXX koti ja on võtnud selle kaasa ja selle eest on ta karistatud. Ta plaanis leitud asju lahustada ja süüa, aga 100 % see ei olnud talle vajalik. Tal on vanem vend, tütar, poeg ja tal on head suhted naabritega ja üksiknaine L ja tal on palju isikuid, kes toetavad teda. Ta on 100% kindel, et suudab vabaduses elada ilma uut kuritegu toimepanemata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et Ivan Sadejevi tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel 3 1-11-148 lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.12.2011 otsusega tunnistati Ivan Sadejev süüdi

§ 113

järgi ning

§ 68

lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 10 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.06.2012. 11.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on I. Sadejev temale mõistetud karistusajast 10 aastat 11 kuud ja 29 päeva ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 13. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

14. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. 4 1-11-148 Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et Ivan Sadejevi käitumine ei ole kinnipidamisasutuses olnud eeskujulik, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt on teda karistatud Viru Vangla 22.02.2019 käskkirjaga nr 6-3/139-1 (IT KIK tl 177-179) kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Karistuse täideviimine on edasi lükatud tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal 4 kuud toime uut distsipliinirikkumist. Ivan Sadejevi distsiplinaarkorras karistamise tingis see, et 18.02.2019 kella 16:21 paiku kui teostati K-hoone esimese korruse kabinetis 127 kinnipeetava läbiotsimist avastati ja võeti ära talt üks terve pakk Gallina Blanca kanapuljongi kuubikuid ja üks poolik pakk Santa Maria kartulimaitseainet. Need esemed olid peidetud kinnipeetava vasaku jala soki sisse. Kinnipeetav töötab tööstushoones jäätmekäitlejana. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu enda eeltoodud käitumist kui vana lollikese poolt toime pandut. Kohus leiab, et igasugused õigustused Ivan Sadejevi rikkumisele puuduvad. Kui esmapilgul tundub, et tegemist ei ole tõsise rikkumisega, siis kohus nõustub vanglaga selles, et see rikkumine on ohuks vangla julgeolekule. Erinevate toiduainete transportimine töö ja sektori vahel võib olla edaspidiste rikkumiste kasvulavaks ja kinnipeetavad võivad üritada tuua sektorisse midagi ohtlikumat nagu isevalmistatud terariistu või tööriistu. Keelatud toiduainete valdamine võib luua kinnipeetavate vahel soovimatuid võlasuhteid, mille lahendamisel omakohtu pidamise teel pole välistatud ka vägivalla rakendamine, mis ohustab vangla julgeolekut. Isiklik toimik kinnipeetud isiku kohta kinnitab seda, et Ivan Sadejev ei ole pärast 22.02.2019 toime pannud ühtegi distsipliinirikkumist ning ta läbis ka nelja kuu pikkuse katseaja edukalt. Viimati nimetatu annab aluse järeldada, et süüdimõistetu on võimeline alluma kehtestatud korrale ning ka kontrollima enda käitumist, mis räägib tema käitumiskontrollile allutamise kasuks.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks I. Sadejevi käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja see, et ta on tänase päeva seisuga läbinud valdavas ulatuses talle koostatud individuaalse täitmiskava. Nimelt on ta vanglas läbinud taasühiskonnastava tegevusena sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ajavahemikul 06.03.2013 kuni 22.05.
3. Nähtuvalt kinnipidamisasutuse iseloomustusest osales ta aktiivselt selle programmi läbimisel ning ta on ka kohtuistungil selgelt välja toonud, millist kasu ta sai eeltoodus osalemisest. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et selles programmis oli selgitatud, et kui isik paneb midagi toime alkoholijoobes olles, siis tema kahjustab mitte ainult iseennast, vaid ka enda sugulasi, tuttavaid ja riiki. Ta tegi järelduse, et alkohol ei anna midagi head.
4. Ka on Ivan Sadejev omandanud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala ajavahemikul 08.10.2012 kuni 14.10.
5. Kursus on täies mahus läbitud ja eriala omandatud 14.10.
6. Tootmistöö ajavahemikul 05.06.2013 kuni 11.03.
7. Lisaks on ta osalenud taastava õiguse programmis „Usk ja teadmine“, mille läbis ajavahemikul 15.10.2014 kuni 17.12.
8. Ka selle programmi läbimisel on ta vangla iseloomustuse kohaselt aktiivselt osalenud. Ta on õppinud asjatundlikult lahendama oma probleeme, tunnustades rahumeelse elu norme. Koristajana on ta vanglas töötanud ajavahemikel 01.05.2016 kuni 09.11.2016 ja 5 1-11-148 03.04.2019 kuni 16.05.
9. Komplekteerijana töötas alates 09.11.2016 kuni 30.05.
10. Jäätmekäitlejana töötas alates 30.05.2018 kuni 15.03.
12. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib pigem tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on I. Sadejev viibinud kinnipidamisasitus ca 7 aastat ja 4 kuud, tema karistusaeg algas 25.06.
13. Ivan Sadejev on täitnud valdavas ulatuses tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava ning mingit aktiivset tööd tema edasise seaduskuulekuse suurendamiseks vanglas ette nähtud ei ole. Talle kohustusena määratud kaks sotsiaalprogrammi on ta aktiivse osavõtuga läbinud ning kohtuistungil oskas ta ka ladusalt kohtule vastata, millist kasu on talle toonud nende programmide läbimine. Seega I. Sadejevi käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegselt vangistusest vabanemist toetavad. Nii on I. Sadejevi vangistuses tegelenud töötamisega ning sellega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul, mis tähendab, et ka vangistuses on tal säilinud tööharjumus. Eeltoodud positiivseid andmeid Ivan Sadejevi käitumise kohta kinnipidamisasutuses varjutab kehtiv distsiplinaarkaristus ning kohtuistungil mingit mõistliku selgitust toimunule kohus ei kuulnud. Ka süüdimõistetu ise on tema poolt toime pandut hinnanud kui vanakese lollust ning arvestades soki seest leitut on raske temaga mitte nõustuda. Seega kokkuvõttes arvestades ka seda, et distsiplinaarkorras karistatava teo toimepanemisest on möödunud ca 8 kuud ja uue rikkumise kohta andmed puuduvad, siis kohus leiab, et põhjendatud on kogu Ivan Sadejevi käitumist vanglas hinnates asuda seisukohale, et see räägib pigem tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
14. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et peale võimalikku ennetähtaegset vabanemist asub isik elama aadressile XXX. Tegemist on ühekorruselise majaga, kus on neli tuba. Maja kuulub isiku onupojale V S. Majas on võimalik elada aastaringselt, seal on kõik eluks vajalik olemas. Antud majas hakkab isik elama üksi. Maja omanik on nõus, et Ivan Sadejev elab peale võimalikku ennetähtaegset vabanemist antud elamispinnal. Nähtuvalt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest on III jaos kehtiv koormatis, mille kohaselt on Ivan Sadejevi kasuks sisse kantud isiklik kasutusõigus, mis on tasuta ja tähtajatu.
15. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et Ivan Sadejev on vanaduspensionär. Sissetulekuks enne vangistust oli pension, tasu juhutöödest ja abi elukaaslaselt. Majanduslikke probleeme ei esinenud, kuigi kulutas raha ka alkoholile. Vangistuses töötas XXX prügi sorteerijana. Varem on töötanud ka vangla komplekteerimistsehhis. Töösse suhtub positiivselt. Vabanemisel hakkab saama pensioni. K-raha 25.09.2019 seisuga puuduvad isikul võlgnevused ja tema vabanemisfondis on 1700,00 eurot. Ivan Sadejevil on tütar R D ja poeg V S (mõlemad on täiskasvanud). Tütar elab Tallinnas, poeg Soomes. Kinnipeetava tütar on nõus teda igati toetama. Lähivõrgustikku kuuluvad veel vend V S ja vennapoeg V S.
16. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et eeltoodud kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on I. Sadejev vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht ja sissetulek ning lähedaste toetus. Ka puuduvad tal võlgnevused. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et tegemist on süüdimõistetuga, kes viibib esmakordselt kinnipidamisasutuses. Kohus on seisukohal, et käesolev kuritegu, mille toimepanemise eest I. Sadejev karistust kannab, on raske. Samas tuleb nentida, et seadusandja on ette näinud ka raskeid, esimese astme kuritegusid toime pannud isikutele ennetähtaegse vabanemise 6 1-11-148 võimaluse. Seega on õiguslikult irrelevantne kinnipeetava vabastamata jätmine üksnes toimepandud kuriteo raskuse motiivil. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
17. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
18. I. Sadejevi iseloomustus näitab, et ta on omandanud põhihariduse XXX. Omandas lukkseppa eriala Tallinna kutsekoolis nr 6 1967 aastal. Riigikeele tase A
19. Suudab end eesti keeles väljendada ning saab aru, kuid vähese praktika tõttu on eesti keeles kõnelemine siiski vaevaline. Ka kohtuistungil kohus veendus selles, et mõningane riigikeele oskus on süüdimõistetul olemas. Kooli ajal käitumis- ja õpiprobleeme tal ei esinenud. Vangistuses on läbinud arvuti kursused ning omandanud kivi- ja betoonkonstruktsiooni eriala. Vanglas on olnud aastaid hõivatud tootmistööga ja omab teatavaid tööoskusi. On alati valmis kasutama enesetäiendamise võimalusi, kui neid pakutakse, mis viitab sellele, et kinnipeetav suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse.
20. Karistusregistri andmetel on I. Sadejevil üks kehtiv kriminaalkaristus. Vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab tapmise eest. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kuritegude toimepanemise muster ei ole välja kujunenud, kuna tegemist on isiku esimese süüdimõistmisega. Iseloomustuse kohaselt I. Sadejev tunnistab probleemi, on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. I. Sadejev tunnistab, et enne vangistust tarvitas alkoholi mõnikord liiga palju ning ei eita alkoholi kuritarvitamist minevikus. Isik väidab, et tema vanus on juba niivõrd suur, et ta ei taha enam alkoholi tarvitada. Lisaks usub, et selles teda aitab kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeld. Ta mõistab, et alkoholi liigtarvitamine võib tekitada kahju nii temale kui ka teda ümbritsevatele inimestele.
21. Eelpool olevate andmete alusel on kohtu hinnangul I. Sadejevi tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Tema suhtes koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava on valdavas osas läbitud. I. Sadejevi ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.
22. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Ivan Sadejevile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning tema 100% usk enda edasisse õiguskuulekusse on põhjendatud. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada seda, et tema elus toimunu, mille tõttu on ta pikalt viibinud kinnipidamisasutuses, oli ühekordne kohutav juhtum. Kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kaheks aastaks kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja aitab kaasa sellele, et ka vabaduses olles süüdimõistetu ei asu alkoholi tarvitama, vaid eelistab sellele majapidamistööde tegemist ning metsas käimist. Seega peab kohus põhjendatuks määrata süüdimõistetule lisakohustusena

§ 75

lg 2 p-1 1 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuna just see tegevus kutsub kuriteotoimepanemise asjaolude kohaselt esile tema vägivaldsust. Kohus ei pea põhjendatuks kriminaalhooldusametniku ettepanekut määrata Ivan Sadejevile lisakohustusena ka

§ 75

lg 2 p- s 4 ette nähtud kohustus, mille kohaselt peab ta otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Ivan Sadejev sai kohtuistungi toimumise päeval 70. aastaseks ning arvestades seda, et talle on tagatud püsisissetulek pensioni näol, siis ei saa eeltoodud kohustuse määramist käesoleval juhul põhjendatuks pidada. Samas maandamaks uue kuriteo toimepanemise riske peab kohus põhjendatuks määrata Ivan Sadejevile

§ 75

lg 2 p-s 7 nimetatud kohustus, mille kohaselt ei tohi ta suhelda 7 1-11-148 kriminaalkorras karistatud isikutega ja isikutega, kes kuritarvitavad alkoholi. I. Sadejev teatas, et on nõus täitma eeltoodud kohustusi, mis näitab, et need on tema hinnangul täidetavad ja ei ole liialt koormavad. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui I. Sadejev kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui I. Sadejev kuritarvitab kohtu usaldust ning tema kohtuistungil väljendatud eneseusk enda edasisse seaduskuulekusse on põhjendamatu, siis pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.

1. Ka tuleb arvestada, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et süüdimõistetu vabastataks karistuse I. Sadejevi lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab I. Sadejev suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega, et mitte sattuda uuesti kinnipidamisasutusse.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu I. Sadejevi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kontrollnõuded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8